Laser on masin, mis toodab võimendatud, ühevärvilist valgusallikat. See kasutab spetsiaalseid gaase või kristalle (või muid töömaterjale), et tekitada peaaegu täpselt ühevärvilist valgust. Töömaterjal ehk võimendusaine ergastatakse (näiteks elektriäratuse, valgus- või kemilise protsessi abil), mille järel osakesed vabastavad energiat valgusena. Valgust võimendatakse peeglite abil ja suunatakse läbi resonantkambri nii, et väljundiks tekib kitsas, kõrge intensiivsusega kiir — paljudes laserites liigub kogu valgus ühes suunas, moodustades tugevalt kollimeeritud valgusvihuks, mis ei laiene ega nõrgeneb nii nagu näiteks taskulamp.

Tööpõhimõte lühidalt

Laseri põhitunnused põhinevad stimuleeritud emissioonil ja populatsiooni pöörangul. Lihtsustatud järjekord:

  • Võimendusaine (gaas, kristall, pooljuht, kiud jms) ergastatakse; suurem osa osakestest viiakse kõrgemasse energiasse.
  • Kui populatsioon kõrgematel energiatasetel on suurem kui madalatel (populatsiooni pöörang), saab toimuda stimuleeritud emissioon: ergastatud osake vabastab fotoni ning see foton põhjustab, et teine ergastatud osake kiirgab kooskõlas sama lainepikkuse ja faasiga fotoni.
  • Peeglid resonantskambris suunavad ja võimendavad neid koherentseid footoneid; üks peegel on osaliselt läbipaistev, see ongi väljund, kust laserkiir väljub.
  • Võimendusmeetodid hõlmavad optilist pumpamist, elektrilist eraldust või otsest voolu (pooljuhtlaserid).

Põhikomponendid

  • Võimendusaine (gain medium) — gaas, kristall, pooljuht, dye või kiud.
  • Energiapump — allikas, mis ergastab ainet (elektrivool, kõrgpingeline õhuke plasma, teine laser jms).
  • Resonantkamber — kaks peeglit (üks osaliselt läbipaistev) valguse võimendamiseks ja faasi korrastamiseks.
  • Väljundcoupler — osa, kust koherentne kiir väljub.

Laseri omadused

  • Monokromaatsus — väga kitsas lainepikkusevahemik (peaaegu ühevärviline).
  • Koherentsus — valguslaine on faasilt ühtlane nii aja- kui ruumisuunas, mis võimaldab interferentsi ja väga täpset fookust.
  • Suundlikkus — kiir on väga kitsas ja hästi kollimeeritud.
  • Kõrge heledus — väike ruumala sisaldab palju võimsust, seetõttu saab laserkiirt väga tugevalt fokuseerida.

Peamised lasertüübid

  • Gaasilaserid (näit. He–Ne, CO2) — sobivad näit. lõikamiseks (CO2) või mõõtmistöödeks (He–Ne).
  • Tahkelaserd (solid-state) — näiteks Nd:YAG, kasutatakse tööstuses, meditsiinis ja mõõtmises.
  • Pooljuhtlaserid (diodelaserid) — kompaktse suuruse ja efektiivsuse tõttu laialdaselt kasutusel telekommunikatsioonis ja tarbeelektroonikas.
  • Kiudlaserid (fiber lasers) — suure effektiivsuse ja hea beam-kwaliteitiga tööstuslikeks rakendusteks.
  • Tint- ehk dye-laserid — häälestatava lainepikkusega uurimistöös ja spektroskoopias.
  • Pulsslaserid (Q-switching, mode-locking) — annavad väga lühikesi ja intensiivseid impulsse, kasutusel materjali töötlemisel ja teadusuuringutes.

Kasutusalad

  • Meditsiin: silmaarstlikud protseduurid (LASIK), kirurgiline lõikus, dermatoloogia ja hammaste ravi.
  • Tööstus: lõikamine, keevitamine, märgistamine, materjali töötlemine ja 3D-printimise kiirendamine.
  • Telekommunikatsioon: valguskaablites andmete edastamine (pooljuht- ja kiudlaserid).
  • Teadus ja mõõtmine: spektroskoopia, interferomeetria, kvantoptika ja laserkoherentsed mõõtmismeetodid.
  • Meelelahutus ja kosmeetika: laserid valgusefektide loomiseks, ilutusproceduurid.
  • Sõjavägi ja turvatehnika: vaatlussüsteemid, kaugusemõõtjad ja, mõnel juhul, suunatud energia relvad.

Turvalisus ja klassifikatsioon

Laserid jagunevad ohutasemete järgi klassidesse (tavaliselt 1–4). Kõrgeima klassi laserid (3B, 4) võivad põhjustada püsivaid silma- ja nahakahjustusi ning kanda nõuab erilist ettevaatust: kaitseprillid, kiirguse blokeerimine ja kontrollitud töökoht. Oluline on vältida peegelduste suunamist silma ja töödelda materjale, mis ei tekita ohtlikke lenduvaid aineid.

Lühike ajalugu

Sõna "laser" on akronüüm, mis tähendab "valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse emissiooni teel". Nii seade kui ka selle nimi on välja töötatud varasemast maserist. Esimene töökorras laser ehitati 1960. aastal Theodore Maimani poolt (rubiinlaser). Sellest alates on laserite tehnoloogia arenenud kiiresti ja leidnud hulgaliselt praktilisi rakendusi.

Laseri valik ja parameetrid sõltuvad konkreetsest eesmärgist: lainepikkus, võimsus, pidev või pulsiline töörežiim ning kiirguse kvaliteet määravad, kas laser sobib meditsiiniks, tööstuseks, kommunikatsiooniks või teaduseks. Õige kasutamise ja turvanõuete järgimine tagab nii efektiivsuse kui ka ohutuse.