Mis on kunst? Määratlus, kunstiliigid ja tähendus
Mis on kunst? Määratlus, kunstiliigid ja tähendus — selge ülevaade kunstist, vormidest (maal, skulptuur, foto, etenduskunst), tähendusest ja loovuse rollist igapäevaelus.
Kunst on loominguline tegevus, mis väljendab kujutlusvõimet või tehnilist oskust. See loob toote või objekti, mis peegeldab autori visiooni, tundeid või ideid. Kunstitoodangut nimetatakse kunstiteoseks, mida teised inimesed saavad vaadata, kuulata või kogeda.
Mida kunst teha võib
Kunst ei ole ainult esteetiline — tal võivad olla ka praktilised või ühiskondlikud funktsioonid. Mõni kunst on praktilises mõttes kasulik, näiteks savist skulptuurist tehtud kauss, mida saab kasutada. Sellist kunsti nimetatakse mõnikord käsitööks. Teine kunst võib tekitada emotsioone, peegeldada ajaloolisi sündmusi, edendada poliitilist diskursust või pakkuda isiklikku eneseväljendust.
Kunstnik ja publik
Neid, kes teevad kunsti, nimetatakse kunstnikeks. Kunstnikud kasutavad erinevaid vahendeid ja tehnikaid, et mõjutada inimeste emotsioone ja mõtlemist. Mõned inimesed leiavad, et kunst on lõõgastav, mõni tunneb elevust või saab informatsiooni. Paljud kunstnikud tegutsevad, kuna neid ajendab sisemine loovus ja soov suhelda teistega läbi sümbolite, vormi ja värvi.
Kunstiliigid ja näited
"Kunst" on väga lai mõiste. Allpool on peamised kunstiliigid koos lühikirjeldustega:
- Joonistamine — paberile või muule pinnale lihtsamate või detailsete kujutiste loomine pliiatsi, söe või tindiga.
- Maalimine — värvide ja pintsliga ekspressiivsete või realistlike piltide loomine erinevatel pindadel (lõuend, puit, sein jms).
- Skulptuur — kolmemõõtmeliste teoste vormimine materjalidest nagu kivi, puit, savi või metall; sisaldab ka installatsiooni- ja avalikkuskunsti.
- Fotograafia — silmapilti jäädvustav ja kompositsiooniga mängiv visuaalmeedium, mis võib olla dokumendiline või kunstiline.
- Etenduskunst — žanr, kus tähtis on aja- ja ruumiline kogemus (nt etendus, performance või install), sageli kaasates vaatajaid.
- Tants — liikumise kaudu jutustamine või tunnete väljendamine, erinevad stiilid alates balletist kuni tänavatantsuni.
- Muusika — helide ja rütmide organiseerimine, mis võib olla instrumentaalne või vokaalne, klassikaline või pop.
- Luulet — keeleline kunstivorm, mis kasutab rütmi, kõla ja kujundlikkust emotsioonide ja ideede edasiandmiseks.
- Proosa — jutustav kirjandusvorm (novellid, romaanid, esseed), mis kannab lugusid, mõtteid ja ideid.
- Teater — lavastuslik kunst, kus näitlemine, lavakujundus ja lavalugu loovad ühise kogemuse vaatajatele.
Kuidas kunst tekib ja areneb
Kunstiliigid segunevad ja mõjutavad üksteist: näiteks võib muusika olla osa teatrist, visuaalkunst moodustada etenduse osa või digitaalne tehnika avada uusi väljendusvõimalusi. Ajaloolised ja kultuurilised muutused, tehnoloogia areng ning ühiskondlikud normid mõjutavad seda, mida ja kuidas kunstis tehakse.
Miks kunst on oluline
Kunst aitab:
- väljendada ja töödelda isiklikke ja ühiskondlikke kogemusi;
- kujundada identiteeti ja kuuluvustunnet;
- äratada empaatiat ja avardada maailmapilti;
- säilitada ajaloolist mälu ja dokumenteerida muutusi;
- pakkuge esteetilist naudingut ja loovat inspiratsiooni.
