Hallutsinatsioonid: mis need on, sümptomid, põhjused ja ravi
Hallutsinatsioonid: mis need on, sümptomid, põhjused ja ravi — selged selgitused, tunnused, riskitegurid ning praktilised ravivõimalused ja nõuanded taastumiseks.
Hallutsinatsioon on tajukogemus — nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine või keha tundmine — mida tegelikult ei eksisteeri. Tavaliselt peavad inimesed hallutsinatsioonide tekkimiseks olema ärkvel ja teadvusel. Kui inimene näeb või kuuleb midagi, mida tegelikult ei ole, nimetatakse seda hallutsinatsiooniks. Hallutsinatsioonid erinevad unenägudest (kuna unenäod esinevad une ajal) ning ka illusioonidest, mis põhinevad tegelikel aistingutel, kuid on moonutatud või valesti tõlgendatud.
Hallutsinatsioonide liigid
- Visuaalsed (nägemine): kujutised, inimesed, valguslaigud või mustrid.
- Auditiivsed (kuulmine): hääl(ed), helid, muusika — need on kõige sagedasemad psühhiaatrilistes häiretes.
- Taktatiivsed (puutetus): ronimised, roomamised või valu tundmine ilma välise põhjuseta.
- Gustatoorsed (maitsetunne): ebatavaline või vastik järelmaitse.
- Olfaktoorsed (hais): lõhnad, mida teised ei tunne.
- Somaatilised või kinesteetilised: tundmused keha sees (nt sisemine liikumine).
- Hüpnagoogilised ja hüpnopoomilised: hallutsinatsioonid vahetult enne uinumist või ärkamist — neid peetakse sageli normaalseks ja seonduvad unehäiretega.
Levinumad põhjused
- Psühhiaatrilised haigused: näiteks skisofreenia, bipolaarne häire ja raske depressioon võivad põhjustada hallutsinatsioone.
- Neuroloogilised seisundid: dementsus (nt Alzheimeri tõbi), Parkinsoni tõbi, epilepsia, ajuoperatsioonid, insult, ajukasvaja ja Charles Bonnet’ sündroom (nägemisega seotud hallutsinatsioonid nägemiskao korral).
- Ravimid ja ainekasutus: mõned ravimid (nt tugevad opioidsed valuvaigistid, dopaminergilised ravimid, antikolinergilised ained, steroidid) ja ebaseaduslikud uimastid võivad tekitada hallutsinatsioone.
- Aine- ja ravimite ärajätmine: lõpetamisel võib esineda ärajätuhallutsinatsioone — seda on kirjeldatud näiteks unetablettide võtmise lõpetamisel ja alkohoolikutel ärajätmisel.
- Meditsiinilised seisundid: kõrge palavik, infektsioonid (nt sepsis), ainevahetushäired (hüpo- või hüperglükeemia, elektrolüütide häired), maks- või neerupuudulikkus.
- Uneprobleemid ja unepuudus: pikaajaline unepuudus võib põhjustada hallutsinatsioone; hüpnagoogilised/hüpnopoomilised hallutsinatsioonid on tavaliselt kahjutud.
- Stress, trauma ja äärmuslik väsimus võivad samuti vallandada ajutisi hallutsinatsioone.
Sümptomid ja mis neid eristab
- Hallutsinatsioonid võivad olla üksikud või korduvad, ajutised või püsivad.
- Võivad põhjustada tugevat ärevust, hirmu või segadust, eriti kui inimene ei saa aru, mis toimub.
- Auditiivsed hallutsinatsioonid võivad olla suunatud inimesele (nt hääled, mis käskivad või kritiseerivad) — need on eriti häirivad ja ohtlikud, kui need julgustavad enesekahjustusele.
- Visuaalsed hallutsinatsioonid võivad olla elutruud või moonutatud kujul; mõnikord tajutakse tuttavaid inimesi või objekte, mida teised ei näe.
Diagnoosimine
- Arst küsitleb haiguse ajaloo, ravimite ja ainete tarvitamise, uneharjumuste ning psüühilise seisundi kohta.
- Füüsikaline läbivaatus ja laboriuuringud (vereanalüüsid, maks/neetefunktsiooni testid, elektrolüüdid, uriinist narkosõeluuring) aitavad välistada meditsiinilisi põhjuseid.
- Neurokuvajälgimine (CT, MRI) ja vajadusel EEG võivad aidata tuvastada ajupõhjuseid või epileptilist aktiivsust.
- Psühhiaatriline hindamine: skriining psüühikahäirete, meeleoluhäirete ja kognitiivsete probleemide osas.
