Bologna ülikool – maailma vanim ülikool, asutatud 1088, ajalugu ja faktid

Bologna ülikool on vanim pidevalt tegutsev ülikool. See asutati Bolognas, Itaalias umbes aastal 1088. Ülikool kujunes keskajal eelkõige õigusteaduse keskuseks ja meelitas tudengeid ja õpetajaid üle kogu Euroopa.

Ajalugu

Ülikoolile anti 1158. aastal privileeg ja kinnitus keisrilt Friedrich I Barbarossalt, mis tugevdas õiguslikku autonoomiat ning tagas teatud õigused nii õppejõududele kui üliõpilastele. Ajaloolaste komitee otsustas 19. sajandi lõpus (1888) tagantjärele, et ülikooli algusaastaks võiks pidada aastat 1088; sellest tulenev kuupäev kasutatakse laialdaselt ja seob Bolognat sageli maailma vanima järjepidevalt tegutsenud ülikooliga. See ajastus on veidi varasem kui tõendid õpetamise kohta Oxfordi ülikoolis (umbes 1096).

Keskajal oli Bologna eriti kuulus roomaõiguse (ius civile) ja kirikuõiguse (ius canonici) õppetöö poolest. Siin tegutsesid tuntud glossaatorid ja kommentaatorid, kes aitasid taastada ja systematiseerida rooma õigust, ning ülikoolist lahkus palju juriste ja kirikuametnikke, kes mõjutasid Euroopa õiguskorda.

Struktuur ja eripära

Bologna juures on ajalooliselt olnud iseloomulik see, et ülikool ei olnud tsentraalselt valitsev ülikoolivõim, vaid koosnes magistritest (õpetajatest) ja üliõpilastest moodustatud korporatsioonidest. Bologna on tuntud ka selle poolest, et esimestena kasutati terminit universitas üliõpilaste ja magistrite korporatsiooni tähistamiseks.

• Õpilaste roll: keskajal oli tudengitel suur mõju — nad organiseerisid end „rahvasteks” (nationes) ja neil oli õigus leida ja palgata õpetajaid.
• Õppevaldkonnad: esialgu domineerisid õigusteadus, teoloogia ja meditsiin; aja jooksul lisandusid humanitaar- ja loodusteadused ning sotsiaalteadused.
• Arhitektuur ja paigad: oluline ajalooline õppehoone on Archiginnasio, mis sai ülikooli keskuseks 16. sajandil ja sisaldab muuseumi ning kuulsaid ruume nagu anatoomiateater.

Olulisus ja pärand

Bologna ülikool on olnud eeskujuks kaasaegse ülikoolisüsteemi tekkele: akadeemiline vabadus, ülikoolide omapära ja rahvusvaheline tudengite liikuvus on osa selle pärandist. 1999. aastal sõlmitud Bologna deklaratsioon andis nimesarnasele linnale taas suurt rahvusvahelist tähelepanu — see algatus (Bologna Process) tõi kaasa Euroopa kõrghariduse standardite ja kraadistruktuuride lähendamise.

Tänapäev

Tänapäeval tegutseb Università di Bologna (lat. Alma Mater Studiorum) mitme erialaga kaasaegse kõrgkoolina, millel on õppe- ja uurimisasutusi mitmes linnas. Ülikool jätkab nii kutselise kui teadusliku hariduse andmist ning osaleb ulatuslikult rahvusvahelises õppe- ja teadusyhteistöös.

Kiired faktid

• Asutusaeg: umbes 1088 (ajalooline konventsioon, kinnitatud hilisemas uurimuses).
• 1158: keisri privileeg, mis andis õiguslikku tunnustust ja kaitset.
• Tuntud eriala: õigusteadus (eriti rooma- ja kirikuõigus) oli keskne keskajal.
• Mõjuala: tähtis Kesk- ja Lõuna-Euroopa kõrghariduse ning õiguskultuuri kujunemisel.

Bologna ülikool on seega nii ajalooliselt kui tänapäeval oluline akadeemiline institutsioon, mille pärand on mõjutanud Euroopa kõrghariduse arengu suunda ja struktuuri.

Otsing