Psühhoaktiivsed ained: definitsioon, toimed, kasutus ja sõltuvusriskid

Psühhoaktiivne ravim, psühhofarmakon või psühhotroopne ravim on keemiline aine, mis läbib vere-aju barjääri. Selle toime mõjutab kesknärvisüsteemi. See võib mõjutada aju ja muuta taju, meeleolu, teadvust, tunnetust ja käitumist. Hüpnotikume kirjutatakse sageli välja, et aidata inimestel magada. Mõnikord kasutatakse neid ka rituaalides või ebaseaduslike uimastitena. Need uimastid võimaldavad nende kasutajatel muuta oma teadvust. See võib aidata ka õpilasi, kui nad valmistuvad eksamiteks. Teatud teraapiates kasutatakse samuti selliseid aineid.

Psühhoaktiivsed ained muudavad nende kasutaja teadvust ja meeleolu. Neid kasutavatel inimestel võivad tekkida meeldivad tunded, näiteks eufooria, või nad võivad olla tähelepanelikumad. Sel põhjusel kuritarvitatakse paljusid psühhoaktiivseid aineid: Neid kasutatakse väljaspool ravi eesmärke. See võib viia kasutaja psühholoogilise ja füüsilise sõltuvuse ("sõltuvus") tekkimiseni. Kuritarvitamise tsükli katkestamine muutub keerulisemaks.

Narkorehabilitatsiooni eesmärk on katkestada see sõltuvuse tsükkel; seda tehakse psühhoteraapia, tugirühmade ja isegi teiste psühhoaktiivsete ainete abil: Akamprosaat või naltreksoon on näited ainetest, mida kasutatakse alkoholismi, metadooni või buprenorfiini säilitusravi puhul opioidsõltuvuse puhul. Mõnel juhul on aga ka vastupidi, st teatud kogemused narkootikumidega võivad olla nii ebasõbralikud ja ebamugavad, et kasutaja ei pruugi enam kunagi tahta seda ainet proovida. See kehtib eriti delirantide (nt datura) ja dissotsiatiivide (nt salvia divinorum) kohta.

Osaliselt selle kuritarvitamise ja sõltuvuse potentsiaali tõttu on narkootikumide kasutamise eetika pideva filosoofilise arutelu teemaks. Paljud valitsused kogu maailmas on kehtestanud piirangud uimastite tootmisele ja müügile, et vähendada uimastite kuritarvitamist. Eetilisi probleeme on tekitanud ka nende ravimite liigne kliiniline kasutamine ja nende turustamine tootjate poolt.

Kuidas psühhoaktiivsed ained toimivad

Psühhoaktiivsed ained mõjutavad aju tööd, muutes närviülekannet ja neurotransmitterite tasakaalu. Nad võivad suurendada või vähendada teatud neurotransmitterite (nt dopamiin, serotoniin, GABA, glutamaat) vabanemist või blokeerida nende tagasihaaret ja retseptoritega suhtlemist. Kuna need ained läbivad vere-aju barjääri, saavad nad otse mõjutada kesknärvisüsteemi tegevust, mille tulemuseks on muutused tajus, meeleolus ja käitumises.

Tüübid ja tüüpilised toimeed

• Depressandid: (nt bensodiasepiinid, alkohol) aeglustavad kesknärvisüsteemi — mõjuvad rahustavalt, unetavalt ja võivad vähendada ärevust.
• Stimulandid: (nt amfetamiinid, kokaiin) tõstavad erksust, keskendumist ja eufooriat, kuid suurendavad ka pulssi ja vererõhku.
• Opioidid: (nt morfiin, heroiin, metadoon) leevendavad valu ja tekitavad eufooriat, kuid on tugeva sõltuvuse ja üleannustamise riskiga.
• Hallutsinogeenid: (nt LSD, psilotsübiin) muudavad tajusid, põhjustavad visuaalseid ja sensoorsed muutusi.
• Dissotsiatiivid: (nt ketamiin, salvia) võivad põhjustada isiksuse- või kehataju eraldatust ning raskesti ennustatavaid psühholoogilisi reaktsioone.

