Rahvatervis
Rahvatervis on teadus, mis tegeleb ennetamisega, et on olemas haigus, mis ohustab kogukonna üldist tervist, samuti elu pikendamisega ja tervise edendamisega. Eesmärgid saavutatakse ühiskonna, avalike ja eraõiguslike organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute organiseeritud jõupingutuste ja teadlike valikute kaudu.
See põhineb pigem käputäie inimeste või mitme kontinendi kõigi elanike kui üksikisiku terviseanalüüsil. Rahvatervis hõlmab selliseid osi nagu epidemioloogia, biostatistika, tervishoiuteenused, keskkonna-, sotsiaal-, käitumis- ja töötervishoid.
Rahvatervise sekkumine pigem ennetab kui ravib haigust, jälgides juhtumeid ja edendades tervislikku käitumist, näiteks kätepesu, vaktsineerimisprogramme ja kondoomide jagamist. Nakkushaiguse puhangute korral võib haiguse ravi olla hädavajalik selle ennetamiseks teistel inimestel.
Enamikul riikidel on oma riiklikud tervishoiuasutused, mida mõnikord tuntakse tervishoiuministeeriumidena, et lahendada riigisiseseid tervishoiuküsimusi. Paljud haigused on ennetatavad lihtsate, mittemeditsiiniliste meetoditega. Rahvatervisel on oluline roll haiguste ennetamisel nii arengumaades kui ka arenenud riikides, seda nii kohalike tervishoiusüsteemide kui ka rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Arengumaades ei pruugi olla piisavalt koolitatud tervishoiutöötajaid või rahalisi vahendeid, et pakkuda põhitasandi arstiabi ja haiguste ennetamist.
"Kärbestest ja saastast toiduni ja palavikuni" aastast 1916
Rahvatervise ajalugu
Rahvatervise juured ulatuvad antiikajast. Inimeste tsivilisatsioon on algusest peale teadvustanud, et reostunud vesi ja nõuetekohase jäätmekäitluse puudumine levitavad nakkushaigusi. Varajased religioonid püüdsid reguleerida tervisega seotud käitumist, alates söömise viisidest kuni käitumisviisideni, nagu alkoholi tarvitamine või seksuaalsuhted. Valitsused panid juhtidele vastutuse töötada välja rahvatervise poliitika ja programmid, et saada mõningaid teadmisi haiguste põhjustest, tagada sotsiaalne stabiilsus heaolu ja säilitada korda.
Hiinlased töötasid variolatsiooni välja pärast rõugete epideemiat umbes 1000 eKr. Vaktsineerimise praktika muutus levinuks alles 1820. aastatel. 14. sajandi musta surma ajal Euroopas tõi linnade osade põletamine kasu, sest see hävitas näriliste nakatumise. Karantiini arendamine keskajal piiras teiste nakkushaiguste mõju.
Hiljem alustati kanalisatsiooni ehitamist, prügi regulaarset kogumist, põletamist või kõrvaldamist, puhta vee tagamist ja seisva vee ärajuhtimist, et vältida sääskede paljunemist. Tööstusrevolutsioon põhjustas esialgu haiguste leviku suurte linnastute kaudu töömajade ja tehaste ümber.
Kaasaegne rahvatervis
Keskmise eluea pikenemine 20. sajandil on tingitud rahvatervise saavutustest, nagu vaktsineerimisprogrammid ja nakkushaiguste tõrje, tõhusad mootorsõidukite ja tööohutuse meetmed, parem pereplaneerimine, joogivee kloorimine, suitsetamisvastased meetmed ning programmid krooniliste haiguste, näiteks vähi ja südamehaiguste vähendamiseks ning rohkem füüsilist koormust.
Mõnikord vaevavad arengumaid alatoitluse ja vaesuse tõttu suuresti ennetatavad nakkushaigused. Rahvatervise tähelepanu on liikunud individuaalselt käitumiselt ja riskiteguritelt rahvastiku tasandi probleemidele, nagu ebavõrdsus, vaesus ja haridus. On tunnistatud, et meie tervist mõjutavad elukoht, geneetika, sissetulek, haridustase ja sotsiaalsed suhted.
Haridus ja koolitus
Rahvatervise koolid pakuvad:
- Kutsekavad on suunatud rahvatervise valdkonnas tegutsemisele: rahvatervise magistriõpe (M.P.H.), rahvatervise doktor (Dr.PH.) ja tervishoiuhalduse magistriõpe (M.H.A.). Nad tegelevad rahvatervise valdkonnaga tervishoiuosakondades, hallatud tervishoiu ja kogukonnapõhistes organisatsioonides, haiglates ja konsultatsioonifirmades.
