Fenotüüp
Organismi fenotüüp on kogu selle organismi tunnuste (või tunnuste) kogum.
See ei tähenda ainult "seda, mida te näete pealt". Pigem tähendab see kõike, mida saab sobivate vahenditega nähtavaks teha. Näiteks veregrupid on kindlasti osa fenotüübist. Kuid need ei ole nähtavad lihtsalt inimese vaatamise teel.
Bioloogias eristatakse fenotüüpi genotüübist. Selle ettepaneku tegi Wilhelm Johannsen 1911. aastal, et teha selgeks erinevus organismi pärilikkuse ja selle vahel, mida see pärilikkus tekitab. See eristamine on sarnane August Weismanni pakutud eristusega, kes eristas suguplasmat (sugurakke või nende tüvirakke) ja somaatilisi rakke (keha).
Fenotüüp on oluline, sest see on avatud looduslikule valikule:
"Alates Darwinist kuni tänapäevani on enamik evolutsioniste pidanud valiku peamiseks objektiks individuaalset organismi. Tegelikult on fenotüüp see osa indiviidist, mis on valikule "nähtav"". Ernst Mayr
Fenotüübid määratakse peamiselt geenide poolt ja neid mõjutavad keskkonnategurid. Seega ei võimalda organismi genoomi tundmine täpselt ennustada selle fenotüüpi.
Tunnused erinevad suuresti selle poolest, kui palju nad tulenevad pärilikkusest (loodus vs. kasvatus). Genotüübi ja fenotüübi vastastikmõju on sageli käsitletud järgmise seose abil:
Molluskiliigi Donax variabilis isendid näitavad oma fenotüüpides mitmekesist värvust ja mustrit.
Laiendused
Mõiste "fenotüüp" peab hõlmama tunnuseid, mida saab teha nähtavaks mõne tehnilise menetlusega (näiteks veregrupp). Teine laiendus lisab fenotüübile ka käitumise, kuna käitumist mõjutavad nii genotüübi kui ka keskkonnategurid.
Richard Dawkins on välja töötanud laiendatud fenotüübi idee, mis tähendab kõiki mõjusid, mida geen avaldab välismaailmale ja mis võivad mõjutada selle pärimise võimalusi. Need võivad olla mõjud tunnuse kandjale, keskkonnale või teistele organismidele. Näiteks kopra tammi võib pidada kopra geenide fenotüübiks, samamoodi nagu kopra võimsad lõikehambad on nende geenide fenotüübiks. Dawkins nimetab laiendatud fenotüübi näitena ka organismi mõju teise organismi käitumisele (näiteks kakukese pühendunud kasvatamine selgelt teisest liigist vanema poolt).
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on organismi fenotüüp?
V: Organismi fenotüüp on organismi moodustavate tunnuste või tunnuste kogum. See hõlmab nii nähtavaid kui ka nähtamatuid tunnuseid, näiteks veregruppe.
K: Kuidas erineb fenotüüp genotüübist?
V: Fenotüüp viitab organismi füüsilistele omadustele, samas kui genotüüp viitab selle geneetilisele koostisele. Genotüüp määrab, milline on konkreetne fenotüüp, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid.
K: Kes tegi ettepaneku eristada sugurakke ja somaatilisi rakke?
V: August Weismann tegi ettepaneku eristada suguplasmat (sugurakud või nende tüvirakud) ja somaatilisi rakke (keha).
K: Miks on fenotüüp bioloogias oluline?
V: Fenotüüp on oluline, sest see on avatud looduslikule valikule; see on see, mille alusel valik toimib, kui määratakse, millised isendid jäävad ellu ja paljunevad.
K: Kui palju sõltub fenotüüp pärilikkusest vs. keskkonnast?
V: Tunnused on väga erinevad selles osas, kui palju nad tulenevad pärilikkusest (loodus vs. kasvatus). Pärilikkus mängib fenotüüpide määramisel suurt rolli, kuid ka keskkonnategurid võivad mõjutada.
K: Millist seost on kasutatud genotüübi ja fenotüübi koostoime kirjeldamiseks?
V: Genotüübi ja fenotüübi vahelist seost on sageli käsitletud "nature vs nurture". See tähendab, et pärilikkus mängib fenotüübi määramisel suurt rolli, kuid ka keskkonnategurid võivad mõjutada.
K: Kes ütles, et "fenotüüp on see osa indiviidist, mis on "nähtav" valiku jaoks"?
V: Ernst Mayr ütles, et "fenotüüp on see osa indiviidist, mis on valikule "nähtav"".
