Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK/COPD): põhjused, sümptomid ja ravi

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tuntud ka inglise lühendina COPD, on haiguste kogum, mis põhjustab hingamisteede püsivat kitsenemist ja muudab hingamise järk-järgult raskemaks. Haigus on sageli progressiivne — sümptomid algavad kergemalt ja süvenevad aastate jooksul.

Põhjused ja riskitegurid

Peamine KOKi põhjus on sigarettide suitsetamine: umbes pooltel eluaegsetest suitsetajatest võib tekkida KOK. Teised olulised riskifaktorid on:

õhusaaste, sh siseõhu saaste (näiteks ventilatsioonita kütteteated või tahmane siseõhk)
korduvad kutsehaigused ja kokkupuude tolmu, kemikaalide või mürgiste gaasidega
korduvad hingamisteede infektsioonid varases elus
geneetilised tegurid (nt alfa-1-antitrüpsiinipuudus harvadel juhtudel)
vanus — KOK esineb sagedamini vanematel inimestel

Sümptomid

Varases staadiumis on hingamisraskused sageli märgatavad ainult füüsilise pingutuse ajal. Peamised sümptomid on:

püsiv köha, sageli krooniline ja hommikuti halvem
rohke röga köhimine
õhupuudus, alguses treeningul, hiljem ka puhkeolekus
vilistav hingamine ja rindkere pingetunne
sagenevad kopsuinfektsioonid ja ägenemised, mis halvendavad seisundit
väsimus, kehakaalu langus ja aktiivsuse vähenemine pikaajalise haigusega

Diagnoos

Diagnostika aluseks on haiguslugu (suitsetamine, kokkupuude saastega) ja objektiivsed uuringud. Olulisim diagnostiline test on spiromeetria, mis mõõdab kopsufunktsiooni — järjepidev obstruktsioon kinnitatakse, kui FEV1/FVC suhe on vähenenud. Vajalikud võivad olla ka röntgen, CT-kopse ning vereanalüüsid ja hapniku sisaldus veres ägedatel juhtudel.

Ravi ja haiguse juhtimine

KOKi ravi eesmärk on sümptomeid leevendada, ägenemisi ära hoida, haiguserütmi pidurdada ja parandada elukvaliteeti. Olulisemad sammud:

Suitsetamisest loobumine — kõige tähtsam ja tõhusaim meede haiguse progresseerumise peatamiseks.
Ravimid: tavapäraselt kasutatakse inhalatsiooniravimeid, eelkõige bronhodilataatoreid, mis aitavad avada hingamisteid ja parandavad õhu liikumist kopsudes. Vajadusel lisatakse ka inhalatsioonsteroidid ning kombo-ravi.
Pulmaarne rehabilitatsioon ja treening — regulaarne liikumine ja spetsiaalne hingamistreening parandavad funktsionaalset võimekust ja elukvaliteeti.
Vaktsineerimine — gripi- ja pneumokokkivaktsiin vähendavad raske infektsiooni riski.
Ägenemiste ravi — ägeda ägenemise korral kasutatakse sagedamini lühiajalist süsteemset kortikosteroidi ja antibiootikume, kui kahtlustatakse bakteriaalset infektsiooni; raskematel juhtudel hospitaliseerimine ja hapnikravi.
Pikaajaline hapnikravi — valitud patsientidele, kellel on krooniline hüpokseemia, võib pikaajaline kodune hapnikravi pikendada elu ja parandada funktsiooni.
Noninvasiivne ventilatsioon — mõnel raskel juhul öiseks hingamisabi pakkumine võib olla vajalik.
Kirurgilised võimalused — rangemalt valitud juhtudel võib kaaluda kopsu mahtu vähendavat operatsiooni või kopsusiirdamist.

Ägenemised ja hädaolukorrad

Ägenemised on KOKi tavalised ja võivad viia haiglaravi või surmani. Ägenemise tunnused, mille korral tuleb kohe arsti poole pöörduda:

raskendatud hingamine mis ei taandu
kiirenenud hingamine või südametegevus
sinakad huuled või näpuotsad, segasus, teadvuse muutus
õige raviile vastuse puudumine koduste vahenditega

Ennetus ja elustiil

Suitsetamise vältimine ja tubakavabade alade toetamine.
Õhukvaliteedi parandamine — nii avalikus ruumis kui siseruumides (korralik ventilatsioon, puhas kütmine).
Töökohtade ohutus: tolmu ja saaste vähendamine kutsealastes tingimustes.
Regulaarsed tervisekontrollid varases staadiumis — varajane diagnoos võimaldab kiiremat sekkumist.

Prognoos ja mõju ühiskonnale

KOK põhjustab olulist tervisekahju: ligikaudu 3% kogu töövõimetusest on seotud KOKiga ja haigus võib lõpuks põhjustada surma. Maailma Terviseorganisatsioon ennustab, et 2030. aastaks võib KOK saada üheks peamisteks surmapõhjusteks maailmas. Selle leviku vähendamiseks on oluline suitsetamise vähenemine, õhukvaliteedi paranemine ja varajane ravi.

Kui kahtlustate endal või lähedasel KOKi (püsiv köha, röga, õhupuudus), pöörduge perearsti või eriarsti poole — varajane diagnoos ja ravi parandavad prognoosi ja elukvaliteeti.

KOKi tüübid

Emfüseem
Krooniline bronhiit
Bronhektoos

Küsimused ja vastused

K: Mis on kopsupuudulikkus?

V: Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on haiguste kogum, mis muudab hingamise järk-järgult raskemaks.

K: Millised on KOKi sümptomid?

V: KOKi sümptomite hulka kuuluvad hingamisraskused ja köha, eelkõige rohke röga köhimine.

K: Mis põhjustab KOK-i?

V: KOK-i põhjustab tavaliselt sigarettide suitsetamine ja umbes pooltel inimestel, kes suitsetavad kogu elu, tekib see. Teine põhjus võib olla ka õhusaaste, eriti riikides, kus kasutatakse ventilatsioonita siseruumides tulekahjusid.

K: Kuidas KOK ajas areneb?

V: Haiguse alguses on hingamisraskused märgatavad ainult treeningu ajal, kuid paljude aastate jooksul süvenevad need järk-järgult, kuni hingamisraskused tekivad isegi istudes või lamades. See võib viia ka kopsupõletiku infektsioonini, mis võib olla piisavalt tõsine, et põhjustada surma.

K: Kuidas saab KOKi ravida?

V: Kõige olulisem samm KOKi ravimisel on suitsetamise lõpetamine. Harjutus ja ravimid, näiteks bronhodilataatorid, võivad samuti aidata avada hingamisteid ja võimaldada kopsudesse rohkem õhku.

K: Kui suur osa töövõimetusest on seotud KOKiga? V: 3% kogu töövõimetusest on seotud kopsupuudulikkusega.

K: Kas inimesed võivad KOK-i tõttu surra? V: Jah, inimesed võivad KOK-i surra. Maailma Terviseorganisatsioon ennustab, et 2030. aastaks on see maailmas kolmas peamine surmapõhjus ja et tulevikus sureb sellesse rohkem inimesi.