MDMA (Ecstasy) – definitsioon, toime, riskid ja seaduslikkus
MDMA (Ecstasy) — mis see on, kuidas toimib, terviseriskid, sõltuvus ja seaduslikkus; uurime ka teadusuuringuid PTSD‑ravis. Lugege põhjalikku, tasakaalustatud ülevaadet.
MDMA (3,4-metüleendioksümetamfetamiin), tuntud ka kui Ecstasy (lühend E, X või XTC), molly (USA) või mandy (Suurbritannia), on psühhoaktiivne uimasti, millel on stimuleeriv ja psühhedeelne toime ning mida kasutatakse peamiselt meelelahutuslikult. Tänavanimede ecstasy, molly või mandy all müüdavaid tooteid reklamiseeritakse tihti kui puhast MDMA-d, kuid müügil olevad tabletid või pulbrid võivad sisaldada lisaks MDMA-le ka teisi aineid (nt MDA, MDEA, PMA, PMMA, amfetamiinid või sünteetilised kannabinoidid), mis muudavad toimeid ja suurendavad riske. MDMA indutseerib sageli eufooriat, empaatiat ja muutunud tajukogemusi; sellel võivad olla ka negatiivsed kõrvaltoimed, nagu unetus, iiveldus, kiire südametegevus ja sõltuvus. Aine toimib peamiselt neurotransmitterite vabanemise suurendamise ja tagasihaarde pärssimise kaudu (eriti serotoniin, aga ka dopamiin ja noradrenaliin): algne tõusule järgneb sageli lühiajalisele langusele, mis võib uimastuse järel avalduda tugeva meeleolulanguse või väsimusena.
Kuidas MDMA toimib
MDMA suurendab peamiselt serotoniini vabanemist ajus ning takistab selle taastäratust, mille tõttu tekib tugevalt erutatud ja empaatiat soodustav seisund. Samuti mõjutab see dopamiini ja noradrenaliini, mis selgitab ergutavaid ja meeleolu tõstvaid efekte. Pikaajaline või kõrgete annustega kasutamine võib kahjustada serotoniinsüsteemi ning olla seotud kognitiivsete ja meeleoluhäiretega, kuigi inimeste uuringutes on tulemused mitmekesised ja sõltuvad annusest, kasutussagedusest ning kaasuvatest teguritest.
Manustamine ja annustamine
Rekreatiivselt võetakse MDMA kõige sagedamini suu kaudu tableti või kapsli kujul. Muud manustamisviisid on pulbri sissevõtmine (süljega, intranasaalne) või väga harva intravenoosselt. Üldised rekreatiivsed suised annused jäävad tavaliselt vahemikku 75–125 mg; väiksemad "boosti" annused võetakse vahel 1–2 tunni möödudes. Annuse ja mõju vahel võib olla suur individuaalne varieeruvus ning tänavakaup võib olla ebaühtlane ega sisalda oodatud ainet.
Tervislikud ohud ja kõrvaltoimed
Peamised akuutse toimega seotud sümptomid:
- positiivsed: eufooria, empaatia, enesekindlus, energia ja intensiivistunud tajud;
- negatiivsed: iiveldus, higistamine, suukuivus, kõhukrambid, peavalu, lihaspinge (nt lõuapinge), unetus;
- kardiovaskulaarsed: kiire südametegevus, vererõhu tõus — risk südameprobleemidega inimestele;
- tõsised seisundid: ülekuumenemine (hüpertermia), vedelikutasakaalu häired (sh hüponatreemia), krambid, laialdane lihaskahjustus (rhabdomüolüüs) ja eluohtlik seisund kui tekib serotoniinisündroom või raske dehüdratsioon.
Pikaajalised või korduvad kasutuskorrad võivad olla seotud meeleoluhäirete, uneprobleemide, mäluhäirete ja ärevuse suurenemisega. Loomkatsetes on MDMA näidanud serotoniini süsteemi kahjustavat toimet, kuid inimeste puhul sõltuvad riskid annusest, sageusest ja segamisest teiste ainetega.
Üledoos ja esmaabi
MDMA üledoosi või tõsise ülereaktsiooni tunnused hõlmavad väga kõrget kehatemperatuuri, segasust, kiiret hingamist, kiiret või ebanormaalset südametegevust, krambihooge ja teadvusekaotust. Kui kahtlustate üledoosi:
- helistage kohe erakorralisse meditsiiniabi;
- kui inimene on ülekuumenenud, viige ta jahedasse kohta, eemaldage liigsed riided ja jahutage (nt märgade rätikutega);
- kui inimene on teadvusel ja joodav, pakkuda vett mõõdukalt — vältida liigset puhta vee joomist, mis võib põhjustada hüponatreemiat; sportijad/olukorras võib olla parim meditsiiniline hinnang elektrolüütide vajadusele;
- agitatsiooni/krampide puhul võivad meditsiinitöötajad kasutada bensodiasepiine; tõsised juhtumid vajavad haiglaravi intensiivravi tasemel.
