Akadeemilised kraadid: tüübid, tasemed ja näited

Uuri akadeemilisi kraade: tüübid, tasemed, nõuded ja näited – bakalaureus, magistr, doktor ja spetsiaalsed litsentsid. Selged selgitused ja praktilised näited.

Autor: Leandro Alegsa

14-11-2025 22:01

Akadeemiline kraad on sertifikaat, mille üliõpilased saavad ülikooli lõpetades; see tunnistab, et nad on edukalt läbinud õppekava ja sooritanud lõpueksami. Akadeemiline kraad on ametlik tunnistus kõrghariduse või kutsehariduse lõpetamise kohta ning annab sageli õiguse töötada teatud erialal või jätkata õpinguid kõrgemal tasemel.

Õppe kestus, sisu ja nõuded sõltuvad õppeasutusest, riigist ja konkreetsest erialast. USAs annavad keskkoolid lõpetavatele õpilastele diplomeid. Need koolilõpudiplomid erinevad siiski kõrgkoolide akadeemilistest kraadidest: keskkooli lõpetamine ei ole kõrghariduse kraad, vaid eelkõige tunnistus keskkooliõppe lõpetamise kohta.

Põhitüübid ja tasemed

Akadeemilisi kraade võib rühmitada esmatasandi (undergraduate) ja järel- või kõrgtasandi (postgraduate) kraadideks. Kuigi eri riikides ja ülikoolides on nimetused ja kestus erinevad, on tavalised kategooriad järgmised:

Associate's degree: see on tavaliselt 2-aastane kraad, mis omandatakse sageli nooremas kolledžis. Associate-kraadid on levinud eelkõige Ameerika Ühendriikides ja annavad baasteadmised ning tihti võimaluse jätkata õpinguid bakalaureuseõppes.
Bakalaureusekraad: tavaliselt kolme- või nelja-aastane õppekava (Euroopas sageli 3 aastat, sisaldades umbes 180 ECTS-i vastavalt Bologna protsessile). Bakalaureusekraad annab üldjuhul akadeemilise esimese taseme kvalifikatsiooni ja võimaluse tööleasumiseks või magistriõppesse astumiseks.
Licentiate: mõnes riigis antav kraad. Sellega kaasneb luba (litsents) õpetada ja praktiseerida asjaomases valdkonnas. Selle tase on riigiti erinev, enamasti bakalaureuse tasemel või kõrgemal. Mõnikord on tegemist kõrgema kraadiga, näiteks meditsiinis või usuteaduses, kus licentiate võib olla erialane kutseõppe vorm.

Kõiki teisi kraade nimetatakse sageli "kõrgemateks kraadideks" ehk järelkraadideks:

Magistrikraad: tavaliselt 1–2-aastane õppekava (Euroopas 60–120 ECTS), mis hõlmab süvendatud kursusi, uurimistööd ja sageli lõputöö. Magistrikraad süvendab erialateadmisi ning on sageli vajalik kõrgema kvalifikatsiooni ja juhtivamate ametikohtade jaoks.
Doktorikraad: tavaliselt 3–6 aastat (riigiti erinev), mille puhul inimene peab kirjutama ja kaitsema originaalse uurimistöö ehk doktoritöö, mis põhineb uutel teadusuuringutel oma erialal. Doktorikraad (nt PhD) tõendab iseseisvat teadustööd ja teaduslikku pädevust.

Professionaalsed kraadid ja litsentsid

Mõnel alal on olemas erialaspetsiifilised kraadid ja kutselitsentsid, mis ühendavad akadeemilise hariduse praktilise väljaõppega. Näiteks meditsiinis on erialaseltside liikmelisus samuti tähtis tunnus — sellised tiitlid ja sertifikaadid on sageli võrreldavad kõrgemate kraadidega ning nõuavad erialaõpet ja praktilist kogemust. Näide: MRCP = Member of the Royal College of Physicians. Need tiitlid nõuavad tavaliselt läbivaatavaid eksameid ja kliinilist praktikat.

Juris Doctor (JD) on levinud õigusvaldkonna professionaalne diploma, mida saab omandada näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja teistes tavaõiguslikes riikides õigusteaduskonna lõpetamisel. Ameerika Ühendriikides ja mitmes muus riigis peavad JD-diplomi omanikud tavaliselt sooritama riikliku advokaadieksamiga (bar exam), et saada õigus praktiseerida.

Kraadiõppe raskus ja eelteadmised

Magistrikraadi või doktorikraadi saamiseks vajalikud kursused on sageli intensiivsed ja erialaspetsiifilised. Need eeldavad tihti, et õppijal on bakalaureuseõppe käigus omandatud põhiteadmised — näiteks sadu tehnilisi termineid või valdkonnapõhiseid oskusi. Tekkinud keerukus on tingitud sellest, et kõrgema taseme õpe keskendub süvauurimisele ja uute probleemide lahendamisele, mitte ainult olemasoleva materjali õppimisele.

