Teaduse ajalugu
Teadusajalugu on teaduse ja teaduslike teadmiste ajaloolise arengu uurimine. Ingliskeelne sõna scientist on suhteliselt hiljutine - selle lõi esmakordselt William Whewell 19. sajandil. Varem nimetasid loodust uurivad inimesed end "loodusfilosoofideks".
Teadus on teadmiste kogum loodusmaailma kohta, mille on koostanud teadlased, kes jälgivad, seletavad ja ennustavad tegeliku maailma nähtusi. Teaduse historiograafia tugineb seevastu sageli ajaloolistele meetoditele.
Fakte looduse kohta on kirjeldatud juba alates klassikalisest antiikajast. Vana-Kreeka on ehk kõige kuulsam oma panuse poolest astronoomiasse ja matemaatikasse. Aristarchos Samoselt tuli välja mõttega, et Päike on selle keskmes, mida me praegu nimetame päikesesüsteemiks, palju sajandeid enne Galileit. Teised, nagu Thales ja Aristoteles, olid huvitatud loodusest.
Teaduslikke meetodeid on kasutatud juba keskajast saadik (Roger Bacon), kuid moodsa teaduse algusaeg jääb sageli varauusaegsesse perioodi ja eelkõige 16. ja 17. sajandi Euroopas toimunud teaduslikule revolutsioonile. Kaasaegse teaduse arengu tähtsad tegelased on Isaac Newton, Johannes Kepler, Robert Boyle, Charles Darwin, Wilhelm Roux ja Albert Einstein.
Teaduslikud meetodid on tänapäeva teaduse jaoks nii fundamentaalsed, et mõned peavad varasemaid looduseuuringuid eelteaduslikeks. Traditsiooniliselt on teadusajaloolased määratlenud teadust piisavalt laialt, et hõlmata neid uurimusi.
Loodusteadused on need:
- Astronoomia
- Füüsika
- Keemia
- Geoloogia
- Bioloogia
- Botaanika ja zooloogia
- Rakubioloogia
- Geneetika ja evolutsioon
On mitmeid rakendusteadusi, mis sõltuvad ühest või mitmest loodusteadusest. Üks näide on meditsiin.
Raffaeli "Ateena kool". Aristoteles (pildil sinisega keskkaares) kirjutas, et tõde on võimalik leida vaatluse ja induktsiooni kaudu. See oli tema teaduslik meetod.
Seotud leheküljed
- Teaduslik meetod
- Astronoomia ajalugu
- Matemaatika ajalugu
- Meditsiiniline renessanss
- Neli suurt leiutist
Küsimused ja vastused
K: Mis on teaduse ajalugu?
V: Teaduse ajalugu on teaduse ja teaduslike teadmiste ajaloolise arengu uurimine. See hõlmab selle vaatlemist, kuidas teaduslikud teadmised on loodud teadlaste poolt, kes jälgivad, seletavad ja ennustavad tegeliku maailma nähtusi.
K: Kes on loonud mõiste "teadlane"?
V: Termini "teadlane" lõi esmakordselt William Whewell 19. sajandil. Enne seda nimetati loodust uurivaid inimesi loodusfilosoofideks.
K: Millal hakkasid vanad kreeklased kirjeldama looduse kohta käivaid fakte?
V: Vanad kreeklased hakkasid looduse kohta faktide kirjeldamisega tegelema juba klassikalises antiikajal. Nad on eriti kuulsad oma panuse poolest astronoomiasse ja matemaatikasse.
K: Kes arendas välja tänapäeva teaduse?
V: Kaasaegset teadust arendati 16. ja 17. sajandi Euroopas, kus selle arengus mängisid rolli sellised olulised isikud nagu Isaac Newton, Johannes Kepler, Robert Boyle, Charles Darwin, Wilhelm Roux ja Albert Einstein.
K: Kas on olemas looduse eelteaduslikke uurimusi?
V: Traditsiooniliselt on teadusajaloolased määratlenud teadust piisavalt laialt, et hõlmata ka varasemaid looduseuuringuid, mida võib pidada eelteaduslikeks.
K: Millised on mõned näited loodusteaduste kohta?
V: Loodusteaduste näidete hulka kuuluvad astronoomia füüsika keemia geoloogia bioloogia botaanika zooloogia rakubioloogia geneetika ja evolutsioon.
K: Mis on näide rakendusteadusest, mis sõltub ühest või mitmest loodusteadusest?
V: Näide rakendusteadusest, mis sõltub ühest või mitmest loodusteadusest, on meditsiin.
