Roger Bacon
Roger Bacon (umbes 1214-1294) oli inglise filosoof ja frantsiskaani munk, kes pani suurt rõhku looduse uurimisele empiiriliste meetodite abil. Teda peetakse mõnikord, peamiselt alates 19. sajandist, üheks esimeseks kaasaegse teadusliku meetodi propageerijaks Euroopas, keda inspireerisid Aristotelese teosed ja hilisemad araabia teosed, näiteks moslemite teadlase Alhazeni teosed.
Hilisemad uuringud rõhutavad siiski, et ta oli sisuliselt keskaegne mõtleja, kelle "eksperimentaalsed" teadmised olid suures osas saadud raamatutest, skolastilise traditsiooni kohaselt. Bacon'i tööde retseptsiooni uurimine sajandite jooksul näitas, et see peegeldab sageli vastuvõtjate keskseid muresid ja vastuolusid.
Roger Baconi kuju Oxfordi ülikooli muuseumis
Life
Roger Bacon omandas hariduse Oxfordi ülikoolis. Ta õppis moodsaid loodusteadusi, teoloogiat ja filosoofiat. Tema perekond oli rikas, mis aitas tasuda tema paljude katsete eest. Pärast Oxfordi loenguid kolis ta Pariisi õppima ja õppima. Bacon oli üks esimesi inimesi, kes õpetas Pariisis Aristotelese kohta. Tema ajal kirjutas ta raamatu nimega "Kunsti ja looduse imelisest võimest" (On the Marvelous Power of art and nature). Ta kirjutas pika nimekirja leiutistest, mida ta silmas pidas, nimetades aurulaevu, teleskoope, silmaklaase ja mikroskoope.
Ta oli ilmselt nii keskendunud oma eksperimentidele ja ta oli agressiivne isiksus, ta oli teadaolevalt sotsiaalselt kohmetu. Aastal 1247 lõpetas ta halva tervise tõttu õpetamise ning jätkas õppimist, katsetamist ja mungaks saamist. Aastaid hiljem saadeti ta kloostrisse, sest ärritas kaasvendi ja ülemusi. Ta oli seal umbes 10 aastat ning ei saanud teha katseid ja uuringuid. Seejärel toetas teda paavst Clemens IV, kuid varsti pärast paavsti surma 1278. aastal süüdistati Baconi "mustkunstnikuna". Ta vangistati 12 aastaks Pariisi kloostrisse, kuni 1292. aastani. Ta suri umbes 1294. aastal, kui ta oli umbes 80-aastane.