Meditsiiniline ja terapeutiline kasutus

Paljud psühhoaktiivsed ained on väärtuslikud meditsiinis: unerohtudena, ärevuse ja epilepsia ravis, kroonilise valu juhtimisel ja psühhiaatriliste häirete puhul. Sarnaselt on viimasel ajal uuritud mõnede psychedelikumide ja dissotsiatiivide kontrollitud terapeutilist kasutust näiteks depressiooni, PTSD ja sõltuvusravite eesmärgil. Teraapiates kasutatavad ained manustatakse alati kontrollitud tingimustes, et vähendada riske.

Kuritarvitamine ja sõltuvuse riskid

Psühhoaktiivsete ainete sagedane või kontrollimatu kasutamine võib viia sõltuvuse tekkeni. Sõltuvus hõlmab nii psühholoogilist tungi ainet tarvitada kui ka füüsilist vajadust vältida kõrvalnähte (võõrutusnähtusid). Sõltuvuse kujunemisele aitavad kaasa aine toime tugevus, manustamise viis, kasutaja geneetiline eelsoodumus ja sotsiaalne keskkond. Kuritarvitamise tagajärjed võivad olla: üleannustamine, kroonilised tervisehäired, vaimsed probleemid (nt ärevus, depressioon, psühhoos) ning sotsiaalsed ja tööalased raskused.

Võõrutus, ravi ja rehabilitatsioon

Ravi võib sisaldada lühiajalist meditsiinilist võõrutust, psühhoteraapiat (nt kognitiiv-käitumuslik teraapia), tugirühmi ja mõnel juhul medikamentoosset toetust. Nagu mainitud, kasutatakse alkoholisõltuvuse ravis vahel akamprosaati ja naltreksooni; opioidsõltuvuse puhul on tuntuimad säilitusravimid metadoon ja buprenorfiin (ning kiirabilises olukorras naloksoon üleannustuse neutraliseerimiseks). Edu saavutamiseks on sageli vajalik pikaajaline tugi ja sotsiaalsete tegurite korrigeerimine.

Kahjustuste vähendamine ja ennetus

Kahjustuste vähendamise strateegiad püüavad vähendada uimastitega seotud terviseriske, ilma et keskendutaks ainult keelde. Sellised meetmed hõlmavad:

• puhtamate süstivahendite vahetusprogramme ja nõelvahetust,
• turvalisi tarvitamisruume, kus on meditsiiniline järelevalve,
• aine sisu testimise võimalusi (eriti turgudel, kus ained ei ole reguleeritud),
• teavitust ja haridust noortele ning riskirühmadele ning
• ligipääsu ravile ja tugiteenustele.

Õiguslikud ja eetilised küsimused

Psühhoaktiivsete ainete kontrollimine puudutab nii avalikku tervist kui ka inimõigusi. Kehtestatud piirangud eesmärgiga vähendada kahjusid võivad mõnikord takistada meditsiinilist ja teaduslikku arengut, samuti mõjutada ressursside jaotust. Samas tekitab probleemseid küsimusi ka ravimite agressiivne turustamine ja ülereklaam kliinilistes olukordades.

Kokkuvõte ja soovitused

Psühhoaktiivsed ained võivad olla nii meditsiiniliselt kasulikud kui ka ohtlikud, sõltuvalt aine tüübist, manustamisest ja kontekstist. Oluline on eristada meditsiinilist kasutust ning meelelahutuslikku kuritarvitamist, teadvustada sõltuvuse riske ning toetada ennetust ja ravivõimalusi. Kui sina või keegi sinu lähedastest tegeleb psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega ja tunneb muret, on tark pöörduda professionaalse abi poole — arsti, narkoloogilise nõustaja või tugigrupi poole.

Küsimused ja vastused

K: Mis on psühhoaktiivne ravim?

K: Kuidas kasutatakse hüpnotikume?

K: Millised on psühhoaktiivsete ainete kasutamise tagajärjed?

K: Kuidas ravitakse narkosõltuvust?

K: Kas teatud ravimite võtmisega kaasnevad riskid?

K: Miks toimub arutelu uimastitarbimise eetika üle?

Otsing