Meditsiinidoktor (MD) — arstikraad, tähendus ja riiklikud erinevused

Meditsiinidoktor (MD): mis on arstikraad, kuidas see riietub riigiti, nõuded, registrid ja õigus praktiseerida — selge ja põhjalik ülevaade MD tähendusest ja erinevustest.

Meditsiinidoktor (MD, ladinakeelsest sõnast Medicinæ Doctor, mis tähendab "meditsiiniõpetaja") on arstide doktorikraad, mida antakse tavaliselt arstiteaduskondade lõpetajatele. Kraadi tähendus, omandamise tee ja ametlik kasutus erinevad riigiti: mõnes süsteemis on MD peamine kutsekraad, teises on see akadeemiline doktorikraad.

Mis on MD kui kutse- või akadeemiline kraad?

MD võib tähendada kahte põhilist asja:

• Esimene kutsekraad / professionaalne (kliiniline) arstikraad — nagu on levinud Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kus MD on arstikoolist saadav kraad, mis annab õiguse edasi suunduda eriarstiõppele (residentsus) ning lõpuks praktiseerida arsti kutset pärast litsentseerimiseks vajalike eksamite sooritamist.
• Akadeemiline doktorikraad — mitmes Euroopa riigis (nt Ühendkuningriik, Saksamaa) ja teistes süsteemides võib "MD" tähistada kõrgemat doktori- või uurimistöökraadi, mis on lähedane tavapärasele doktorikraadile või sellel tasemel teaduskraadile. Sellisel juhul nõuab kraadi omandamine sageli iseseisvat teadustööd ja dissertatsiooni.

Rahvusvahelised nimed ja vastavused

Paljudes endise Briti impeeriumi riikides antakse arstikraadina bakalaureuse-laadne kraad, mille nimed varieeruvad (nt Bachelor of Medicine, Bachelor of Surgery — MBBS, BMBS, BM BCh, MB BCh BAO või MB ChB). Need kraadid on kliinilise iseloomuga ja vastavad funktsionaalselt USA süsteemi MD-tasemele, ehk annavad õiguse arstina praktiseerida pärast vajalikke registreerimis- ja litsentsinõudeid.

Õppe- ja kvalifikatsiooninõuded

Nõuded erinevad olenevalt riigist:

• Ameerika Ühendriigid ja Kanada: tavaliselt eeldatakse eelnevat ülikooliharidust (bakalaureusekraad), millele järgneb 3–4 aastat arstikoolis toimuvat õppetööd (kokku võib kandideerimiseks vaja minna 90–120 ainepunkti ülikooli tasemel). Pärast MD-kraadi tuleb sooritada residentuur (eriarstiõpe) ja riiklikud litsentseksamid.
• Suur-Britannia, Iirimaa ja paljud Rahvaste Ühenduse riigid: meditsiiniõpe algab sageli otse pärast keskkooli ja kestab tavaliselt 5–6 aastat, lõpetamisel antakse MBBS/MB ChB tüüpi kraad; erialane registreerimine ning võimalusel edasiõpe järgneb.
• Mitmed Euroopa riigid (nt Saksamaa): meditsiiniharidus põhineb riigieksamil ning doktorikraad (Dr. med.) võib olla eraldi töö või teadustöö tulem — sageli ei nõuta doktorikraadi professionaalse praktika alustamiseks, kuid see annab akadeemilise tiitli.

Registreerimine, litsents ja õigused praktiseerimiseks

Sõltumata täpsemast kraadist on arstina töötamiseks tavaliselt vajalik ka ametlik registreerimine või litsents. Näiteks General Medical Council'il Ühendkuningriigis on volitused pidada arstitregisterit ja anda meditsiinitegevuse luba. Registreeriv asutus võib ka korraldada kuulamisi ja otsustada, kas korduva väärkäitumise või muu põhjenduse tõttu tuleb arst registrist eemaldada.

Praktikaõigused — näiteks retseptide (retsepte) koostamine või operatsioonide sooritamine — on tavaliselt lubatud vaid registreeritud ja litsentseeritud arstidele. Samuti on tavaline, et arstid kuuluvad vastavatesse meditsiinilistele või kirurgilistele erialaseltsidesse ning võivad järgida nende eetikakoodeksit ja järelevalvekorra nõudeid (Briti Meditsiiniühing on üks tuntumaid näiteid).

Muud tähelepanekud

• Titlei kasutamine: riigiti võib erineda, kas arst kasutab ametlikult eesnime “Dr.” või kirjutatakse MD-lõpp tema nime taha. Mõnes riigis on tiitel osa ametlikust kraadinimetusest.
• Erialane järjepidev koolitus ja sertifitseerimine: paljudes süsteemides peab arst regulaarselt osalema täiendkoolituses ja uuendama litsentsi või erialalist registreeringut.
• Erinevus DO ja MD vahel: mõnes riigis eksisteerib ka arstikraadi kõrval teisi kutsekraade (nt Doctor of Osteopathic Medicine, DO), mille rahvusvaheline tunnustamine võib varieeruda.

Kokkuvõtlikult on Meditsiinidoktor (MD) üldmõistes arstikraad, kuid täpne tähendus, õppe pikkus, nõuded ja õigus praktiseerida sõltuvad riigist ja haridussüsteemist — ühes süsteemis on MD põhikutsekraadi nimeks, teises võib olla akadeemiline doktorikraad, mille omandamiseks on vaja teadustööd.

Küsimused ja vastused

K: Mis on arstidoktor?

K: Milline kvalifikatsioon on vajalik doktorikraadi omandamiseks?

K: Kuidas on MD võrreldav teiste kraadidega erinevates riikides?

K: Kas arstina tegutsemiseks on vaja lisaks MD-le omada veel mingeid lisakvalifikatsioone?

Otsing