Koordinaadid: 51°45′40″N 1°15′12″W / 51.7611°N 1.2534°W / 51.7611; -1.2534
Oxfordi Ülikool on ülikool Oxfordis, Inglismaal. See on vanim ülikool ingliskeelses maailmas. Times Higher Education World University Rankings'i kohaselt on see maailma suuruselt teine ülikool koos Harvardi ülikooliga.
Ülikool koosneb 38 kolledžist ja kuuest erahoonest. Kõigil neil kolledžitel on oma hooned ja oma personal. Oxford erineb üsna palju enamikust kaasaegsetest ülikoolidest, kus kõik üliõpilased elavad ülikoolilinnakus. Oxfordil ei ole ülikoolilinnakut, kuigi tal on mõned keskse tähtsusega kohad, kus erinevate kolledžite üliõpilased saavad kokku tulla (näiteks raamatukogud ja ühised loenguruumid).
Bodleiani raamatukogu (asutatud 1602) on Oxfordi ülikooli peamine raamatukogu ja üks vanimaid raamatukogusid Euroopas. See on Ühendkuningriigi suuruselt teine raamatukogu pärast Briti raamatukogu.
Ajalugu ja areng
Õppetöö Oxfordis ulatub tagasi keskajasse: õpetamist seal peetakse alustatud olevat juba 11.–12. sajandil, kuid täpset asutamisaastat pole fikseeritud. Kolledžite süsteem hakkas tekkima 13. sajandil — varaseimad tuntud kolledžid on Balliol (asutatud 1263) ja Merton (asutatud 1264). Aja jooksul on ülikool kasvanud nii õppe- kui teadusasutuseks, kombineerides traditsioonilist õppe- ja kolledžielu kaasaegse uurimistööga.
Struktuur, kolledžid ja õppekorraldus
Oxfordi eripära on kolledžite autonoomia: kolledžid vastutavad sageli majutuse, isikliku järelevalve ning paljude õppevormide eest. Ülikool (unity) koordineerib õppekavu, eksameid, kraadieksameid ja õppejõudude ametikohti. Õppevormis on tugev rõhk väikesearvulistel seminaridel ja individuaalsel juhendamisel — tuntud "tutorial" (tutoriaal) süsteem, kus üks või kaks üliõpilast arutavad oma tööd õppejõuga.
Vastuvõtt ja konkurents: Oxford on rahvusvaheliselt väga konkurentsitihe. Vastuvõtukandidaatidelt oodatakse kõrgeid hinnanguid, varasemat akadeemilist sobivust ning sageli individuaalvestlusi ja kirjalikke teste. Vastuvõtuprotsessis mängivad olulist rolli kolledži eelistused ja akadeemiline valik.
Raamatukogud, muuseumid ja keskkond
Bodleiani raamatukogu moodustab ulatusliku kogude süsteemi, kuhu kuuluvad mitmed eraloodukogud ja arhivaalid. Ülikoolil on ka mitmeid tuntud hooneid ja muuseume, näiteks Radcliffe Camera, Sheldonian Theatre ja Ashmolean Museum — viimane on üks maailma vanimaid avalikke muuseume.
Tuntud vilistlased ja teaduslik mõju
Oxfordi lõpetajate hulka kuuluvad mitmed maailmakuulsad poliitikud, kirjanikud, teadlased ja ühiskonnategelased. Ülikool on viljelenud juhtfiguure nii Briti poliitikas (sh mitmed peaministrid) kui rahvusvahelisel areenil. Lisaks on Oxfordis töötanud ja uurinud mitmeid Nobeli preemia laureaate ja teisi silmapaistvaid teadlasi ning humanitaarteadlasi.
Juhtimine ja rahvusvaheline koostöö
Oxfordi ülikooli juhtimine hõlmab rituaalseid ja administratiivseid rolle: chancellor (tseremoniaalne esiisik) ja vice‑chancellor (ülikooli tähtsaim tegevjuht). Ülikool teeb tihedat koostööd teiste maailma ülikoolidega, osaledes rahvusvahelistes uurimisvõrgustikes, üliõpilasvahetuses ja tööstuspartnerlustes.
Kiired faktid
- Asutuse ajastu: õpetamine alustati keskajal (11.–12. sajand).
- Kolledžid: 38 kolledžit ja kuus erahoonet (permanent private halls), millest igaüks on oma traditsioonide ja juhtimisega.
- Põhiraamatukogu: Bodleiani raamatukogu, asutatud 1602.
- Asukoht: Oxford, Lääne‑Inglismaa — koordinaadid üleval.
- Rahvusvaheline staatus: pidevalt kõrgel kohal maailmaülikoolide edetabelites.
Oxfordi ajalugu, arhitektuur ja õppekorraldus teevad sellest erilise kombinatsiooni traditsioonist ja kaasaegsest teadustööst, mis jätkab mõju avaldamist Hariduse ja teaduse vallas kogu maailmas.
