Keskkool on üldine termin, mida kasutatakse eri riikides erinevalt: see võib tähendada nii keskastme- kui ka kesk- ja kõrghariduse vahelist õppeastet. Üldiselt on see kool, kuhu õpilased lähevad, et omandada teadmisi ja oskusi tulevaste töökohtade jaoks. Sõltuvalt riigi haridussüsteemist võib koolisüsteem olla jaotatud eri moodi. Näiteks kolmetasandilises süsteemis (elementary → middle/junior → high school), nagu Ameerika Ühendriikides, lähevad õpilased pärast algkooli tavaliselt edasi nn junior high või middle school’i ja seejärel gümnaasiumisse (high school). Kaheosalises süsteemis (primary → secondary), nagu Ühendkuningriigis, algab üleminek algkoolist otse sekundaarastmele enamasti umbes 11‑aastaselt (keskkooli sisenemine).

Mis on gümnaasium?

Gümnaasium ehk upper secondary school on õppeaste, mis valmistab õpilasi ette kõrghariduseks, kutseõppeks või tööturule sisenemiseks. Paljudes riikides katab see vanuseperioodi ligikaudu 14–19 eluaastat, aga täpne jaotus oleneb riigist ja süsteemist. Gümnaasiumis on tavaliselt suurem rõhk teoreetilistel ainetel ja lõpetamisel saavad õpilased riikliku tunnistuse või arvestuspunktid edasiõppimiseks.

Vanused, klassid ja kohustuslikkus (valik näiteid)

  • Ameerika Ühendriigid: gümnaasium (high school) katab tavaliselt 9.–12. klassi, ehk umbes 14–18-aastased. See on paljudes osariikides viimane kohustuslik kooliastme osa. Samas võivad osariigiti erineda reeglid – õpilasel võib olla õigus lõpetada kohustuslik koolikohustus teatud vanuses või jätkata alternatiivseid teid, nagu GED (General Education Development). Ameerika Ühendriikides on ka praktika, kus õpilasi, kelle käitumine ei sobi koolikeskkonda, võidakse koolist välja heita (expulsion).
  • Ühendkuningriik: seadus nõuab tavaliselt kooliskäimist kuni umbes 16. eluaastani; põhiosa õppetööst toimub secondary school tasemel (11–16). Pärast 16. eluaastat jätkavad paljud õpilased kas sixth form’is või college’is, et saada A‑tasemeid või muid kvalifikatsioone. Mõnes kirjelduses ja tõlkes võib kasutada terminit "keskkool", kuid ingliskeelne vaste on “secondary school” ja Šotimaal on ka oma õppekavade eripärad.
  • Eesti (kokkuvõte): Eesti haridussüsteemis on tavapärane jaotus: põhikool (1.–9. klass, vanus umbes 7–16) ja gümnaasium (10.–12. klass, vanus umbes 16–19). Mõnikord kasutatakse mõistet "keskkool" ajalooliselt või kitsamas tähenduses ka selleks, mis hõlmab nii põhikooli kui ka gümnaasiumit kokku.

Kohustuslik kooliskäimine ja alternatiivid

Paljudes riikides on kehtestatud kohustuslik kooliskäimise vanus või klass, mille järel õpilasel on seaduslik õigus kooli jätta. Näiteks mõnes USA osariigis on kohustuslik vanus kuni 16 või 17 eluaastani (New Yorgi näitel on alla 17‑aastased õpilased üldjuhul kohustatud koolis käima, välja arvatud erandjuhtudel). Mõned õpilased, kes ei soovi või ei saa tavapärast kooliteed jätkata, võivad valida alternatiivseid sertifikaate või teste, nagu GED, mis annab sarnase tunnistuse keskkooli lõpetamisele.

Riiklikud ja erakoolid

Enamikus riikides eksisteerib paralleelselt nii riiklikke (avalikke) koole kui ka erasektori koole. Rahvusvahelised erinevused väljenduvad eelkõige õppeaja pikkuses, klassisüsteemis, lõpetamistingimustes ja selles, mis vanusest koolikohustus lõpeb.

Kokkuvõte

Terminite "keskkool" ja "gümnaasium" tähendus sõltub suuresti riigi haridussüsteemist. Üldiselt viitab gümnaasium kõrghariduseks või tööhõiveks ettevalmistavale õppeastmele, samas kui sõna "keskkool" võib mõnes keeles ja riigis katta laiemat mõistet või olla sünonüümiks secondary/secondary school’ile. Rahvusvahelises võrdluses on olulised erinevused õppeastmete ja vanuste jaotuses, kohustusliku kooliskäimise pikkuses ning alternatiivsetes lõpetamise võimalustes.