Akadeemiline kraad

Akadeemiline kraad on sertifikaat, mille üliõpilased saavad ülikooli lõpetades. See näitab, et nad on edukalt lõpetanud oma kursused ja sooritanud lõpueksami.

See on ametlik tunnistus. Kursuste pikkus ja arv sõltub sellest, millises kolledžis osaletakse. USAs annavad keskkoolid lõpetavatele õpilastele diplomeid. Need ei ole diplomid.

Erinevaid akadeemilisi kraade on sadu, kuid sageli rühmitatakse need mõnda kategooriasse:

Associate's degree: see on tavaliselt 2-aastane kraad, mis omandatakse sageli nooremas kolledžis.
Bakalaureusekraad: see on tavaliselt kolme- või nelja-aastane kraad.
Licentiate: mõnes riigis antav kraad. Sellega kaasneb luba (litsents) õpetada ja praktiseerida asjaomases valdkonnas. Selle tase on riigiti erinev, enamasti bakalaureuse tasemel või kõrgemal. Mõnikord on tegemist kõrgema kraadiga.

Kõiki teisi kraade nimetatakse "kõrgemateks kraadideks".

Magistrikraad: see on tavaliselt 1 või 2-aastane kraad, mis omandatakse edasijõudnute kursustel osalemise ja projektitööde tegemisega.
Doktorikraad: see on tavaliselt 4-6-aastane kraad, mille puhul inimene peab kirjutama doktoritöö, mis põhineb uutel teadusuuringutel oma erialal.

Meditsiinis on erialaseltside liikmelisus samuti kraad ja stipendiumid on kõrgemad kraadid. Näiteid: MRCP = Member of the Royal College of Physicians. Need kraadid nõuavad kraadiõpet ja praktilist kogemust.

Magistrikraadi või doktorikraadi saamiseks vajalikud kolledžikursused on sageli väga keerulised ja keerulised ning neid oleks äärmiselt raske mõista, kui inimene ei oleks juba bakalaureuseõppes osalenud. Kõrgema taseme kursused on nii keerulised, nii raskesti mõistetavad seetõttu, et nad eeldavad, et inimene teab juba võib-olla 1000 tehnilist terminit, mida ta on õppinud varasematel kolledžikursustel. See on sarnane sellega, kui peaks teadma kõigi 206 inimkeha luude ladinakeelseid nimetusi, mis on vaid osa nendest tehnilistest terminitest.

Paljudes riikides tähistatakse neid kraade tähtedega, mida isikul on lubatud oma nime järele panna, nt John Smith, BA. Bakalaureusekraad on tavaliselt esimese astme lõpetamisel saadud kraad. Kuni üliõpilane õpib kraadi saamiseks, on ta "bakalaureuseõppes". Kui ta lõpetab, on ta "lõpetanud". Ta võib jätkata õpinguid ja saada magistrikraadi või teha originaaltööd ja kirjutada doktoritöö, et saada doktorikraad (mis ei tähenda meditsiinidoktori kraadi).

Juris Doctor (JD) on võimalik omandada Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja teistes tavaõiguslikes riikides õigusteaduskonna lõpetamisega. Ameerika Ühendriikides ja mujal peavad JD-diplomi omanikud sooritama eksami, et tegutseda advokaadina.

Mõned näited kraadidest:

Kunstide bakalaureus (BA)
Loodusteaduste bakalaureus (BSc)
Muusika bakalaureuseõpe (BMus)
Kunstide magister (MA)
Magistrikraad (MS või MSc)
Muusika magister (MMus)
Ärijuhtimise magister (MBA)
Avaliku halduse magister (MPA)
Meditsiinidoktor (MD või MB, ChB või muud variatsioonid)
Muusikadoktor (DMus)
Filosoofiadoktor (PhD või D.Phil)

Seotud leheküljed

Diplom

Küsimused ja vastused

K: Mis on akadeemiline kraad?

V: Akadeemiline kraad on tunnistus, mille üliõpilased saavad ülikooli lõpetamisel. See näitab, et nad on edukalt lõpetanud oma kursused ja sooritanud lõpueksami, ning see on ametlik tunnistus.

K: Kui pikad on erinevate kraadide kursused?

V: Kursuste pikkus ja kursuste arv sõltub sellest, millises kõrgkoolis käiakse. Associate'i kraadi omandamiseks kulub tavaliselt kaks aastat, samas kui bakalaureusekraadi omandamiseks kulub tavaliselt kolm või neli aastat. Magistrikraad võib võtta ühe või kaks aastat ning doktorikraadide jaoks on tavaliselt vaja neli kuni kuus aastat õppetööd.

K: Millised on mõned näited kõrgematest kraadidest?

V: Kõrgema astme alla kuuluvad magistri- ja doktoriõpe ning mõnes riigis ka litsentsiaadikraadid. Meditsiinis loetakse kõrgemaks kvalifikatsiooniks ka erialaseltside liikmelisust, samuti stipendiume, mis nõuavad kraadiõpet ja praktilist kogemust.

K: Mida annavad kõrgkoolid lõpetavatele õpilastele välja?

V: Ameerika Ühendriikide keskkoolid annavad lõpetavatele õpilastele pigem diplomeid kui akadeemilisi kraade; neid diplomeid ei peeta ametlikeks tunnistusteks nagu akadeemilisi kraade.

K: Kas kõrgema taseme kursused on rasked, sest need eeldavad teadmisi varasematest kolledži kursustest?

V: Jah, kõrgema taseme kursused, näiteks need, mida on vaja magistri- või doktorikraadi saamiseks, eeldavad sageli teadmisi varasematest kolledži kursustest; see hõlmab ka tehniliste terminite tundmist, näiteks inimkeha luude ladinakeelsete nimetuste tundmist, mida oleks äärmiselt raske mõista ilma eelnevate, bakalaureuseõppes omandatud teadmisteta.

K: Kas on võimalik, et inimesed, kellel on teaduskraad, saavad seda oma nime järel näidata?

V: Jah, paljud riigid lubavad teatud tüüpi akadeemilise kraadi (näiteks bakalaureusekraad) omavatel inimestel panna oma nime järele tähed, mis näitavad, millist tüüpi kraadi nad on omandanud; näiteks John Smith BA näitab, et John on omandanud bakalaureusekraadi.