CIWA (CIWA‑Ar) alkoholi võõrutusskaala: mõõtmine, skoorid ja ravi

CIWA (CIWA‑Ar) alkoholi võõrutusskaala — praktiline juhend mõõtmiseks, skooride tõlgendamiseks ja ravi planeerimiseks: kuidas hinnata võõrutuse raskust ja ravivajadust.

Kliinilise instituudi alkoholi võõrutusseisundi hindamise skaala (tuntud lühidalt CIWA või ajakohastatud versioonina CIWA‑Ar) on standardiseeritud tööriist, mida kasutatakse alkoholi võõrutusnähtude hindamiseks ja nende jälgimiseks. Skaala koosneb kümnest levinud alkoholi ärajätusümptomist: igale sümptomile antakse vastavalt raskusastmele punktid ja kõik punktid liidetakse kokku üheks lõppskooriks. Kõrgeim võimalik tulemus on 67. Kõrgem skoor viitab raskemale võõrutusseisundile ning skoori kasutatakse lisaks hindamisele ka raviotsuste tegemisel (nt bensodiasepiinide vajaduse hindamiseks).

Kuidas CIWA‑Ar töötab

CIWA‑Ar sisaldab järgnevaid kümmet komponenti: iiveldus ja oksendamine, värinad (tremor), äkilised higistamishoogud (paroksüsmaalsed higistamised), ärevus, rahutus/agitatsioon, puudutus- või tunne‑häired (tactile disturbances), kuulmishallutsinatsioonid, nägemishallutsinatsioonid, peavalu või tunneline „pinge” peas ning orientatsioon/teadlikkus. Enamikul komponentidel on skaalal võimalik hinnata 0–7 punktiga; orientatsiooni komponent hinnatakse tavaliselt 0–4 punktiga, mille tulemuseks on maksimaalselt 67 punkti.

Skooride tõlgendamine

0–15: tavaliselt kerge ärajätu; sageli piisav ambulatoorne jälgimine või lihtne ravi;
16–20: mõõdukas ärajätu; vajab sagedasemat jälgimist ja sageli raviseadistust;
>20: tõsine ärajätu; suurem risk komplikatsioonide (nt delirium tremens või krambid) tekkeks — vajab intensiivsemat jälgimist ja sageli ravimilist sekkumist.

Kliiniline kasutus ja raviotsused

CIWA‑Ar aitab otsustada, millal alustada bensodiasepiine või muud sümptomaatilist ravi ning kas kasutada sümptom‑juhitud (symptom‑triggered) või fikseeritud annustamist. Sümptom‑juhitud lähenemine annab ravimeid vastavalt skoorile ja on sageli seotud lühema raviperioodi ja väiksema ravimihulgaga võrreldes fikseeritud skeemidega.
Paljudes protokollides kasutatakse läviväärtust (nt CIWA ≥15) kui märget ravi alustamiseks või tihedamaks jälgimiseks, kuid konkreetsed piirid ja raviskeemid võivad eri asutustes erineda — otsustamisel kasutatakse alati kliinilist hinnangut.
CIWA‑Ar põhineb nii patsiendi aruandlusel (nt iiveldus, hallutsinatsioonid) kui ka vaatluspõhistel leidudel (nt värin, higistamine). Skaala rakendamiseks peab hindaja olema koolitatud ning hindamine peab toimuma regulaarsete intervallidega (sõltuvalt raskusastmest tavaliselt iga 1–4 tunni järel).
Sünge kliiniline pilt (kõrge CIWA võrdluskategooria, kiire süvenemine, muutunud teadvus) nõuab sageli intensiivraviplatvormi hinnangut või haiglaravi. Samuti tuleb jälgida elulisi näitajaid (vererõhk, pulss, temperatuur, hapnikusisaldus) ning teha vajadusel labs — nt veresuhkur, elektrolüüdid, maksaensüümid, EKG.

Piirangud ja erandid

CIWA‑Ar ei sobi hästi patsientidele, kes ei suuda adekvaatselt oma sümptomeid kirjeldada (nt intubeeritud või teadvusekaotusega patsiendid, tugev segasus) või kelle patsiendil on samal ajal muud neuroloogilised häired või tugev valu, mis segab hindamist.
See skaala ei asenda kogu kliinilist pilti — näiteks alkoholi doosimisest või muudest kaasutatavatest uimastitest tulenevaid probleeme tuleb arvestada eraldi.
Mõned populatsioonid (vanemad patsiendid, rasedad naised, psüühikahäirega patsiendid) võivad vajada kohandatud lähenemist ja erihooldust.

