Tants — etenduskunst: liigid, koreograafia, ajalugu ja tantsuõpe

Avasta tantsu maailm: etenduskunst, tantsuliigid, koreograafia, tantsuõpe ja ajalugu — praktilised näpunäited, inspireerivad lood ja juhised nii algajale kui edasijõudnule.

Tants on etenduskunst. Seda kirjeldatakse mitmeti. See on see, kui inimesed liiguvad muusikarütmi järgi. Nad võivad olla üksi või rühmas. Tants võib olla mitteametlik näitemäng, osa rituaalist või osa professionaalsest etendusest. Tantse on palju ja igal inimühiskonnal on oma tantsud.

Nagu ka teiste etenduskunstide puhul, tantsivad mõned inimesed oma tunnete ja emotsioonide väljendamiseks või selleks, et end paremini tunda. Tantsu võib kasutada ka loo jutustamiseks. Mõnes ühiskonnas käib tants koos laulu ja muusikaga. Tantsu tehakse mõnikord spordina ja sellel on sarnased sportlikud aspektid. Inimesed, kes tahavad õppida tantsima, võivad minna tantsukoolide juurde. Selleks, et saada kogenud ja võimekaks tantsijaks, võib kuluda aastatepikkune harjutamine.

Tantsu kavandamist nimetatakse koreograafiaks, mida teeb koreograaf. Sageli käib see koos muusikaga ja sobib teatud stiiliga. Tantsud võivad olla üksikasjalikult planeeritud või siis sellised, mida tantsijad tahavad teha. Enamik tantse järgib siiski mingit üldist stiili või mustrit. Üks stiil on paaristants, kus (tavaliselt) mees ja naine tantsivad koos. Teised tantsud vajavad ansamblit, gruppi inimesi koos, et see toimiks.

Peamised tantsuliigid

• Rahvatants ja folkloor – traditsioonilised tantsud, mis kajastavad rahvatraditsioone, ajaloolisi rituaale ja kogukondlikke tavasid.
• Ballet – tehniliselt nõudlik lavakunst, millel on range kehaasendite ja sammude süsteem ning mis sageli jutustab loo või loob pildi muusika kaudu.
• Kaasaegne tants (contemporary) – rõhutab kehalist väljendust ja liikumise vabadust, kombineerides eri tehnikasid ja improvisatsiooni.
• Tantsuspordialad – sh tantsu‑võistlused ja show‑tants (nt hip‑hop, street dance), kus hinnatakse tehnilist sooritust ja lavalist väljendust.
• Paaristants – balliladu, tango, foxtrot jpt, kus tähtis on partnerite vahelise kontakti ja juhtimise oskus.
• Rituaalsed ja religioossed tantsud – kasutatakse palvuses, tähistamises või rituaalsetes tseremooniates.

Koreograafia ja improvisatsioon

Koreograafia on tantsu kavandamine ja kujundamine: koreograaf loob sammude järjestuse, ruumilisi mustreid, rütmi ning seoseid muusikaga. Koreograafia võib olla range ja fikseeritud või anda ruumi improviseerimisele, kus tantsijad loovad osaliselt liikumised vabalt esinemise ajal. Improvisatsioon on oluline osa nii tantsuteoorias kui ka tänavatantsus ja kaasaegses tantsus, sest see arendab loovust, kehakuulmist ja hetkeolukorra tunnetust.

Tantsu ajalugu lühidalt

Tants on inimkonnaga kaasas olnud tuhandeid aastaid. Alguses olid tantsud tihti seotud rituaalide, jumalate kummardamise, põllutööde ja kogukondlike tähtpäevadega. Aja jooksul arenesid välja erinevad stiilid ja professionaalsed lavakompaniid, näiteks ballet 15.–17. sajandil Euroopas. 20. sajand tõi kaasa modernse ja kaasaegse tantsu arengud ning 21. sajand on toonud lahendamatuid stiilide segusid, tänavatantsu ja digitaalse meedia mõjude lisandumist etendusse.

