Emfüseem (kopsuemfüseem): põhjused, sümptomid ja ravi

Emfüseem: põhjalik juhend — põhjused, sümptomid, diagnoos ja ravi. Kuidas suitsetamise lõpetamine, ravimid ja hapnik aitavad hingamist parandada ja elukvaliteeti tõsta.

Emfüseem on kopsuhaigus, mille puhul tekivad kopsude õhukottide (alveoolide) püsivad kahjustused ja laienevad õhuruumid. See kuulub haiguste hulka, mis moodustavad kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) – seisundi, mille puhul on õhu liikumine kopsudes takistatud ja hingamine raskendatud.

Põhjused

Kõige tavalisem emfüseemi põhjus on suitsetamine. Suitsetamise tõttu tekivad kopsukoes põletik ja ensümaatiline tasakaalu muutus, mis viib alveoolide seina lagunemisele. Lisaks suitsetamisele võivad emfüseemi põhjustada või soodustada ka muud tegurid:

• pärilikud tegurid – näiteks alpha-1 antitrüpsiini puudulikkus, mis soodustab kopsukoe lagunemist;
• eroosiv õhusaaste ja tööstuslikud tolmud – pikaajaline kokkupuude saasteainetega võib kahjustada kopsukude;
• korduvad kopsuinfektsioonid ja krooniline bronhiit, mis süvendavad põletikku;
• mõnel inimesel ei ole selget põhjuslikku tegurit – haiguse tekkemehhanism võib olla kompleksne.

Millest emfüseem tekib

Emfüseem tekib siis, kui kopsude hingamisteede otstes olevad väga väikesed õhukotid (mida nimetatakse alveoolideks) hakkavad paljudest kotikestest lagunema ja sulanduma suuremateks õhuruumideks. Alveoolid on kopsu piirkonnad, kus toimub hapniku ja süsihappegaasi vahetus verre ja verest välja. Kui alveoolide seinad on kahjustunud, väheneb nende pindala ja hapniku sisenemine verre halveneb. Samuti raskendab kahjustunud kopsukude õhu väljahingamist – õhk jääb kopsudesse kinni, mis põhjustab tüüpilise "tünnirinna" (barrel chest) väljanägemist.

Sümptomid

• hingeldus / õhupuudus, eriti pingutuse korral;
• püsiv köha, mõnikord rögaeritusega;
• väsimus ja piiratud füüsiline koormusvõime;
• vilistav hingamine ja rindkere laienemine (tünnirind);
• korduvad kopsuinfektsioonid ja ägenemised;
• edenenud haiguses võib tekkida sinakaspunane nahavärv ja turse, mis viitavad südame- ja vereringe koormusele (kor pulmonale).

Diagnoos

Diagnoos põhineb kliinilisel uurimisel, sümptomitel ja funktsionaalsetel uuringutel:

• Spiromeetria – kopsufunktsiooni test, mis mõõdab sundväljahinguse mahtu ja hapnikuvoolu; see kinnitab obstruktsiooni olemasolu;
• rindkere röntgen või kompuutertomograafia (KT) – aitavad hinnata kopsukoe struktuuri ja emfüseemi ulatust;
• arteriaalne veregaasi määramine – näitab vere hapniku ja süsihappegaasi taset raskemate juhtumite korral;
• vereanalüüs alpha-1 antitrüpsiini taseme määramiseks, kui kahtlustatakse pärilikku vormi.

Ravi

Emfüseemi ei saa praegu täielikult välja ravida, kuid olemas on palju meetmeid, mis vähendavad sümptomeid, aeglustavad haiguse progresseerumist ja parandavad elukvaliteeti:

• Suitsetamise lõpetamine – kõige olulisem ja efektiivseim samm haiguse edasise süvenemise vältimiseks;
• ravimid – bronhodilatandid (lühitoimelised ja pikaajalised), inhaleeritavad kortikosteroidid ägenemiste vähendamiseks mõnel patsiendil;
• bronhiaalsete ägenemiste ravi – antibiootikumid ja kortikosteroidid ägedatel infektsiooniperioodidel vastavalt arstile;
• pulmonaalne rehabilitatsioon – treeningu-, hingamisharjutuste ja õppeprogrammide kombinatsioon, mis parandab vastupidavust ja enesetunnet;
• vaktsineerimine – hooajaline grippivaktsiin ja pneumokokivaktsiin aitavad vähendada ägenemisi põhjustavaid infektsioone;
• toitumise ja kehakaalu kontroll – alakaal või liigne kaal mõlemad võivad halvendada hingamist; toitumisnõustamine võib olla vajalik.

Hapnikuravi

Täiendavat hapnikku soovitatakse inimestele, kelle puhkeoleku hapnikutase on madal. Pikaajaline kodune hapnikuravi (nt ≥15 tundi päevas) on tõestatud, et see vähendab südamepuudulikkuse ja suremuse riski ning parandab liikumisvõimet. Normaalse või kergelt madala hapnikutasemega inimestel võib hapnikuravi ajutiselt leevendada hingamisraskust, kuid pikaajalise ravi vajadust hindab arst.

Tuleb rõhutada, et hapnikuravi ja suitsetamine on ohtlik kombinatsioon – suitsu ja hapniku lähedus suurendab tuleohu riski ning vähendab hapnikuravi kasu, seega on suitsetamise lõpetamine hädavajalik.

Kirurgilised ja muud invasiivsed võimalused

• kopsu mahu vähendamise operatsioon (lung volume reduction surgery) – mõnel valikulisel patsiendil võib see parandada hingamist ja elukvaliteeti;
• bullektomia – suurte õhupõletike (bulle) eemaldamine, mis avaldavad survet tervele kopsukoele;
• kopsusiirdamine – raske, progresseeruva haiguse korral võib kaaluda kopsusiirdamist sobivate kandidaatide puhul.

Tüsistused

• krooniline hingamispuudulikkus;
• pulmonaalne hüpertensioon ja süda kopsuhaiguse tõttu (kor pulmonale);
• sagedased kopsuinfektsioonid ja ägenemised;
• vähenenud elukvaliteet ning võime töötada ja liikuda.

Ennetus ja praktilised nõuanded

• ära alusta suitsetamist või lõpeta suitsetamine – see on kõige tõhusam ennetusmeetod;
• väldi töökohal õhusaasteid ja kasuta vajadusel kaitsevahendeid;
• hoolitse regulaarsete vaktsineeringute eest ja pöördu õigeaegselt arsti poole hingamisraskuse või ägenemise korral;
• osale pulmonaalses rehabilitatsioonis, säilita füüsiline aktiivsus ja õigesti tasakaalustatud dieet.

Elukvaliteet ja prognoos

Emfüseemi prognoos sõltub haiguse raskusest, suitsetamise staatusest, kaasuvatest haigustest ja ravile vastamisest. Suitsetamisest loobumine ning aktiivne ravi ja rehabilitatsioon võivad oluliselt aeglustada haiguse progresseerumist ja parandada patsiendi igapäevaelu. Rääkige oma arstiga individuaalsest raviplaanist ja toetavatest teenustest, mis aitavad toime tulla emfüseemiga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on emfüüsika?

K: Mis on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)?

K: Mis põhjustab emfüseemi?

K: Mis toimub kopsudes emfüseemiga inimesel?

K: Kas emfüseemi saab ravida?

K: Milliseid ravimeetodeid kasutatakse emfüseemi puhul?

K: Millised on hapniku lisatarbimisega seotud riskid emfüseemiga inimestele?

Otsing