Praktilised soovitused

Koolitage personali CIWA‑Ar õigeks kasutamiseks ja dokumenteerimiseks.
Täitke skaala regulaarselt — alguses sagedamini (nt iga tund) ja pärast seisundi stabiliseerumist harvemini (nt iga 4–8 tundi) vastavalt protokollile.
Kombineerige CIWA‑Ar tulemusi teiste kliiniliste andmetega (vitalid, laborid, anamnees) ning kohandage ravi paikapandud riskide ja patsiendi individuaalsete vajaduste järgi.
Arvestage, et CIWA‑Ar saab hästi kasutada erakorralises meditsiinis, detox‑üksustes ja haiglates sümptom‑juhitud bensodiasepiinravi korral, kuid alati tuleks toimida kohalikule raviprotokollile vastavalt.

CIWA‑Ar on praktiline ja laialdaselt kasutatav vahend alkoholi ärajätu raskuse hindamiseks ja ravi juhtimiseks, kuid selle tõhus ja ohutu kasutamine eeldab koolitatud hindajat, regulaarset jälgimist ning kliinilise pildi terviklikku hindamist.

CIWA skaala

CIWA mõõdab kümmet kõige tavalisemat alkoholi võõrutusnähtust ja -sümptomit:

Iiveldus ja oksendamine
Tremor
Paroksüsmaalne higistamine (higistamine, mis tuleb ja läheb)
Ärevus
Ebastabiilsus (nagu ei suudaks paigal püsida)
Taktiilsed häired (nagu põletustunne, sügelus või nahal roomavad vead).
kuulmishäired (näiteks kuulete asju tavalisest valjemini, kuulete hirmuäratavaid asju või kuulete asju, mida ei ole olemas).
nägemishäired (näiteks liiga eredad tuled, erinevate värvide nägemine või asjade nägemine, mida seal ei ole).
Peavalu
Orienteerumine ja hägune sensoorsus (näiteks kui inimene ei tea, kes ta on, kus ta on või mis toimub).

Kasutab

CIWA skaala on valideeritud, mis tähendab, et see mõõdab tõestatult seda, mida ta mõõta tahab - alkoholi ärajätusümptomeid. Sellel on ka kõrge hindajate vaheline usaldusväärsus. See tähendab, et kui mitu meditsiinitöötajat kasutaksid CIWA skaalat sama patsiendi puhul, saaksid nad väga sarnaseid tulemusi. Valideerimine ja hindajatevaheline usaldusväärsus on hea ja täpse testi tunnused.

Uuringud on näidanud, et kui CIWA skaalat kasutatakse ravi suunamiseks:

Meditsiinitöötajad saavad kindlaks teha, millistel patsientidel on kergemad ja millistel raskemad võõrutusnähud. CIWA aitab neil seda teha palju täpsemalt, kui nad seda ilma skaalata suudaksid.
Patsientidele, kellel on kergem võõrutusseisund, antakse vähem bensodiasepiine, mida nad ei vaja (see on oluline, sest bensodiasepiinid tekitavad sõltuvust).
Patsientidel, kellel on väga halb võõrutusseisund, on väiksem tõenäosus, et neid alaravitakse (neile ei anta piisavalt ravi).

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on kliinilise instituudi alkoholi võõrutushinnang?

V: Clinical Institute Withdrawal Assessment for Alcohol (CIWA) on skaala, mida kasutatakse alkoholi võõrutusnähtude mõõtmiseks.

K: Kui palju alkoholi võõrutusnähtusid loetleb CIWA skaala?

V: Skaalal on loetletud kümme tavalist alkoholi võõrutusnähtust.

K: Kuidas määratakse sümptomitele number?

V: Vastavalt sellele, kui tõsised on inimese sümptomid, määratakse igale sümptomile number.

K: Milline on CIWA skaala kõrgeim võimalik hinne?

V: Kõrgeim võimalik hinne CIWAs on 67.

K: Mida näitavad CIWA kõrgemad punktid?

V: Kõrgemad punktid CIWA-s näitavad raskemat alkoholi ärajätmist.

K: Mida tähendavad tavaliselt CIWAs saadud punktid 15 või vähem?

V: Tulemused 15 või vähem CIWAs tähendavad tavaliselt, et isikul on kerge alkoholi ärajätunähtus.

K: Mis on CIWA kasutamise eesmärk?

V: CIWA-d ei kasutata mitte ainult selleks, et mõõta, kui rasked on võõrutusnähud, vaid ka selleks, et otsustada, millist ravi anda, näiteks millal anda bensodiasepiine.