Tantsuõpe ja karjäär

• Õppevormid – tantsukoolid, stuudiod, trennid ja kõrgkoolid pakuvad eri tasemeid alates harrastajast kuni professionaalse ettevalmistuseni.
• Tehnika ja konditsioon – tantsija õpib koreograafia kõrval kehahoiakut, rütmitunnet, painduvust, jõudu ja vastupidavust.
• Karjäärivõimalused – sooritaja, koreograaf, tantsuõpetaja, liikumiskonsultant, koreograafiline assistent, lavastaja ja koreograafia kirjutaja filmile või teatrile.

Tantsu roll ühiskonnas ja tervises

Tants on kultuuriline väljendus, sotsiaalne tegevus ja tervisekasuallikas. Regulaarsel tantsuharjutusel on mitmeid kasulikke mõjusid: see parandab südame‑veresoonkonna tervist, lihasjõudu ja painduvust, soodustab keha‑ja ruumitunnetust ning vähendab stressi. Samuti toetab tants sotsiaalset sidusust — tantsukogukonnad loovad kuuluvustunde ja ühiseid traditsioone.

Lavakujundus, kostüümid ja muusika

Etenduslikus tantsus kujundavad lavalisi elamusi lisaks liikumisele ka valgus, kostüümid, koreograafiline ruumikasutus ja muusika. Kostüümid aitavad luua karakterit, ajastutunnet või kultuurilist identiteeti; muusika määrab rütmi ja meeleolu; valgus ja lavakujundus toetavad visuaalset narratiivi.

Praktilisi näpunäiteid alustajale

• Saa tuttavaks erinevate stiilidega — proovi nii rahva‑, ballet‑ kui ka tänavatantse, et leida endale sobiv suund.
• Alusta põhitehnikast: rütmitunne, kehaalasus, põhisammud ja õige soojenduse tähtsus.
• Õpi regulaarselt harjutama ja ära karda improviseerida — loovus areneb harjutamisega.
• Hoolitse oma keha eest: venitus, taastumine ja õige toitumine on olulised tantsija karjääri toetamiseks.

Tants on mitmekesine ja pidevas muutumises olev kunstivorm, mis ühendab liikumise, heli ja visuaali. Olgu see argieluline sotsiaalne tants, pühalik rituaal või keerukas lavakava — tants peegeldab inimeste kultuuri, tundeid ja ühiskondlikke suhteid.

Stiilid

On olemas palju erinevaid tantsustiile, mis jagunevad nendesse üldtüüpidesse:

• Klassikaline tants

• Professionaalne tantsimine
• Ballett
• Kaasaegne tants
• Teatritants
• Kõhutantsimine
• Jazz-tants
• Stepptants

• Sotsiaalne tantsimine
• Tantsimine (rahvusvaheline stiil)
• Valss
• Foxtrot
• Tango
• Quickstep
• Viini valss
• Cha-cha-cha
• Jive
• Paso doble
• Samba
• Rumba
• Muud stiilid
• Salsa
• Rock and Roll
• Tänavatants
• Breakdance
• Funk
• Hip hop

• Rahvatants
• Iiri tants
• Morris Dance
• Country Dance

• India klassikalised tantsud
• Bharat Natyam
• Kathak
• Mohini Attam
• Kathakali
• Kuchipudi

Ballett: Silje teeb arabeski (tema isa Frode Inge Helland).


Täiskasvanud paar tantsib Austrias ladina tantsude võistlustel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tantsimine?

K: Kas on olemas erinevaid tantsuliike?

K: Miks mõned inimesed tantsivad?

K: Kas tantsu peetakse spordialaks?

K: Kus saab tantsu õppida?

K: Mis on koreograafia?

K: Millised on mõned üldised stiilid või mustrid, mida enamik tantse järgib?

Otsing