Meeleolu: mis see on, tüübid ja meeleoluhäired

Meeleolu: selgitus, tüübid ja meeleoluhäired — sümptomid, põhjused ja abi, et mõista ennast ja leida toetust parema enesetunde saavutamiseks.

Meeleolu on emotsionaalne seisund. Need võivad olla positiivsed või negatiivsed. Inimesed ütlevad mõnikord, et neil on "hea tuju", kui nad on õnnelikud, või "halb tuju", kui nad on kurvad või vihased. Meeleolud võivad kesta mitu tundi või päeva.

Mõnikord sõltub inimeste meeleolu sellest, milline on nende isiksus. Inimesed, kes on optimistlikud, on sageli heas tujus. Inimesed, kes on pessimistlikud, on sageli halvas tujus. Inimeste meeleolu muutub ka siis, kui nendega juhtub asju. Näiteks kui inimese elus juhtub midagi halba, võib ta selle tagajärjel olla kurb või vihane.

Kui inimeste meeleolu on pikka aega häiritud, võib neil olla vaimuhaigus, mida nimetatakse meeleoluhäireks, näiteks suur depressioon või bipolaarne häire.

Mis on meeleolu ja kuidas see erineb emotsioonist?

Meeleolu on laiapõhjalisem ja püsivam emotsionaalne seisund kui lühiajaliselt tekkiv emotsioon. Emotsioonid (näiteks ärritus või rõõm) tekivad sageli konkreetse sündmuse peale ja kaovad üsna ruttu. Meeleolu võib olla vaiksem, taustal püsiv tunne — näiteks püsiv rõõm, rahulolu, ärevus või melanhoolia — mis mõjutab inimese tähelepanu, motivatsiooni ja käitumist mitu tundi kuni mitme päeva või kauemgi.

Meeleolu tüübid

• Positiivsed meeleolud — rõõm, entusiasm, rahulolu.
• Negatiivsed meeleolud — kurbus, ärevus, viha, lootusetus.
• Neutraalsed/stabiilsed meeleolud — rahulik või mõtlik olek ilma tugeva positiivse või negatiivse värvinguta.
• Kõikumised — meeleolu võib olla stabiilne või kõigelda sõltuvalt isikust, olukorrast või bioloogilisest seisundist.

Meeleolu mõjutavad tegurid

• Bioloogilised: geneetika, ajukeemia (neurotransmitterid), hormonaalsed muutused ja uni.
• Psühholoogilised: isiksus, mõtlemismustrid, varasemad kogemused, stressitaluvus.
• Sotsiaalsed: suhted, töö- ja elutingimused, toetusvõrgustik, kultuurilised ootused.
• Keskkondlikud: ilm, päikesevalgus, elukeskkond ja igapäevased sündmused.

Meeleoluhäired — mis need on ja millised on levinumad vormid?

Meeleoluhäire on seisund, kus meeleolu on pikka aega häiritud ja see takistab igapäevast toimetulekut. Levinumad meeleoluhäired on:

• Suur depressioon — pikaajaline sügav kurbus, huvi ja rõõmu kadumine, energiast ja enesehinnangust langus.
• Bipolaarne häire — vahelduvad perioodid tõusvate meeleolude (maniaalne või hüpomaaniline faas) ja sügavalt langevate meeleolude (depressioon) vahel.
• Düstüümia (püsiv kerge depressioon) — kroonilisem, vähem intensiivne, kuid pikaajaline meeleolulangus.

Sümptomid, mida tähele panna

Kui mitu järgmistest sümptomitest kestavad mitu nädalat ja mõjutavad igapäevast elu, võib olla põhjendatud pöörduda tervishoiutöötaja poole:

• Pidev kurbus, lootusetus või ärrituvus
• Huvi ja rõõmu kadumine tegevustest, mis varem meeldisid
• Unerütmi muutused (liigne uimasus või unetus)
• Söögiisu või kehakaalu muutused
• Väsimus, energia puudus
• Keskendumis- või otsustusvõime langus
• Isetappumõtted või enesevigastamise kavatsused

Tuvastamine ja ravi

Meeleoluhäirete diagnoosimise ja raviga tegelevad perearstid, psühhiaatrid ja psühhoterapeudid. Ravi sõltub häire liigist ja raskusastmest:

• Psühhoteraapia — kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT), interpersonaalne teraapia ja teised suunad aitavad muuta mõtlemist ja käitumist.
• Ravimid — antidepressandid, meeleolustabilisaatorid või antipsühhootikumid vastavalt diagnoosile.
• Elustiili muudatused — regulaarne uni, tasakaalustatud toitumine, kehaline aktiivsus ja stressijuhtimine.
• Toetusvõrgustik — pere, sõbrad ja tugigrupid mängivad olulist rolli taastumises.

Eneseabi ja ennetus

• Hoolitse piisava une ja regulaarse liikumise eest.
• Hoia kontakti inimestega, kellega tunned end turvaliselt ja toetatuna.
• Õpi stressi maandamise võtteid (hingamisharjutused, meditatsioon, päeviku pidamine).
• Piira alkoholi ja uimastite kasutust, mis võivad meeleolu halvendada.

Millal pöörduda abi poole?

Pööra abi poole, kui meeleolu muutused on kestnud pikka aega, segavad tööd või suhteid, kaasnevad enesehävituslikud mõtted või kui tunned, et igapäevaste ülesannetega toime ei tule. Ruttu otsitud abi võib ära hoida nende seisundite süvenemise ja kiirendada taastumist.

Kokkuvõte: Meeleolu on igaühele tuttav, aga pikaajalised või väga tugevad meeleolumuutused võivad olla märgiks meeleoluhäirest. Teadlikkus, enesehooldus ja vajadusel professionaalne abi aitavad tagada parema enesetunde ja elukvaliteedi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on meeleolu?

K: Millised on näited positiivsetest meeleoludest?

K: Millised on mõned näited negatiivsete meeleolude kohta?

K: Kui kaua võib meeleolu kesta?

K: Kas inimeste meeleolud võivad sõltuda nende isiksusest?

K: Kuidas võivad inimestega juhtuvad asjad mõjutada nende meeleolu?

K: Milline on võimalik vaimuhaigus, mis on seotud pikaajaliste meeleoluhäiretega?

Otsing