Kuidas kunsti kogeda
Kunsti saab kogeda mitmel viisil: külastades muuseume ja galeriisid, osaledes etendustel, lugedes kirjandust või kuulates muusikat. Aktiivne vaatamine — taustainfo otsimine, tehnika ja ajaloo märkamine ning oma reaktsioonide tähelepanek — aitab sügavamalt kogeda ja mõista teost.
Lõppsõna
Kunst on pidevas muutumises olev ja mitmekesine valdkond, mis hõlmab nii praktilisi kui ka puhtalt väljenduslikke töid. Oluline on meeles pidada, et kunst ei pruugi alati järgida rangeid reegleid — sageli on väärtus pigem tähenduses ja mõjuses kui traditsioonilises "iluses". Kunsti mõistmine ja hindamine on isiklik protsess, mis sõltub nii loojast kui ka vaatajast.
Renoir'i maal on kunstiteos.
Kunsti liigid
Kunst jaguneb plastilisteks kunstideks, kus midagi tehakse, ja etenduskunstideks, kus midagi tehakse inimeste poolt tegevuses. Teine jaotus on puhtad kunstid, mida tehakse iseenda jaoks, ja praktilised kunstid, mida tehakse praktilisel eesmärgil, kuid millel on kunstiline sisu.
- Plastiline kunst
- Kaunite kunst on väljendusviis, milleks tehakse midagi ilusat või emotsioone äratavat visuaalsete vahenditega: joonistamine, maalimine, graafika, skulptuurid.
- Kirjandus: luule, loominguline kirjutamine
- Etenduskunst
- Etenduskunst, sealhulgas draama (kehaga väljendumine: tantsimine, näitlemine, laulmine).
- Auditoorne kunst (väljendumine helide abil): muusika, laulmine.
- Praktiline kunst
- Kulinaarne kunst (väljendusviis maitsete ja maitsete valmistamise teel): toiduvalmistamine
- Praktilised kunstid (väljendusviis asjade ja struktuuride valmistamise kaudu: arhitektuur, filmimine, mood, fotograafia, videomängud).
Botero tehtud kujud Medellini kultuuripalee ees Colomnbias, Colomnbias
Stseen muusikalist "Chicago", mida mängitakse teatris Brnos.
Alasti lamav naine on Jean-Christophe Destailleur'i foto. See oli Commons'i lehel esiletõstetud pilt ja on ühtlasi kunstiteos.
Mida tähendab "kunst"
Mõned inimesed ütlevad, et kunst on toode või ese, mis on valmistatud eesmärgiga stimuleerida inimese meeli, vaimu ja hinge. Kunstiteost hinnatakse tavaliselt selle järgi, kui suurt mõju see avaldab inimestele, kui paljud inimesed suudavad sellega suhestuda ja kui kõrgelt nad seda hindavad. Mõned inimesed saavad ka inspiratsiooni.
Sõna "kunst" esimene ja kõige laiem tähendus tähendab "korraldada" või "korraldada". Selles tähenduses luuakse kunsti siis, kui keegi paigutab maailmas leiduvad asjad uude või teistsugusesse kujundusse või vormi; või kui keegi paigutab värvid üksteise kõrvale maalil, et luua pilt või lihtsalt ilus või huvitav kujundus.
Kunst võib väljendada emotsioone. Kunstnikud võivad tunda teatavat emotsiooni ja soovida seda väljendada, luues midagi, mis neile midagi tähendab. Enamik sellisel juhul loodud kunsti tehakse pigem kunstnikule kui publikule. Kui aga ka publik on võimeline emotsiooniga seostuma, siis võib kunstiteos saada avalikult edukaks.
Kunstiajalugu
Seal on skulptuurid, koopamaalingud ja kaljukunst, mis pärinevad ülemisest paleoliitikumi ajastust.
Kõigil suurtel iidsetel tsivilisatsioonidel, nagu Vana-Egiptus, India, Hiina, Kreeka, Rooma ja Pärsia, olid kunstiteosed ja -stiilid. Keskajal kujutas enamik Euroopa kunstist maalidel, vitraažidel ja mosaiikplaatidest põrandatel ja seintel inimesi Piiblist.