Sõltuvus ja pikaajalised mõjud
MDMA-ga seostatakse peamiselt psühholoogilist sõltuvust ja tolerantsuse tekkimist — kasutajad võivad vajada järjest kõrgemaid annuseid sarnase toime saamiseks. Krooniline ja sagedane kasutus võib suurendada depressiooni, ärevuse ja (kognitiivsete) mäluprobleemide riski. Neurotoksilisuse hindamine inimestel on keeruline, kuid ohutuse tagamiseks soovitatakse piirata korduvkasutust ja vältida kõrgeid annuseid ning segamist teiste neeru- või närvisüsteemi koormavate ainetega.
Saasteained ja testimine
Tänavalt ostetud ecstasy/molly tooted võivad olla segatud või asendatud ohtlike ainega (nt PMA/PMMA, mis on seotud surmaga). Turvalisuse suurendamiseks on kahjude vähendamise gruppidel ja festivalidel sageli saadaval ravimite testimisteenused (pilleritestid, reagent-kitid), mis annavad orientiiri aine olemasolu kohta, kuid ei taga täielikku puhtust ega annust. Laboreiuuringud annavad täpsema tulemuse kui kodused testid.
Koostoimed
MDMA segamine teiste stimulantide (alkohol, amfetamiinid, kokaiin) või triptanite/MAO-inhibiitoritega võib suurendada südame- ja neuroloogilisi riske ning tekitada serotoniinisündroomi — potentsiaalselt eluohtlik seisund, mida iseloomustab hüpertermia, segasus, lihaspinge ja autonoomsed häired. Samuti võivad SSRId vähendada MDMA subjektiivset toimet ja muuta riskiprofiili.
Seaduslikkus ja meditsiinilised uuringud
MDMA on enamikus riikides ebaseaduslik ning omamine, tootmine või müük võib kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise ja trahvid või vanglakaristuse. Samas on alates 2000. aastate keskpaigast ja eriti viimase kümnendi jooksul suurenenud huvi MDMA terapeutilise potentsiaali uurimise vastu: piiratud kliinilistes uuringutes on uuritud MDMA abistavat rolli traumajärgse stressihäire (PTSD) ravis, kus seda kasutatakse koos struktureeritud psühhoteraapiaga. Mõned varajased kliinilised tulemused näitavad lubadust raskete PTSD juhtude puhul, kuid laialdast ametlikku heakskiitu pole (uuringud jätkuvad ja reguleerivad otsused erinevad riigiti). Alates 2016. aasta märkusest on teadusuuringud edasi arenenud, kuid laialdast ravilubastust ei ole enamikus riikides antud (seisuga 2024 on MDMA-meditsiinilises kasutuses piiratud eksperimendiprogrammid).
Kahjude vähendamine (praktilised soovitused)
- testige tablette/pulbrit usaldusväärse reagent- või laboritestiga;
- alustage alati madala annusega; ärge suurendage annust lühikese aja jooksul;
- vältige segamist alkoholiga ja teiste stimulantidega;
- pöörake tähelepanu kehatemperatuurile — pidage puhkepause tantsimisel, jahtuge ja jälgige janu mõistlikult (elektrolüütide vajaduse hindamine meditsiiniliselt, mitte liigne veejoomine);
- ärge kasutage MDMA-d, kui võtate MAO-inhibiitoreid või teatud antidepressante ilma arstiga konsulteerimata;
- kui tunnete tugevat värinat, segasust, teadvusekaotust, väga kõrget temperatuuri või krampide teket, otsige koheselt arstiabi.
Lisainfo ja testimisajad
MDMA-d saab uriinist tavaliselt tuvastada 1–3 päeva jooksul pärast ühekordset kasutamist; korduv või suur kasutus võib pikendada tuvastamise akent. Vere- ja juuksetestid annavad pikema või täpsema ajaraamistiku sõltuvalt testist.
Kokkuvõttes on MDMA aine, millel on nii terapeutilist huvi kui ka olulisi riske. Kui kaalute selle teemat uurida või olete sellega kokku puutunud, on oluline kasutada usaldusväärset informatsiooni, vältida risksete segamiste ja annuste kombineerimist ning pöörduda tervishoiutöötaja poole kui ilmnevad ohumärgid.


