DVD
DVD (mis tähendab Digital Versatile Disc või Digital Video Disc) on optiline ketas, mis suudab salvestada kuni 4,7 GB andmeid, mis on rohkem kui kuus korda rohkem kui CD. DVD-d kasutatakse sageli filmide salvestamiseks parema kvaliteediga kui VHS. DVD-del võivad olla ka interaktiivsed menüüd ja boonusfunktsioonid, näiteks kustutatud stseenid ja kommentaarid. Sarnaselt CD-dele loetakse DVD-d laseriga.
Plaadil võib olla üks või kaks külge ja üks või kaks andmekihti ühe külje kohta; külgede ja kihtide arv määrab, kui suur on plaadi mahutavus. 12 cm läbimõõduga kettal võib olla üks järgmistest mälumahtudest:
- DVD-5: ühepoolne, ühekihiline, 4,7 gigabaiti (GB) või 4,38 gigabaiti (GiB).
- DVD-9: ühepoolne, kahekihiline, 8,5 GB (7,92 GiB)
- DVD-10: kahepoolne, mõlemal poolel üks kiht, 9,4 GB (8,75 GiB)
- DVD-14: kahepoolne, ühel poolel kahekihiline, teisel poolel ühekihiline, 13,3 GB (12,3 GiB)
- DVD-18: kahepoolne, mõlemal poolel kahekihiline, 17,1 GB (15,9 GiB)
On olemas ka 8 cm DVD-d, mille salvestusmaht on 1,5 GB.
DVD-ROMi mahutavust saab visuaalselt kindlaks teha, märkides andmepoolte arvu ja vaadates plaadi andmepool(t). Kahekihilised küljed on tavaliselt kuldse värvusega, samas kui ühekihilised küljed on tavaliselt hõbedase värvusega, nagu CD. Üks täiendav viis, kuidas teha kindlaks, kas DVD sisaldab ühte või kahte kihti, on vaadata keskmist rõngast plaadi allservas. Kui seal on kaks ribakoodi, on tegemist kahekihilise kettaga. Kui on üks triipkood, on ainult üks kiht.
Kahte liiki DVD: Ühe kihiline (vasakul) ja kahekihiline (paremal).
DVD andmete salvestamine
Nii CD- kui ka DVD-kettad on võrdse suurusega (läbimõõt, paksus jne). Siiski on nende salvestatava teabe hulk erinev. Need kettad on valmistatud samadest materjalidest ja nende tootmismeetodid on samad.
CD-del ja DVD-del kasutatakse sama teabe säilitamise viisi. Nii CD-del kui ka DVD-del on andmesalvestusrajal (andmesalvestusrajal kujutab endast teatud teavet sisaldavat rada). Teavet loeb laser.
DVD-kettal on mitu kihti, mis on valmistatud plastist. Kõigi kihtide paksus on 1,2 millimeetrit. Polükarbonaatplastikul kasutatav süstimine põhjustab mikroskoopiliste muhkude tekkimist. Tänapäeva tootmises kasutatakse seda tüüpi plasti erinevate asjade loomiseks, sest see peab vastu väga kõrgetele ja madalatele temperatuuridele.
Kui tehakse kihte, tekivad kühmud. Paljud kühmud moodustavad ühe pideva spiraali, mis võib sisaldada teavet. Pärast seda katab spetsiaalse peegeldava kihi pihustus muhke.
Alumiinium kantakse sisemiste kihtide taha ja poolpeegeldav kuld katab välimisi kihte. See aitab laseril kontsentreeruda läbi välimiste kihtide sisemistele kihtidele. Pärast kaitsevedeliku (laki) pealekandmist ja kihtide pressimist töödeldakse neid infrapunavalgusega.
DVD-l olevad lood
Iga lugu DVD-kettal liigub selle keskelt servani. DVD-ketta radade vaheline kaugus on 740 nanomeetrit. Ainult väga täpne mehhanism suudab lugeda kettal olevaid muhke, sest need on väga väikesed (320×400×120 nanomeetrit). Ketta alumiiniumpoolel on augud, kuid pool, mida laser loeb, on konarused. Kuna konarused on väga väikesed, on DVD-plaadi rada väga pikk. DVD-kihi andmeriba on umbes 7,5 miili pikk. See on tavalise DVD-ketta pikkus. Kahepoolse plaadi rada oleks umbes 30 miili pikk.
Küsimused ja vastused
K: Mis on DVD?
V: DVD on optiline ketas, mis suudab salvestada kuni 4,7 GB andmeid, mis on rohkem kui kuus korda rohkem kui CD. DVD-d kasutatakse sageli filmide salvestamiseks parema kvaliteediga kui VHS. DVD-del võivad olla ka interaktiivsed menüüd ja lisafunktsioonid, näiteks alternatiivsed või kustutatud stseenid ja kommentaarid.
K: Kuidas määratakse DVD-ROMi mahutavus?
V: DVD-ROMi mahutavuse saab kindlaks teha, märkides andmekülgede arvu ja vaadates plaadi andmekülge(d). Kahekihilised pooled on tavaliselt kuldse värvusega, samas kui ühekihilised pooled on tavaliselt hõbedase värvusega, nagu CD. Üks täiendav viis öelda, kas DVD-l on üks või kaks kihti, on vaadata keskmist rõngast plaadi allservas. Kui seal on kaks ribakoodi, on tegemist kahekihilise kettaga. Kui on üks vöötkood, on ainult üks kiht.
K: Millist tüüpi laser loeb DVD-d?
V: Nagu CD-d, loetakse ka DVD-d laseriga.
K: Kui palju mälu mahutab 8 cm läbimõõduga plaat?
V: 8 cm läbimõõduga kettad mahutavad 1,5 GB mälumahtu.
K: Mitu kihti ja külge on igal 12 cm läbimõõduga kettal?
V: 12 cm läbimõõduga kettal võib olla üks või kaks külge ja üks või kaks kihti; külgede ja kihtide arv määrab, kui palju see suudab mahutada - näiteks DVD-5-l on ühepoolne ühe kihiga 4,7 gigabaiti (GB) ehk 4,38 gibibitti (GiB).
K: Milliseid boonusfunktsioone pakuvad DVD-d?
V: DVD-de boonusfunktsioonide hulka kuuluvad interaktiivsed menüüd ja boonusfunktsioonid, näiteks alternatiivsed või kustutatud stseenid ja kommentaarid.
