Mis on intelligentsus? Määratlus, IQ ja mõõtmine

Intelligentsus viitab inimese või muu organismi teatud vaimsetele võimetele: võimele õppida, mõelda, probleemidele lahendusi leida ja oma käitumist vastavalt olukorrale kohandada. Ei ole üldist kokkulepet selle kohta, millised vaimsed võimed täpselt kuuluvad intelligentsuse alla või kuidas neid eristada. Mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast intelligo, mis tähendab „valida erinevate võimaluste vahel“. Üks osa intelligentsusest väljendub võimes probleeme lahendada: need probleemid võivad olla lihtsad või väga keerulised ning sageli nõuavad abstraktset mõtlemist. Mõne jaoks on intelligentsus pigem isiku< a href="79451">omadus või meele omadus, teiste jaoks on see seotud ainult aju, eriti ajukoore funktsioonidega.

Mälu ja õppimine

Kui probleemile leitakse lahendus, saab selle meelde jätta ja kasutada hiljem. Nii muutub sama tüüpi probleem tulevikus kergemini lahendatavaks — seda protsessi nimetatakse õppimiseks. Mälu, tähelepanu, töötlemiskiirus ja täidesaatev funktsioon (nt plaanimine ja otsuste tegemine) on kõik intelligentsusega seotud vaimsed oskused.

Geneetika ja keskkond

On lahkarvamusi selle kohta, kumb mõjutab intelligentsust rohkem, kas geneetika või keskkond. Uuringud (näiteks kaksik- ja lapsendusuuringud) näitavad, et nii pärilikkusel kui ka keskkonnal on oluline roll: geneetiline mõju võib olla tugev, kuid keskkond, haridus ja varajane stimulatsioon mõjutavad arengut märgatavalt. Lisaks on leitud, et geneetika mõju intelligentsusele võib vanuse jooksul muutuda — täiskasvanueas on pärilikkuse osatähtsus sageli suurem kui väikelapsel. Samuti on võimalik, et intelligentset käitumist õpitakse, kui organism (elusolend) reageerib piisavalt stiimulile.

Kuidas intelligentsust mõõdetakse (IQ)

Teadlased on välja töötanud teste, mille abil püüavad hinnata erinevaid kognitiivseid võimeid. Traditsiooniliselt arvutatakse selliste testide tulemuste põhjal intelligentsuskvoot ehk IQ. Üldine idee on võrrelda inimese sooritust sama vanusegrupi normidega. IQ-skaalad on standardiseeritud nii, et keskmine IQ on tavaliselt umbes 100 ning standardhälve 15 punkti (olenevalt testist). Näited tuntud testidest: Stanford–Binet, Wechsler'i skaala (WAIS, WISC).

Intelligentsusteste koosneb erinevatest ülesandetüüpidest: palju on ülesandeid, mis nõuavad ruumilist tajumist või kujundite pööramist (nägemine, pööratud kuju taju), loogilist mõtlemist ja matemaatikat (näiteks arvude järjestuse leidmine), samuti keele- ja sõnavaraalaseid ülesandeid (keel). Pärast testi tulemuste töötlemist arvutatakse ligikaudne intelligentsuskvoot (IQ), mis annab kiire ülevaate sooritusest.

Testide tugevused ja piirangud

Plussid: IQ-testid annavad mõõdetava ja võrreldava tulemuse, mis ennustab sageli akadeemilist või tööalast sooritust ja aitab tuvastada vajadust erihariduse järele.
Piirangud: testid ei hõlma kõiki intelligentsuse aspekte (nt loovust, sotsiaalset või emotsionaalset intelligentsust) ning võivad olla kultuuriliselt kallutatud. Lisaks mõjutavad testi tulemusi motivatsioon, tervislik seisund, ärevus ja varasem kogemus sarnaste ülesannetega.

Erinevad mudelid ja lähenemised

Teadlased ei ole üheselt nõus, kas rääkida ühest üldintelligentsusest (tuntud kui g‑faktor) või mitmest eraldi intelligentsuse liigist. Mõned teooriad, nagu Howard Garderi mitmekordsete intelligentsuste mudel, rõhutavad erinevaid erivõimeid (nt keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaliigutuslik, sotsiaalne). Robert Sternbergi triarhiline teooria toob esile analüütilise, loomingulise ja praktilise intelligentsuse. Nende mudelite eesmärk on laiendada arusaama sellest, mida „intelligentsus“ võib tähendada igapäevaelus.

Aju ja intelligentsus

Neuroteadused näitavad, et intelligentsusega on seotud mitmed ajualasid ja võrgustikud, eriti ajukoore eespoolsed osad, mis osalevad tähelepanu, planeerimise ja otsuste tegemise protsessides. Mõned uurijad rõhutavad „neuroloogilist efektiivsust“ — intelligentsemad inimesed võivad teabe töödelda efektiivsemalt ja kiiremini.

