Filosoofiadoktor
Filosoofiadoktor (PhD, Ph.D., DPhil või D.Phil. ) on kraad, mille inimene saab ülikoolist doktorantuuri lõpetades. Paljudel erialadel on doktorikraad (PhD/DPhil) kõrgeim kraad, mida inimene saab omandada (seda nimetatakse "lõppkraadiks"). PhD/DPhil-kraade on paljude erinevate valdkondade jaoks, näiteks kirjanduse, filosoofia, ajaloo, loodusteaduste, matemaatika ja inseneriteaduste doktorid/doktorid. Mõned PhD/DPhil kraadid on olemas juba sadu aastaid, näiteks PhD/DPhil kanoonilise õiguse valdkonnas. Teised PhD/DPhil-kraadid töötati välja 1970. ja 1980. aastatel, näiteks PhD/DPhil informaatika valdkonnas.
Nõuded teaduskraadi saamiseks
PhD/DPhil programmi vastuvõtmiseks peab inimene tavaliselt olema lõpetanud oma bakalaureusekraadi või magistrikraadi, mis on seotud PhD/DPhil kraadiga. Näiteks peab isikul, kes taotleb sisseastumist PhD/DPhil kraadi saamiseks teatri erialal, olema tavaliselt magistrikraad, näiteks magistrikraad teatri, inglise kirjanduse või mõne sellega seotud valdkonna erialal (Master of Arts (MA)).
Doktorikraadi/Doktorikraadi elemendid
Doktorikraadi omandamiseks kulub tavaliselt kolm kuni kuus aastat täiskoormusega õppetööd. Eelnevalt võib olla nõutav magistrikraad või mitte. Paljud PhD/DPhil-kraadid algavad magistriõppe perioodiga. Pärast seda, kui PhD/DPhil üliõpilane on need kursused läbinud, sooritab ta eksameid, et kontrollida, mida üliõpilane oma õppevaldkonnast teab. Kui üliõpilane on eksamid edukalt sooritanud, hakkab ta tegelema originaaluuringutega. Tulemuseks on pikk uurimisaruanne, mida nimetatakse doktoritööks (või "väitekirjaks"). Mõnede doktorikraadide puhul peavad üliõpilased sooritama ka keeleeksameid (näiteks prantsuse, saksa või muudes keeltes). Paljud PhD/DPhil tudengid õpetavad üliõpilasi või abistavad professoreid teadustööga oma PhD/DPhil õpingute ajal.
Ülikoolide õpetamise tingimusena
Ülikoolide õpetamise nõuded on eri õppeainetes ja riikides erinevad. Paljudes valdkondades, eriti loodusteadustes, on ülikooliprofessoriks saamiseks vajalik või tavaline doktorikraad. Paljudel kuulsatel professoritel ei ole siiski olnud kõrgemat kraadi, kuigi tänapäeval on see vähem levinud. Mõnes valdkonnas ei ole PhD/DPhil olemas ja seega on ülikooliprofessoriks saamiseks vaja muud kraadi. Näiteks kujutava kunsti valdkondades, nagu graafika või graafiline disain, on kõrgeim kraad kujutava kunsti magistrikraad (Master of Fine Arts, MFA). MFA-kraadiga inimene võib saada ülikooliprofessoriks mõnes kujutava kunsti valdkonnas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on filosoofiadoktori kraad?
V: Filosoofiadoktori kraad, mida tuntakse ka kui PhD, Ph.D., DPhil või D.Phil, on kraad, mille inimene saab ülikooli doktoriõppe lõpetamisel.
K: Kas PhD/DPhil on kõrgeim kraad, mida inimene saab paljudes valdkondades teenida?
V: Jah, PhD/DPhil on sageli kõrgeim kraad, mida inimene saab paljudes õppevaldkondades omandada, mistõttu nimetatakse seda "lõppkraadiks".
K: Millistel erialadel antakse PhD/DPhil-kraade?
V: PhD/DPhil-kraade antakse paljudes eri valdkondades, näiteks kirjanduses, filosoofias, ajaloos, loodusteadustes, matemaatikas ja inseneriteadustes.
K: Millist tüüpi PhD/DPhil kraadi on olemas juba sadu aastaid?
V: PhD/DPhil-kraad kanoonilise õiguse valdkonnas on eksisteerinud juba sadu aastaid.
K: Millal töötati välja mõned uuemad PhD/DPhil-kraadid, näiteks informaatika valdkonnas?
V: Mõned uuemad PhD/DPhil-kraadid, näiteks informaatika valdkonnas, töötati välja 1970. ja 1980. aastatel.
K: Kas kõik ülikoolid pakuvad PhD/DPhil-kraadi?
V: Ei, mitte kõik ülikoolid ei paku PhD/DPhil-kraadi, kuid paljud ülikoolid pakuvad neid eri valdkondades.
K: Kas inimene võib omandada PhD/DPhil kraadi ilma doktorikraadi omandamata?
V: Ei, inimene ei saa teenida PhD/DPhil kraadi ilma ülikooli doktoriõppekava lõpetamata.
