Kaksteistsõrmiku adenokartsinoom (peensoolevähk): määratlus ja riskifaktorid

Kaksteistsõrmiku adenokartsinoom — selge ülevaade määratlusest, riskifaktoritest (FAP, Lynch, Crohn, Puetz‑Jeghers) ja ennetusest varajaseks avastamiseks.

Kaksteistsõrmiku adenokartsinoom on peensoole vähk liik, mis tekkida eelkõige kaksteistsõrmikus (duodenumis). See võib kliiniliselt ja ravi mõttes sarnaneda maovähile ja jämesoolevähile, kuid esineb harvemini. Haiguse tekkimise risk on suurem teatud pärilike sündroomide, krooniliste põletike ja polüpooside korral.

Asukoht ja funktsioon

Kahesoolesuu ehk kaksteistsõrmik on mao ja peensoole järgmise osa (jejunumi) vahel paiknev peensoole algosa. Kaksteistsõrmikus segunevad maasisu happega ning sinna avanevad sapipõiest tulev sapiga ja kõhunäärme seedemahlad, mis aitavad toitu seedida. Just selle anatoomilise lähedusse tõttu võivad vähk ja kasvajaprotsessid põhjustada sapiteede või kõhunäärme düsfunktsiooni ning obstruktsiooni.

Riskifaktorid

Peamised teadaolevad riskifaktorid kaksteistsõrmiku adenokartsinoomile on:

• Pärilikud polüpoossündroomid: perekondlik adenomatoosne polüpoos (FAP), Gardneri sündroom ja juveniilne polüpöösi sündroom — need suurendavad pahaloomuliste polüüpide tekkimise riski.
• Pärilikud DNA-reparatsiooni häired: Lynchi sündroom (hereditaarne mittepolüpootne soolevähk) ja Muir‑Torre'i sündroom — need põhjustavad suuremat kalduvust soole- ja muude vähkide tekkeks.
• Geneetilised sündroomid: Puetz–Jeghers’i sündroom — iseloomulik melanoidsed laigud ja hamartomatoossed polüübid, mis suurendavad GI-vähkide riski.
• Kroonilised põletikud ja haigused: Crohni tõbi — pikaajaline põletik suurendab peensoolevähki tekkimise tõenäosust, samuti tsöliaakia (kliiniliselt kontrollimatu) on seotud kõrgema riskiga.
• Polüübid ja eelsed seisundid: soolepolüübid ja muud eelkõige loobuvad muutused, mis võivad aja jooksul pahaloomuliseks muutuda.
• Muud tegurid: vanus (vanemad patsiendid), suitsetamine, üleüldine pahaloomuliste haiguste esinemine perekonnas ja teatud keskkonna- või toitumisharjumused võivad samuti mõjutada riski.

Sümptomid

Kaksteistsõrmiku adenokartsinoom võib alguses olla vähesümptomaatiline. Levinud kaebused ja märgid on:

• kõhuvalu või ebamugavustunne (sageli ülakõhus),
• kaalulangus ja isukaotus,
• iiveldus ja oksendamine (eriti kui tekib soole obstruktsioon),
• veritsus seedetraktist (must sõnnik või nõrk veritsus) ja aneemia,
• ikterus (kui vähk on lähedal sapijuha availe ja põhjustab sapiteede obstruktsiooni),
• täiskõhutunne või toit takerdumine.

Diagnoos

Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse mitut uuringut:

• Endoskoopia ja biopsia: gastroduodenoskoopia võimaldab kasvaja visuaalset hindamist ja koetüki võtmist histoloogiliseks uurimiseks.
• Pildidiagnostika: kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRI) ja vahel endoskoopiline ultraheli aitavad määrata kasvaja suurust, levikut ja lähedalasuvaid struktuure.
• Laboriuuringud: vereanalüüsid (nt hemoglobiin aneemia hindamiseks, maksafunktsiooni testid ikteruse korral) ning vajadusel tuumorimarkerid.
• Peregeneetiline uuring: kahtluse korral päriliku sündroomi puhul soovitatakse geneetilist nõustamist ja testimist.

Ravi

Ravi sõltub haiguse staadiumist ja patsiendi üldseisundist:

• Kirurgiline ravi: on sageli esmavalik. Väiksema kasvajaga paiksetel juhtudel võib teha lokaalse resektsiooni; periampullaarse kasvajaga või laialdase levikuga võib olla vajalik pankreatiko‑duodenaalne resektsioon (Whipple’i operatsioon).
• Endoskoopilised protseduurid: väga väikeste ja pinnaliste kasvajate puhul vahel võimalik endoskoopiline eemaldamine.
• Keemiaravi ja/või radioteraapia: kasutatakse sõltuvalt staadiumist, metastaatilisest levikust või kui kirurgiline ravi ei ole võimalik.
• Suunatud ja immunoteraapia: valitud juhtudel, sõltuvalt molekulaarsetest tunnustest, võivad kasutada suunatud ravimeid või immunoteraapiat.
• Supportiivne ravi: sümptomaatiline ravi valu, toitumisprobleemide, obstruktsiooni ja sapiteede blokeeringu leevendamiseks (nt stentid) ning üldise elukvaliteedi parandamiseks.

Prognoos ja järelvalve

Prognoos sõltub tugevalt haiguse avastamise staadiumist: varases staadiumis piiratud kasvajaid saab sageli kirurgiliselt ravida ja elulemus on parem, edasijõudnud või metastaatilised haigused annavad halvema prognoosi. Pärast ravi on oluline regulaarne järelkontroll pildiuuringute, endoskoopiate ja vajadusel vereanalüüsidega, eriti kui patsientel on riskifaktorid või pärilik sündroom.

Ennetus ja riskijuhtimine

Otsetõrje ei ole alati võimalik, kuid risk väheneb järgmiste meetmete abil:

• pärilike sündroomide varajane tuvastamine, geneetiline nõustamine ja regulaarne järelvalve (kolonoloogiliste ja peensoole uuringud kõrgema riskiga inimestele),
• krooniliste seedetrakti haiguste, näiteks Crohni tõve ja kontrollimata tsöliaakia efektiivne ravi ja jälgimine,
• tervislik eluviis — suitsetamisest loobumine, tasakaalustatud toitumine ja liigse alkoholi vältimine,
• kaebuste varane arstlik hindamine: püsiv kõhuvalu, seletamatu kaalulangus, veritsuse nähud või ikterus vajavad kiiret diagnostikat.

Kui teil on päriliku polüpoosi või muude mainitud riskifaktoritega perekondlik ajalugu, pöörduge geneetilise nõustamise ning gastroenteroloogi poole, et planeerida sobivat järelvalvet ja vajadusel ennetavaid meetmeid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kaksteistsõrmiksoolevähk?

K: Millised on kaksteistsõrmiksoolevähi riskitegurid?

K: Kuidas on kaksteistsõrmiksoolevähk sarnane maovähi ja pärasoolevähiga?

K: Kus asub kaksteistsõrmiksool seedesüsteemis?

K: Mis toimub kaksteistsõrmiksooles seedimise ajal?

K: Mis on perekondlik adenomatoosne polüpoos?

K: Mis on tsöliaakia?

Otsing