Ravi ja toetavad meetmed
- Tulemuse aluseks on põhjust: esmalt ravitakse või korrigeeritakse võimalikku meditsiinilist või ravimite põhjust (nt peatatakse süüdlane ravim, käsitletakse infektsiooni või korrigeeritakse elektrolüüte).
- Psühhofarmakoloogia: psühhootilised sümptomid võivad vajada antipsühhootikume (tüüpilised või atüüpilised antipsühhootikumid) — neid määrab arst sõltuvalt diagnoosist ja kõrvaltoimetest.
- Akutsetel juhtudel, eriti kui esineb oht enda või teiste suhtes, võib vaja minna kiiret haiglaravi, rahustavaid ravimeid või intensiivsust selgitavat sekkumist.
- Narkootikumide või alkoholi ärajätmisel juhendatakse ja toetatakse meditsiiniliselt ärajätet ning vajadusel kasutatakse spetsiaalseid ravimeid ja järelravi.
- Psühhoterapeutilised ja toetavad lähenemised: realistlik reaalsuse taastamine, rahustamine, keskkonna lihtsustamine, une parandamine, kognitiivsed ja käitumuslikud meetodid ning peretugi.
- Turvalisuse tagamine: kui hallutsinatsioonid on juhivad või agressiivsed, tuleb tagada nii patsiendi kui teiste inimeste ohutus ja küsida kiiret abi.
Millal pöörduda arsti poole kohe
- Kui hallutsinatsioonid on äkki tekkinud koos kõrge palaviku, segasuse või koordinatsioonihäirega.
- Kui hääled või muud hallutsinatsioonid käskivad kahjustada end või teisi — otsi viivitamatult erakorralist abi.
- Kui hallutsinatsioonid kestavad kaua, süvenevad või põhjustavad tugevat hirmu ja funktsioneerimise halvenemist.
Ennetus ja eneseabi
- Väldi liigset alkoholi ja ebaseaduslike uimastite kasutamist; järgige arsti juhiseid retseptiravimite kasutamisel.
- Paranda unehügieeni ja püüdke vältida pikaajalist unepuudust.
- Tegele krooniliste haiguste ja psüühiliste probleemidega koostöös arstiga, et vähendada riski hallutsinatsioonide tekkeks.
- Kõrvaliste nähtude ilmnemisel konsulteeri arsti või apteekriga — mõnikord on võimalik ravimite annust või kombinatsiooni muuta.
Prognosis: mõnel inimesel on hallutsinatsioonid ajutised ja taanduvad pärast põhjuse kõrvaldamist; teistel võivad need olla kroonilised ja vajada pikaajalist ravi ja tuge. Varajane abi, põhjalik uurimine ja sobiv raviplaan parandavad sageli prognoosi.
_detail.jpg)
Püha Antoniuse kiusatus, detail, Mathias Grünewald, 1515. See maal võis olla mõjutatud hallutsinatsioonide kirjeldusest.
Millised on erinevad hallutsinatsioonide liigid?
Hallutsinatsioonid võivad mõjutada inimese kõiki meeli. Skisofreenia psüühikahäirega inimesed võivad kuulda helisid või hääli, mida tegelikult ei ole olemas. Teatud psüühikahäirega inimestel võivad tekkida ka hallutsinatsioonid, mille puhul nad näevad inimest või asja, mida tegelikult ei ole olemas. Harvemini esineb hallutsinatsioone, kus nad haistavad või puudutavad midagi, mida tegelikult ei ole olemas. Teatavad epilepsia vormid võivad põhjustada hallutsinatsioone. Lõpuks võivad hallutsinatsioonid olla tingitud teatud tarvitatud ainetest või teatud füüsilistest konstellatsioonidest. Enamasti võetakse neid aineid hallutsinatsioonide tekkimiseks. Mõnikord võib (raske) unepuudus või kõrge palavik põhjustada hallutsinatsioone, mida põhjustavad sellised viirused nagu nohu.
Kui palju inimesi mõjutavad hallutsinatsioonid?
Paljud uuringud on näidanud, et hallutsinatsioonikogemusi esineb kogu maailmas. Mitmed uuringud, üks neist juba 1894. aastal, on teatanud, et umbes 10% elanikkonnast kogeb hallutsinatsioone. Hiljutine uuring, milles osales üle 13 000 inimese, teatas palju suuremast arvust. Uuringu kohaselt teatas peaaegu 39% inimestest hallutsinatsioonikogemustest. 27% inimestest teatas päevastest hallutsinatsioonidest, enamasti väljaspool haiguse või narkootikumide tarvitamise konteksti. Selle uuringu põhjal tunduvad lõhna või maitset mõjutavad hallutsinatsioonid kõige sagedasemad elanikkonna hulgas.
