Intelligentsus
Intelligentsus viitab teatud vaimsetele võimetele. Ei ole üldist kokkulepet selle kohta, millised vaimsed võimed on intelligentsed või osa intelligentsusest. Mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast intelligo, mis tähendab valida erinevate võimaluste vahel. Üks osa intelligentsusest võimaldab inimestel probleeme lahendada. Need probleemid võivad olla kergesti lahendatavad. Need võivad olla ka raskesti lahendatavad ja hõlmata abstraktset mõtlemist. Mõne jaoks on intelligentsus omadus või meele omadus. Teiste jaoks on see lihtsalt aju, eriti ajukoores toimimine.
Kui probleemile on leitud vastus, saab selle meelde jätta. Nii saab probleemi kiiremini lahendatud, kui see uuesti üles kerkib. Seda nimetatakse õppimiseks.
On lahkarvamusi selle kohta, kumb mõjutab intelligentsust rohkem, kas geneetika või keskkond. Samuti on võimalik, et intelligentset käitumist õpitakse, kui organism (elusolend) reageerib piisavalt stiimulile.
Teadlased usuvad, et intelligentsust saab mõõta või testida. Üheks intelligentsuse testiks oleks paljude probleemide lahendamine väga lühikese aja jooksul. Enamik probleeme on seotud asjade nägemisega või sellega, kuidas pööratud kuju välja näeb. Mõned neist on seotud ka matemaatikaga: näiteks öelda, milline number oleks reas järgmine. Teised testid on seotud sõnade või keele mõistmisega. Pärast seda, kui inimesele on tehtud selline test, arvutatakse arv, mis annab ligikaudse intelligentsuskvoodi (IQ).
Inimesed on mõelnud intelligentsuse olemuse üle juba aastatuhandeid. See pilt on pärit Robert Fluddi teosest, mis avaldati aastatel 1617-1621.
Intelligentsed masinad
Arvutiinsenerid püüavad ehitada masinaid, mis käituvad nii, nagu oleksid nad intelligentsed. See on seotud arvutiteadusega ja seda nimetatakse tehisintellektiks (inimese loodud "intelligentsus"). Tehisintellekt kasutab loogikat ja kombineerib seda sageli masinõppega. See tähendab, et sarnaselt elusorganismidele tuleb masinat harjutada probleemi lahendamiseks. Pärast treenimist lahendab ta probleemi kiiremini.
Loomade ja taimede intelligentsus
Intelligentsus ei piirdu ainult inimestega. Paljud loomad näitavad samuti intelligentsuse märke: Ka loomadel on vaja probleeme lahendada ja neile on kasulik, kui nad mäletavad, kuidas probleem on lahendatud. Paljud loomad kasutavad probleemide lahendamiseks tööriistu. Nende loomade hulka kuuluvad inimahvid, koerad, delfiinid, elevandid, rotid ja hiired ning mõned linnud. Kõik need loomad on selgroogsed, kuid tööriistade kasutamine ei piirdu nendega: Isegi peajalgsed ja lülijalgsed näitavad intelligentsuse märke. Selleks, et eri liikide käitumist võrrelda, peavad teadlased kohandama intelligentsuse mõistet.
On väidetud, et ka taimed tuleks liigitada intelligentseteks: Nad on võimelised tajuma ja modelleerima välis- ja sisekeskkonda ning kohandama vastavalt sellele oma morfoloogiat, füsioloogiat ja fenotüüpi, et tagada enesesäilitamine ja paljunemine. Vastuargument on, et intelligentsuse all mõistetakse tavaliselt püsiva mälu loomist ja kasutamist.
Sellele vastanduvad arvutused, mis toimuvad ainult üks kord ja mis ei hõlma õppimist. Kui seda aktsepteeritakse määratluse osana, siis hõlmab see "masinõppe" võimeliste robotite tehisintellekti, kuid välistab need puhtalt autonoomsed meelereaktsioonid, mida võib täheldada paljudel taimedel. Taimed ei piirdu siiski automaatsete sensomotoorsete reaktsioonidega, nad on võimelised eristama positiivseid ja negatiivseid kogemusi ning "õppima" (registreerima mälestusi) oma varasematest kogemustest. Samuti on nad võimelised suhtlema, arvutama täpselt oma olusid, kasutama keerukat kulude-tulude analüüsi ja võtma rangelt kontrollitud meetmeid mitmesuguste keskkonnastressorite leevendamiseks ja kontrollimiseks.
Tavaline šimpansimängija oskab kasutada tööriistu. See šimpansimäng kasutab toidu hankimiseks keppi.
Seotud leheküljed
- Sõjaline luure
Küsimused ja vastused
K: Mis on intelligentsus?
V: Intelligentsus viitab teatavatele vaimsetele võimetele, näiteks võimele lahendada probleeme ja mäletada lahendusi. Sageli peetakse seda mõistuse omaduseks või omaduseks, kuid seda võib vaadelda ka kui aju, eriti ajukoorekese tööd.
K: Kust pärineb mõiste "intelligentsus"?
V: Intelligentsuse mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast intelligo, mis tähendab "valida erinevate võimaluste vahel".
K: Kuidas saab intelligentsust mõõta?
V: Intelligentsust saab mõõta testidega, mis hõlmavad paljude ülesannete lahendamist lühikese aja jooksul. Need testid võivad hõlmata näiteks asjade nägemist, pööratud kuju kirjeldamist, matemaatikat või keele mõistmist. Pärast sellise testi sooritamist arvutatakse ligikaudne intelligentsuskvoot (IQ).
K: Kas intelligentne käitumine on õpitud või kaasasündinud?
V: Selle üle, kas intelligentne käitumine on õpitud, kui organism reageerib piisavalt stiimulitele, või on see kaasasündinud ja mõjutatud geneetikast ja keskkonnast, on eriarvamusi.
K: Milliseid ülesandeid kasutatakse intelligentsuse testides?
V: Intelligentsustestid hõlmavad tavaliselt paljude ülesannete lahendamist väga lühikese aja jooksul. Need probleemid võivad hõlmata asjade nägemist, pööratud kuju kirjeldamist, matemaatikat või keele mõistmist.
K: Mida tähendab IQ?
V: IQ tähendab intelligentsuskvooti, mis on ligikaudne hinnang, mis antakse pärast intelligentsustestide sooritamist, mis mõõdavad inimese vaimseid võimeid ja probleemide lahendamise oskust.