Tavaliselt müüakse ecstasy't tablettidena
Mõju tervisele
MDMA-l on inimkehale ja ajule mitmeid mõjusid. See paneb aju vabastama kemikaale serotoniini, dopamiini ja norepinefriini. MDMA kasutamise ajal toodab keha ka rohkem hormoone oksütotsiin ja vasopressiin.
Kõik need mõjud koos võivad muuta MDMA kasutamise ohtlikuks. Kehatemperatuuri muutus ja kalduvus tantsida tundide kaupa võivad põhjustada kasutajatele dehüdratsiooni, kui selle aja jooksul ei jooda piisavalt vett (näide dehüdratsiooni ja hüpertermia kohta). Palju tantsimist võib avaldada survet ka südamele. Olemasolevate südamehaigustega inimesed on nende negatiivsete kõrvalmõjude suhtes haavatavad.
Umbes 7 inimest sureb igast miljonist MDMAt tarvitanud inimesest. Enamasti on see tingitud ülekuumenemisest ja dehüdratsioonist. Siiski on võimalik juua liiga palju vett, mis põhjustab aju paisumise ja surma. Paljud inimesed on pärast MDMA tarvitamist sellesse surnud. Teine tegur on hormoon vasopressiin, mis vabaneb MDMA kasutamise ajal. Vasopressiin piirab organismi urineerimissoovi, mis aitab vabaneda kehas olevast liigsest vedelikust enne, kui see muutub probleemiks.
Praegune seaduslik kasutamine puudub
Ekstaas on enamikus, kui mitte kõigis riikides, ebaseaduslik. Ameerika Ühendriikides on see liigitatud I nimekirja kuuluvaks narkootikumiks. I nimekirja kuuluvatel uimastitel ei ole ametlikku meditsiinilist kasutust ja need tekitavad tugevat sõltuvust. Mõned teadlased usuvad, et ecstasy võib olla teraapias kasulik, kuna on leitud, et see vähendab mõnel inimesel hirmu. Hiljuti on uuritud, kas see võib aidata raske PTSD-ga inimestel teraapiakohtumiste ajal valusate mälestustega silmitsi seista. Samuti võib see aidata vähidiagnoosiga inimestel toime tulla surmaga seotud ärevusega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on MDMA?
V: MDMA (3,4-metüleendioksümetamfetamiin) on stimuleeriva ja psühhedeelse toimega psühhoaktiivne narkootikum, mida kasutatakse peamiselt meelelahutuslikuna. Seda esineb tavaliselt tablettide (ecstasy) ja kristallide (molly või mandy) kujul.
K: Millised on MDMA võtmise mõjud?
V: MDMA võtmine võib põhjustada eufooria (äärmusliku õnne) ja muutunud tundeid. Samuti võib see põhjustada halbu kõrvaltoimeid, nagu unetus, iiveldus, kiire südametegevus ja sõltuvus. Pärast uimastuse langemist võib see põhjustada tõsist depressiooni, mis on tingitud neurotransmitterite esialgsest suurenemisest, millele järgneb neurotransmitterite lühiajaline langus.
K: Kas MDMA on seaduslik?
V: Ei, enamik riike on muutnud MDMA omamise, valmistamise või müümise ebaseaduslikuks, mis võib kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise ja võimaliku vanglakaristuse. Mõned riigid on teinud piiratud erandeid ainult teadusuuringute eesmärgil.
K: Kas MDMA-l on meditsiinilist kasutust?
V: 2016. aasta seisuga[update] ei ole MDMA-l tunnustatud meditsiinilist kasutust, kuigi on tehtud mõned esialgsed uuringud selle kohta, kas see võib aidata raske PTSD (traumajärgse stressihäire) patsientidel teha edusamme teraapias, kui nad võtavad vahetult enne kohtumisi meditsiinilise järelevalve all väga väikeseid annuseid ravimit.
K: Kui levinud on ecstasy kasutamine teismeliste seas?
V: 2018. aastal tehtud uuringute kohaselt teatas üle 4% 12. klassi õpilastest, et nad on mingil hetkel ecstasy't kasutanud, samas kui 1,5% 8. klassi õpilastest teatas, et nad on seda uimastit kunagi kasutanud.
K: Kas ecstasy tabletid on nüüd tugevamad kui varem?
V: Jah, paljud "tumedas võrgus" müüdavad ecstasy tabletid on tugevamad kui kunagi varem, kusjuures keskmised annused ulatuvad 125 mg-st kuni 270-340 mg-ni "superpillide" puhul.
Otsige