Ernst Mayr (1904–2005) — saksa-ameerika evolutsioonibioloog ja taksonoom
Ernst Mayr (1904–2005) — mõjukas saksa-ameerika evolutsioonibioloog ja taksonoom; tema töö liigi teke, taksonoomia ja teadusajalugu kujundas kaasaegset evolutsioonibioloogiat.
Ernst Walter Mayr (5. juuli 1904, Kempten, Saksamaa – 3. veebruar 2005, Bedford, Massachusetts) oli saksa-ameerika teadlane, keda loetakse üheks 20. sajandi juhtivaks evolutsioonibioloogiks. Ta oli laiahaardeline uurija: tuntud taksonoom, troopikauurija, ornitoloog, teadusajaloolane ja üldisemalt loodusteadlane. Mayr oli üks peamisi kaasaegse evolutsioonilise sünteesi loojaid ning tema uurimused ja mõtted mõjutasid tugevalt arusaamu liigi mõistest ja liigi tekkimisest. Eriti huvitas teda küsimus, kuidas uued liigid tekivad ja milliseid rolle mängivad geograafia ning populatsioonide eraldumine (nt allopaatiline või peripaatiline spetsiatsioon) selles protsessis.
Uuritav töö ja välitööd
Mayr tegi karjääri vältel palju väljauurimistööd, eriti linnurelvastuse ja taksonoomia alal. Ta osales laialdaselt väliekskursioonidel Uus-Guineas ja Vaikse ookeani saartel, kogudes proove ning kirjeldades suuri hulk uusi liike ja alamliike. Tema välitööd ja kogud andsid alust paljudele taksonoomilistele ja evolutsioonilistele järeldustele ning tõstsid esile geograafilise eraldatuse tähtsust liigi kujunemisel.
Töö Harvardi ülikoolis ja akadeemiline karjäär
Mayr asus 1953. aastal tööle Harvardi ülikooli teaduskonnas. 1961–1970 oli ta võrdleva zooloogia muuseumi direktor ning seejärel jätkas õppetöö ja juhtimist akadeemilises keskkonnas. Ta jäi 1975. aastal pensionile kui zooloogia emeriitprofessor ning talle omistati palju auhindu ja liikmelisusi teadusorganisatsioonides.
Teaduslik panus ja mõjukad teosed
Mayr töötas välja ja populariseeris eelkõige bioloogilist liigikontseptsiooni (biological species concept), mis rõhutab paljunemislikku eraldatust eri populatsioonide vahel. Tema tööd aitasid siduda Mendeli geneetika ja Darwinistliku valiku mõisted kaasaegses evolutsioonilises sünteesis. Mayr rõhutas ka ajaloolise lähenemise tähtsust bioloogias — et evolutsioonilised protsessid tuleb mõista aja ja genealoogia kontekstis.
Ta avaldas üle 200 teadusartikli ning umbes 25 raamatut. Kõige tuntumate hulka kuuluvad teosed nagu Systematics and the Origin of Species (1942) ning hilisem ulatuslik ülevaade The Growth of Biological Thought (1982). Paljud tema raamatud ja artiklid on mõeldud nii spetsialistidele kui laiemale teadushuvilisele lugejale.
Auhinnad ja pärand
Mayrile anti 1958. aastal Linneani Seltsi auhind Darwin–Wallace'i medal. Ta on öelnud, et Nobeli auhinda evolutsioonibioloogia eest ei eksisteeri, mistõttu ei olnud tema töö Nobeli-komitee sobivuse küsimus; ta on viidanud, et ka Darwin ei oleks Nobeli saanud. 1999. aastal pälvis Mayr Crafoordi auhinna, mis tunnustab alusuuringuid valdkondades, mis ei kuulu Nobeli preemia alla. Lisaks sellele omistati talle mitmeid teisi auhindu ja auastmeid (sh Ameerika Ühendriikide teaduspreemiad ja akadeemilised liikmelisused) ning tema panus evolutsiooniteaduses on laialdaselt tunnustatud.
Eluõhtud ja mõju
Pärast ametlikku pensionile jäämist oli Mayr erakordselt viljakas: ta avaldas veel sadu artikleid ja mitukümmend raamatut — 14 tema 25 raamatust ilmus pärast 65. eluaastat. Isegi saja-aastasena jätkas ta aktiivselt kirjutamist ja teadusliku mõtte edendamist. Tema töö on jätnud püsiva jälje taksonoomiale, ornitoloogiale ja evolutsioonibioloogiale ning tema ideed liigi ja spetsiatsiooniprotsesside kohta on tänapäeva bioloogias endiselt lahutamatud.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ernst Walter Mayr?
V: Ernst Walter Mayr oli saksa-ameerika teadlane, kes oli üks 20. sajandi juhtivaid evolutsioonibiolooge. Ta oli ka tuntud taksonoom, troopikauurija, ornitoloog, teadusajaloolane ja loodusteadlane.
K: Millele ta andis oma panuse?
V: Ta andis oma panuse kaasaegsesse evolutsioonisünteesi ja oli eriti huvitatud sellest, kuidas uued liigid tekkisid.
K: Kus ta töötas?
V: Ta asus 1953. aastal tööle Harvardi ülikooli teaduskonda ja oli aastatel 1961-1970 võrdleva zooloogia muuseumi direktor. Ta jäi 1975. aastal pensionile zooloogia emeriitprofessorina.
K: Mitu raamatut ta avaldas?
V: Ta avaldas oma karjääri jooksul 25 raamatut, millest 14 ilmus pärast tema 65-aastaseks saamist. Isegi sajandivanusena jätkas ta raamatute kirjutamist.
K: Kas Mayr sai oma töö eest mingeid auhindu?
V: Jah, Mayr sai 1958. aastal Linneani Seltsi maineka Darwin-Wallace'i medali ja 1999. aastal Crafoordi auhinna, millega tunnustatakse alusuuringuid valdkondades, mis ei vasta Nobeli preemia tingimustele, ja mida haldab sama organisatsioon, mis Nobeli preemiat.
K: Miks Mayr ei võitnud Nobeli preemiat?
V: Evolutsioonibioloogia eest ei ole Nobeli preemiat, seega ei saanud Mayr seda kunagi, kuigi ta kommenteeris, et ka Darwin ei oleks seda saanud.
Otsige