Tähistused ja lühendid

Paljudes riikides märgitakse omandatud kraadide lühendeid isiku nime järel, nt John Smith, BA. Lühendid annavad kiiresti teada omandatud tasemest ja erialast ning on tunnustatud ametlikul dokumentatsioonil ja akadeemilistes avaldustes. Kuni õpilane omandab bakalaureusekraadi, nimetatakse teda mõnikord "bakalaureuseõppes"; pärast lõpetamist on ta "lõpetanud" või "bakalaureusekraadiga lõpetanud". Seejärel võib isik jätkata magistri- või doktorikraadiga.

Mõned näited kraadidest ja lühendid

Märkus: allolev loetelu ei ole ammendav, kuid annab ülevaate levinud kraadidest ja nende lühenditest.

Kunstide bakalaureus (BA) — humanitaar- või sotsiaalvaldkonna bakalaureusekraad.
Loodusteaduste bakalaureus (BSc) — loodusteaduste, inseneeria või matemaatika valdkonna bakalaureusetase.
Muusika bakalaureuseõpe (BMus) — muusika eriala alus- ja professionaalne õpe.
Kunstide magister (MA) — magistrikraad humanitaar- või kunstivaldkonnas.
Magistrikraad (MS või MSc) — magistrikraad loodusteadustes või tehnikaerialadel.
Muusika magister (MMus) — kõrgem muusikahariduse tase ja professionaalne ettevalmistus.
Ärijuhtimise magister (MBA) — professionaalne magistrikraad juhtimises ja äripraktikas.
Avaliku halduse magister (MPA) — avaliku sektori juhtimise ja poliitikaõppe magistrikraad.
Meditsiinidoktor (MD või MB, ChB või muud variatsioonid) — kliiniline meditsiiniline kraad, mis tavaliselt nõuab ka praktikat ja litsentsi.
Muusikadoktor (DMus) — doktorikraad muusika teaduslikus või loomingulises uurimuses.
Filosoofiadoktor (PhD või D.Phil) — üldine teadusdoktorikraad paljudes akadeemilistes valdkondades.

Lõppsõna

Akadeemilised kraadid on mitmekesised ja nende tähendus ning väärtus sõltub kontekstist: riigist, erialast ja tööandja nõuetest. Kui plaanite jätkata õppimist või taotleda välitööks kvalifikatsiooni teises riigis, tasub uurida vastava riigi tunnustus- ja akrediteerimissüsteemi (nt ECTS/Bologna Euroopas) ning võimalikke kutselitsentse või eksameid.

Seotud leheküljed

Diplom

Küsimused ja vastused

K: Mis on akadeemiline kraad?

V: Akadeemiline kraad on tunnistus, mille üliõpilased saavad ülikooli lõpetamisel. See näitab, et nad on edukalt lõpetanud oma kursused ja sooritanud lõpueksami, ning see on ametlik tunnistus.

K: Kui pikad on erinevate kraadide kursused?

V: Kursuste pikkus ja kursuste arv sõltub sellest, millises kõrgkoolis käiakse. Associate'i kraadi omandamiseks kulub tavaliselt kaks aastat, samas kui bakalaureusekraadi omandamiseks kulub tavaliselt kolm või neli aastat. Magistrikraad võib võtta ühe või kaks aastat ning doktorikraadide jaoks on tavaliselt vaja neli kuni kuus aastat õppetööd.

K: Millised on mõned näited kõrgematest kraadidest?

V: Kõrgema astme alla kuuluvad magistri- ja doktoriõpe ning mõnes riigis ka litsentsiaadikraadid. Meditsiinis loetakse kõrgemaks kvalifikatsiooniks ka erialaseltside liikmelisust, samuti stipendiume, mis nõuavad kraadiõpet ja praktilist kogemust.

K: Mida annavad kõrgkoolid lõpetavatele õpilastele välja?

V: Ameerika Ühendriikide keskkoolid annavad lõpetavatele õpilastele pigem diplomeid kui akadeemilisi kraade; neid diplomeid ei peeta ametlikeks tunnistusteks nagu akadeemilisi kraade.

K: Kas kõrgema taseme kursused on rasked, sest need eeldavad teadmisi varasematest kolledži kursustest?

V: Jah, kõrgema taseme kursused, näiteks need, mida on vaja magistri- või doktorikraadi saamiseks, eeldavad sageli teadmisi varasematest kolledži kursustest; see hõlmab ka tehniliste terminite tundmist, näiteks inimkeha luude ladinakeelsete nimetuste tundmist, mida oleks äärmiselt raske mõista ilma eelnevate, bakalaureuseõppes omandatud teadmisteta.

K: Kas on võimalik, et inimesed, kellel on teaduskraad, saavad seda oma nime järel näidata?

V: Jah, paljud riigid lubavad teatud tüüpi akadeemilise kraadi (näiteks bakalaureusekraad) omavatel inimestel panna oma nime järele tähed, mis näitavad, millist tüüpi kraadi nad on omandanud; näiteks John Smith BA näitab, et John on omandanud bakalaureusekraadi.

Otsige