Soolevähk (kolorektaalvähk): määratlus, sümptomid, põhjused ja statistika

Jämesoolevähk, mida tuntakse ka kui käärsoolevähki, pärasoolevähki või soolevähki, on käärsoole või pärasoole (jämesoole osad) või liite vähk. Geneetiline analüüs näitab, et jämesoole ja pärasoole kasvajad on paljuski geneetiliselt sarnased, mistõttu neid sageli käsitletakse ühtselt kui kolorektaalvähki. Haigus tekib tavaliselt polüüpi ehk limaskesta healoomulise kasvu järkjärgulise pahaloomuliseks muutumise kaudu.

Sümptomid

Varases staadiumis ei pruugi soolevähk anda mingeid sümptomeid. Kõige sagedasemad nähud ja kaebused on:

veri väljaheites või pärakust veritsemine;
püsiv kõhulahtisus või -kõhukinnisus või sooleharjumuste muutus;
vahelduvad või püsivad kõhuvalud ja krambid;
selgitamata kaalulangus;
aneemia ehk rauapuudusest tingitud väsimus ja kahvatus;
tundetus, õhupuudus või üldine nõrkus, mis võivad viidata levinud haigusele.

Põhjused ja riskitegurid

Kolorektaalvähki põhjustavad mitmed tegurid. Sageli on tegemist mitme riskiteguri koosmõjuga:

Vanus: risk suureneb üle 50. eluaasta, kuid nooremates vanuserühmades esineb haigust järjest sagedamini.
Perekondlikud ja geneetilised tegurid: olulised on perekonnas esinev kolorektaalvähk ning kindlad pärilikud sündroomid nagu Lynch’i sündroom ja familiaalne adenomatous polüpoos (FAP).
Polüübid: adenoomsed polüübid võivad aja jooksul areneda vähiks.
Toitumine ja elustiil: suur punase ja töödeldud liha tarbimine, vähene kiudainete sisaldus toidus, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, alkohol ja suitsetamine suurendavad riski.
Teised haigused: põletikulised soolehaigused (näiteks haavandiline koliit, Crohni tõbi) tõstavad kolorektaalvähiriski.

Diagnoos

Diagnoos põhineb tavaliselt mitme uuringu tulemuste kombineerimisel:

Kolonoskoopia koos biopsiaga on kuldstandard: võimaldab kasvajakohta otse vaadata ja võtta koeproove.
Võib kasutada ka sigmoidoskoopiat, CT- või MRI-uuringuid haiguse leviku hindamiseks ning vereanalüüse (näiteks CEA kasvaja markeri määramiseks).

Ravi

Ravi sõltub haiguse staadiumist, lokaliseerumisest ja patsiendi üldisest tervisest. Peamised ravivõimalused on:

Kirurgiline ravi: kasvajakolde eemaldamine koos ümbritsevate lümfisõlmedega on enamasti esmavalik varases staadiumis.
Keemiaravi: kasutatakse sageli operatsiooni järgselt kordusriskide vähendamiseks või kaugeleviku korral haigust kontrolli alla saamiseks.
Kiiritusravi: oluline eelkõige pärasoolevähi ravis enne või pärast operatsiooni.
Siht- ja immunoteraapia: teatud juhtudel kasutatakse molekulaarselt suunatud ravimeid või immuunravi, sõltuvalt kasvajale iseloomulikest geenimutatsioonidest.

Ennetamine ja sõeluuringud

Sõeluuringud (näiteks väljaheite vere testid või kolonoskoopia) aitavad avastada kasvajad või eelnevad polüübid varases staadiumis, mil ravi on kõige tõhusam.
Paljud riigid soovitavad alustada sõeluuringut keskmise riskiga inimestel vanuses 45–50 eluaastast; konkreetne soovitus sõltub riigi programmist.
Elustiili ennetusmeetmed: tervislik toitumine (rohkem köögivilju, puuvilju ja täisteratooteid), regulaarne füüsiline aktiivsus, kehakaalu kontroll, alkoholi piiramine ja suitsetamisest loobumine.

Prognoos ja statistika

Prognoos sõltub tugevalt haiguse avastamise staadiumist: varases, lokaalses staadiumis avastatud kolorektaalvähk on sageli ravitav ja paranemisvõimalused on head. Kaugele levinud haigusel on prognoos halvem.

Hinnanguliselt diagnoositakse kogu maailmas 1,23 miljonit uut kolorektaalvähi juhtumit ja aastas sureb sellesse 608 000 inimest. Kolorektaalvähk on üks sagedasemaid vähiliike maailmas ning sõeluuringute ja ravi areng on oluliselt vähendanud suremust neis riikides, kus programmi kasutatakse laialdaselt.

Millal pöörduda arsti poole

kui märkate verist väljaheite või püsivaid sooleharjumuste muutusi;
kui teil esineb seletamatut kaalulangust, kroonilist kõhuvalu või püsivat väsimust;
kui teil on perekonnas kolorektaalvähk või teadaolev pärilik sündroom — konsulteerige geneetilise nõustamise ja varasemate sõeluuringute vajaduse üle.

Kui teil on küsimusi oma riskist, sõeluuringu võimalustest või sümptomitest, pöörduge perearsti või eriarsti poole. Varajane avastamine parandab oluliselt ravitulemust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kolorektaalne vähk?

V: Jämesoolevähk on vähivorm, mis kahjustab käärsoole või pärasoole või mõnel juhul ka pimesoole.

K: Kas jämesoole ja pärasoole kasvajad on sama vähk?

V: Jah, geneetiline analüüs on näidanud, et sisuliselt on jämesoole ja pärasoole kasvajad üks ja sama vähk.

K: Millised on jämesoolevähi sümptomid?

V: Jämesoolevähi sümptomiteks on tavaliselt pärasoole verejooks ja aneemia, mis on mõnikord seotud kaalulanguse ja soolestiku harjumuste muutumisega.

K: Kui palju uusi kolorektaalvähi juhtumeid diagnoositakse kliiniliselt kogu maailmas?

V: Hinnanguliselt diagnoositakse igal aastal maailmas kliiniliselt 1,23 miljonit uut kolorektaalvähi juhtumit.

K: Mitu inimest tapab igal aastal kolorektaalvähk?

V: Hinnanguliselt sureb igal aastal kogu maailmas 608 000 inimest kolorektaalvähki.

K: Milliseid jämesoole osi võib jämesoolevähk kahjustada?

V: Jämesoolevähk võib mõjutada jämesoolt või pärasoolt, mis on jämesoole osad.

K: Kas jämesoolevähk on levinud vähivorm?

V: Jah, jämesoolevähk on levinud vähivorm, igal aastal diagnoositakse miljoneid uusi juhtumeid ja sellega seostatakse sadu tuhandeid surmajuhtumeid aastas.