Oksütotsiin
Oksütotsiinid on imetajatel esinevad hormoonid. See toimib ajus. Inimesel vabaneb see naise paljunemise ajal, eriti sünnituse ajal ja pärast seda.
Sellel on ka muid mõjusid. See soodustab paarisuhteid ja vanemlikku käitumist. See vabaneb intiimsetel hetkedel orgasmi ja isegi kallistuste ajal. Seetõttu nimetatakse seda sageli "armuhormooniks".
Kummaline on see, et hüpofüüsi poolt vabanev oksütotsiin ei jõua ajju: see avaldab mõju ülejäänud kehale. Põhjus on selles, et on olemas vere-aju barjäär, mis takistab suurte molekulide jõudmist ajju. Selle asemel toodavad hormooni spetsiaalsed närvirakud aju sees.
Oksütotsiin vabaneb ka meelelahutuslike uimastite, näiteks MDMA ja mõnede retseptiravimite kasutamisel.
Oksütotsiin oli esimene polüpeptiidhormoon, mille Vincent du Vigneaud ja kolleegid sünteesisid 1953. aastal.
Oksütotsiini molekuli arvutimudel
Oksütotsiin (palli- ja pulgakujuline), mis on seotud selle kandevalku neurofüsiini (paelad) külge.
Küsimused ja vastused
K: Mis on oksütotsiin?
V: Oksütotsiin on imetajatel esinev hormoon, mis toimib ajus.
K: Milline hormoon on oksütotsiin?
V: Oksütotsiin on peptiidhormoon ja neuropeptiid.
K: Millal vabaneb oksütotsiin inimesel?
V: Oksütotsiin vabaneb naissoost paljunemise ajal, eriti sünnituse ajal ja pärast seda, samuti intiimsetel hetkedel, nagu orgasm ja kallistused.
K: Millised on oksütotsiini mõjud inimestel?
V: Oksütotsiin soodustab paarisuhteid ja vanemlikku käitumist.
K: Miks nimetatakse oksütotsiini sageli "armastushormooniks"?
V: Oksütotsiini nimetatakse sageli "armuhormooniks", sest see vabaneb intiimsetel hetkedel, näiteks orgasmi ja kallistuste ajal.
K: Kas hüpofüüsist vabanev oksütotsiin võib jõuda ajju?
V: Ei, ajuripatsiast vabanev oksütotsiin ei saa vere-aju barjääri tõttu ajju jõuda.
K: Kuidas tekib oksütotsiin ajus?
V: Oksütotsiini toodavad ajus olevad spetsiaalsed närvirakud.