Kasutus, eetika ja järeldused

IQ ja intelligentsuse mõõtmine on kasulik nii teaduses kui ka hariduses, kuid nende andmete kasutamisel tuleb olla ettevaatlik: tulemusi ei tohiks kasutada inimväärtuse või staatuse kindlakstegemiseks. Intelligentsus on mitmetahuline ja arenev; hea keskkond, haridus ning elukogemused võivad oluliselt parandada kognitiivseid võimeid. Samuti on teadus pidevas arengus — uued uuringud annavad parema arusaama sellest, kuidas pärilikkus, keskkond ja aju koos mõjupat intelligentsust kujundavad.

Inimesed on mõelnud intelligentsuse olemuse üle juba aastatuhandeid. See pilt on pärit Robert Fluddi teosest, mis avaldati aastatel 1617-1621.

Intelligentsed masinad

Arvutiinsenerid püüavad ehitada masinaid, mis käituvad nii, nagu oleksid nad intelligentsed. See on seotud arvutiteadusega ja seda nimetatakse tehisintellektiks (inimese loodud "intelligentsus"). Tehisintellekt kasutab loogikat ja kombineerib seda sageli masinõppega. See tähendab, et sarnaselt elusorganismidele tuleb masinat harjutada probleemi lahendamiseks. Pärast treenimist lahendab ta probleemi kiiremini.

Loomade ja taimede intelligentsus

Intelligentsus ei piirdu ainult inimestega. Paljud loomad näitavad samuti intelligentsuse märke: Ka loomadel on vaja probleeme lahendada ja neile on kasulik, kui nad mäletavad, kuidas probleem on lahendatud. Paljud loomad kasutavad probleemide lahendamiseks tööriistu. Nende loomade hulka kuuluvad inimahvid, koerad, delfiinid, elevandid, rotid ja hiired ning mõned linnud. Kõik need loomad on selgroogsed, kuid tööriistade kasutamine ei piirdu nendega: Isegi peajalgsed ja lülijalgsed näitavad intelligentsuse märke. Selleks, et eri liikide käitumist võrrelda, peavad teadlased kohandama intelligentsuse mõistet.

On väidetud, et ka taimed tuleks liigitada intelligentseteks: Nad on võimelised tajuma ja modelleerima välis- ja sisekeskkonda ning kohandama vastavalt sellele oma morfoloogiat, füsioloogiat ja fenotüüpi, et tagada enesesäilitamine ja paljunemine. Vastuargument on, et intelligentsuse all mõistetakse tavaliselt püsiva mälu loomist ja kasutamist.

Sellele vastanduvad arvutused, mis toimuvad ainult üks kord ja mis ei hõlma õppimist. Kui seda aktsepteeritakse määratluse osana, siis hõlmab see "masinõppe" võimeliste robotite tehisintellekti, kuid välistab need puhtalt autonoomsed meelereaktsioonid, mida võib täheldada paljudel taimedel. Taimed ei piirdu siiski automaatsete sensomotoorsete reaktsioonidega, nad on võimelised eristama positiivseid ja negatiivseid kogemusi ning "õppima" (registreerima mälestusi) oma varasematest kogemustest. Samuti on nad võimelised suhtlema, arvutama täpselt oma olusid, kasutama keerukat kulude-tulude analüüsi ja võtma rangelt kontrollitud meetmeid mitmesuguste keskkonnastressorite leevendamiseks ja kontrollimiseks.

Tavaline šimpansimängija oskab kasutada tööriistu. See šimpansimäng kasutab toidu hankimiseks keppi.

Seotud leheküljed

Sõjaline luure

Küsimused ja vastused

K: Mis on intelligentsus?

V: Intelligentsus viitab teatavatele vaimsetele võimetele, näiteks võimele lahendada probleeme ja mäletada lahendusi. Sageli peetakse seda mõistuse omaduseks või omaduseks, kuid seda võib vaadelda ka kui aju, eriti ajukoorekese tööd.

K: Kust pärineb mõiste "intelligentsus"?

V: Intelligentsuse mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast intelligo, mis tähendab "valida erinevate võimaluste vahel".

K: Kuidas saab intelligentsust mõõta?

V: Intelligentsust saab mõõta testidega, mis hõlmavad paljude ülesannete lahendamist lühikese aja jooksul. Need testid võivad hõlmata näiteks asjade nägemist, pööratud kuju kirjeldamist, matemaatikat või keele mõistmist. Pärast sellise testi sooritamist arvutatakse ligikaudne intelligentsuskvoot (IQ).

K: Kas intelligentne käitumine on õpitud või kaasasündinud?

V: Selle üle, kas intelligentne käitumine on õpitud, kui organism reageerib piisavalt stiimulitele, või on see kaasasündinud ja mõjutatud geneetikast ja keskkonnast, on eriarvamusi.

K: Milliseid ülesandeid kasutatakse intelligentsuse testides?

V: Intelligentsustestid hõlmavad tavaliselt paljude ülesannete lahendamist väga lühikese aja jooksul. Need probleemid võivad hõlmata asjade nägemist, pööratud kuju kirjeldamist, matemaatikat või keele mõistmist.

K: Mida tähendab IQ?

V: IQ tähendab intelligentsuskvooti, mis on ligikaudne hinnang, mis antakse pärast intelligentsustestide sooritamist, mis mõõdavad inimese vaimseid võimeid ja probleemide lahendamise oskust.