Millised on hallutsinatsioonide põhjused?
Haigused
Haigused või haigused
Mõned haigused, näiteks ajuhäired või infektsioonid, võivad põhjustada inimesel hallutsinatsioone. Samuti võib alkohoolik (alkoholisõltuvuses olev isik), kes lõpetab järsku alkoholi tarvitamise, kogeda hallutsinatsioone, mida nimetatakse delirium tremens'iks (või "DT'ks"). Mõnedel inimestel tekivad hallutsinatsioonid, kui nad ei maga mitu päeva või kui nad ei söö mitu päeva.
Kemikaalid või narkootikumid
Mõnedel inimestel on hallutsinatsioonid, sest nad on tahtlikult või kogemata pannud oma kehasse kemikaale või narkootikume.
Ebaseaduslikud uimastid
Mõned inimesed kasutavad ebaseaduslikke uimasteid, mis tekitavad elulisi hallutsinatsioone, nagu LSD ("acid") ja PCP ("inglitolm"). Paljud narkootikumid - isegi legaalsed - põhjustavad hallutsinatsioone, kui neid võetakse väga suurtes annustes, ja seda peetakse kõrvaltoimeks.
Seaduslikud narkootikumid
Mõned legaalsed ravimid, mida kasutavad hambaarstid, arstid või kirurgid, põhjustavad hallutsinatsioone. Hambaarstid, arstid ja kirurgid kasutavad narkootikume, mida nimetatakse anesteetikumideks, et inimesed ei tunneks valu või et nad muutuksid teadvusetuks. Kuid narkootikumidel on ka mõningaid muid lisamõjusid, mida nimetatakse kõrvalmõjudeks, näiteks iiveldus (halb enesetunne) ja hallutsinatsioonid.
Paljud hambaarstid kasutavad anesteetikumi, mida nimetatakse dilämmastikoksiidiks ("naerugaas"). Suurtes kogustes dilämmastikoksiidi sissehingamine võib põhjustada inimestel hallutsinatsioone. Arstid ja kirurgid kasutavad mitut liiki narkoosigaase, et opereeritavad patsiendid muutuksid teadvusetuks. Kui inimene hingab anesteetilisi gaase sisse, võivad tal olla hallutsinatsioonid mitme minuti jooksul, kuni ta jääb teadvusetuks.
Juhuslik mürgistus
Mõned täiskasvanud neelavad kogemata alla mürgise kemikaali, sest see on pudelis, millel on vale etikett. Mõnel juhul neelavad lapsed mürgise kemikaali alla, sest nad arvavad, et tegemist on toidu või joogiga. Mõned ohtlikud mürgised kemikaalid, mis võivad inimesi väga haigeks teha või isegi tappa, tekitavad ka hallutsinatsioone.
Unepuudus
Mõnedel inimestel on hallutsinatsioonid, kui nad ei ole pikka aega maganud; teistel inimestel on enne magamaminekut midagi hallutsinatsiooni sarnast. Seda nimetatakse tavaliselt hüpnagoogiaks. Enamasti on seda liiki hallutsinatsioone kogevad inimesed teadlikud sellest, et need ei ole reaalsed.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hallutsinatsioon?
V: Hallutsinatsioon on selliste asjade nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine või tunnetamine, mida tegelikult ei ole olemas.
K: Kas inimesed peavad hallutsinatsioonide tekkeks olema ärkvel ja teadvusel?
V: Jah, tavaliselt peavad inimesed olema ärkvel ja teadvusel, et hallutsinatsioonid tekiksid.
K: Kuidas erinevad hallutsinatsioonid unenägudest?
V: Kui inimesed näevad unenägusid, siis nad ei ole ärkvel, kuid hallutsinatsioonid toimuvad siis, kui inimesed on ärkvel ja teadvusel.
K: Mis on illusioonid?
V: Illusioonid põhinevad tegelikel tajudel, mis on moonutatud või valesti tõlgendatud.
K: Mis võib põhjustada hallutsinatsioone?
V: Teatavad uimastid, näiteks ebaseaduslikud uimastid, ja teatavad vaimuhaigused võivad põhjustada hallutsinatsioone. Mõnel juhul võib hallutsinatsioone põhjustada ka narkootikumide ärajätmine.
K: Kas unepuudus võib põhjustada hallutsinatsioone?
V: Jah, ka unepuudus võib põhjustada hallutsinatsioone.
K: Kas hallutsinatsioone enne magamaminekut või vahetult pärast ärkamist peetakse normaalseks?
V: Jah, hallutsinatsioone vahetult enne magamaminekut või vahetult pärast ärkamist peetakse normaalseks.
Otsige