Islami kunst hõlmab geomeetrilisi mustreid, islami kalligraafiat ja arhitektuuri. Indias ja Tiibetis tehti maalitud skulptuure, tantsu ja religioosset maali. Hiinas hõlmasid kunstid jadekaunistust, pronksitööd, keraamikat, luule, kalligraafiat, muusikat, maalikunsti, draamat ja ilukirjandust. Hiinas on palju kunstistiile, mis on tavaliselt nimetatud valitseva dünastia järgi.
Euroopas toimus pärast keskaega "renessanss", mis tähendab "taassündi". Inimesed avastasid taas teaduse ja kunstnikel lubati maalida ka muid kui religioosseid teemasid. Inimesed nagu Michelangelo ja Leonardo da Vinci maalisid endiselt religioosseid pilte, kuid nüüd võisid nad maalida ka mütoloogilisi pilte. Need kunstnikud leiutasid ka perspektiivi, kus kaugel olevad asjad näevad pildil väiksemad välja. See oli uus, sest keskajal maalisid inimesed kõik figuurid lähedalt ja lihtsalt üksteise peale.
1800. aastate lõpus lõid Euroopa kunstnikud, reageerides modernismile, mitmeid uusi maalimisstiile, nagu klassitsism, romantism, realism ja impressionism. Kahekümnenda sajandi kunstiajalugu hõlmab ekspressionismi, fauvismi, kubismi, dadaismi, sürrealismi ja minimalismi.
Kunsti rollid
Mõnes ühiskonnas arvatakse, et kunst kuulub sellele, kes selle tegi. Nad arvavad, et kunstnik pani oma "talendi" ja tööstuse kunsti. Selle seisukoha järgi on kunst kunstniku omand, mis on kaitstud autoriõigusega.
Teistes ühiskondades arvavad inimesed, et kunst ei kuulu kellelegi. Nad arvavad, et ühiskond on pannud oma sotsiaalse kapitali kunstnikule ja kunstniku tööle. Selle seisukoha järgi on ühiskond kollektiiv, mis on kunstniku kaudu teinud kunsti.
Kunsti funktsioonid
Kunsti funktsioonide hulka kuuluvad:
1) Kognitiivne funktsioon
Kunstiteosed annavad meile teada, mida autor teadis ja milline oli tema ümbrus.
2) Esteetiline funktsioon
Kunstiteosed võivad inimesi õnnelikuks teha, olles ilusad.
3) Prognostiline funktsioon
Mõned kunstnikud joonistavad seda, millisena nad näevad tulevikku, ja mõnel neist on õigus, kuid enamikul mitte...
4) Puhkefunktsioon
Kunst paneb meid mõtlema, mitte tegelikkusest; me puhkame.
5) Väärtusfunktsioon
Mida hindas kunstnik? Millised eesmärgid meeldisid/ei meeldinud talle inimtegevuses? See on tavaliselt selgelt näha kunstnike töödes.
6) Didaktiline funktsioon
Millist sõnumit, kriitikat või poliitilist muutust soovis kunstnik saavutada?
Seotud leheküljed
- Kaasaegne kunst
- Abstraktne kunst
- Värvimine
- Skulptuur
- Tänavakunst
Küsimused ja vastused
K: Mis on kunst?
V: Kunst on loominguline tegevus, mis väljendab kujutlusvõimet või tehnilist oskust ja mille tulemuseks on toode või ese.
K: Millised on erinevad kunstiliigid?
V: Erinevate kunstiliikide hulka kuuluvad kujutav kunst, etenduskunst, luule, proosa, muusika ja teater.
K: Kuidas nimetatakse kunsti toodet?
V: Kunstitoodangut nimetatakse kunstiteoseks.
K: Mis on käsitöö?
V: Käsitöö on kunstiteos, mis on praktilises mõttes kasulik, näiteks skulptuurist savist kauss, mida saab kasutada.
K: Kelleks nimetatakse inimesi, kes teevad kunsti?
V: Inimesi, kes teevad kunsti, nimetatakse kunstnikeks.
K: Mida loodavad kunstnikud oma kunstiga saavutada?
V: Kunstnikud loodavad mõjutada nende inimeste emotsioone, kes nende kunsti kogevad.
K: Miks mõned inimesed teevad kunsti?
V: Mõned inimesed on sunnitud kunsti tegema oma sisemise loovuse tõttu.
Otsige