- Akadeemilised kraadid on orienteeritud rahvatervise ja ennetava meditsiini teaduslikele alustele, teadusuuringutele, ülikoolide õpetamisele kraadiõppekavades, poliitika analüüsile ja arendamisele ning muudele kõrgetasemelistele rahvatervise ametikohtadele. Akadeemilised kraadid on näiteks teadusmagister (M.S.), filosoofiadoktor (Ph.D.) ja doktor (Sc.D.).
Rahvatervise programmid
Enamik valitsusi tunnistab rahvaterviseprogrammide tähtsust haiguste esinemise, puude ja vananemise mõju vähendamisel, kuigi rahvatervisele eraldatakse üldiselt oluliselt vähem riiklikke vahendeid kui meditsiinile. Viimastel aastatel on vaktsineerimist pakkuvad rahvatervise programmid teinud edusamme tervise edendamisel, sealhulgas rõugete likvideerimisel.
Olulised rahvatervise probleemid, millega maailm praegu silmitsi seisab, on HIV/AIDS, antibiootikumiresistentsus, mis toob kaasa selliste haiguste nagu tuberkuloos ja diabeet taas esilekerkimise. Kuna suitsetamisest põhjustatud mittenakkushaigused on ohustanud rahvatervist, hakkas rahvaterviseamet kontrollima suitsetamist. Ülemaailmne tervishoiusüsteem peab leidma viisi nakkuslike ja mittenakkuslike haiguste tasakaalustamiseks. Paljud riigid on rakendanud olulisi algatusi suitsetamise vähendamiseks, näiteks suurendanud maksustamist ja keelanud suitsetamise mõnes või kõigis avalikes kohtades.
Sellel 1963. aasta plakatil oli CDC riiklik rahvatervise sümbol "Wellbee", mis julgustas avalikkust saama suukaudset poliovaktsiini.
Seotud leheküljed
- Maailma Terviseorganisatsioon
- Haiguste kontrolli ja ennetamise keskused
Küsimused ja vastused
K: Mis on rahvatervis?
V: Rahvatervis on teadus, mis tegeleb kogukonna üldist tervist ohustavate haiguste ennetamisega, samuti elu pikendamisega ja tervise edendamisega.
K: Kuidas toimib rahvatervis?
V: Rahvatervis toimib ühiskonna, avalike ja eraõiguslike organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute jõupingutuste ja teadlike valikute organiseerimise kaudu, et saavutada oma eesmärke. Samuti põhineb see pigem käputäie inimeste või kõigi elanike tervise analüüsil mitmel kontinendil, mitte ainult üksikisiku tervise analüüsil.
K: Millised on mõned rahvatervise osad?
V: Mõned rahvatervise osad on epidemioloogia, biostatistika, tervishoiuteenused, keskkonna-, sotsiaal-, käitumis- ja töötervishoid.
K: Kuidas rahvatervis ennetab haigusi?
V: Rahvatervis ennetab haigusi juhtude seire kaudu ja edendab tervislikku käitumist, näiteks käte pesemist, vaktsineerimisprogramme ja kondoomide jagamist. Nakkushaiguse puhkemisel võib olla vaja ravida haigust, et vältida selle levikut teistele.
K: Kes reageerib rahvatervisega seotud riigisisestele probleemidele?
V: Enamikus riikides on oma valitsusasutused, kes vastutavad rahvatervisega seotud riigisiseste küsimuste lahendamise eest, mida mõnikord nimetatakse tervishoiuministriteks.
K: Kas on lihtsaid viise, mis aitavad haigusi ennetada? V: Jah, paljusid haigusi saab ennetada lihtsate mittemeditsiiniliste meetoditega, nagu näiteks heade hügieeniharjumuste järgimine, näiteks käte pesemine või vaktsineerimine teatavate haiguste vastu.
K: Kas rahvatervis mängib arengumaades olulist rolli? V: Jah, rahvatervis mängib olulist rolli nii arenenud riikides kui ka arengumaades, pakkudes kohalikke tervishoiusüsteeme või rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone, mis pakuvad põhitasemel arstiabi ja haiguste ennetamise teenuseid seal, kus ressursid võivad olla piiratud.
