Sarvkest – mis on, anatoomia, kihid ja funktsioonid

Sarvkesta on silma eesmine osa. See on silma läbipaistev osa. Sarvkesta eesmist servi katab iirise ja pupilli piirkonda ümbritsev limaskest ning tagumine pind piirneb iirist, pupilli ja silmakambriga. Sarvkest on eriline koe vorm: see on selge ja selles ei ole veresooni, mis aitab säilitada läbipaistvust. Sarvkestal on küll närvilõpmeid, mis annavad väga hea tundlikkuse (näiteks kipituse või tolmu korral), kuid need närvid on peamiselt müeliini kihtideta — see vähendab optilist hajumist ja toetab läbipaistvust.

Sarvkesta koos läätsega murrab valgust ning suunab seda nii, et kujutis langeb võrkkestale. Sarvkest vastutab suure osa (ligikaudu kaks kolmandikku) silma kogu murdumisjõust, seega selle kuju ja pindmise kumeruse muutused mõjutavad tugevalt nägemisteravust.

Dua kiht on 2013. aastal kirjeldatud sarvkesta uus, õhuke aga tugev kiht — see on seni tuvastatud kuues sarvkesta kiht. Dua kiht asub stromast ja Descemet’ membraanist eespool ning on väga tihe kollageenikiudude kiht, mis ei lase õhku läbi. Avastus on oluline eelkõige silmaarstlikus kirurgias, näiteks lamellsete siirdamiste ja rebendite käsitlemisel.

Sarvkesta anatoomia ja kihid

Sarvkest koosneb mitmest eristuvast kihist, millest igaüks täidab oma ülesandeid:

• Epiteel — õhukene pindmine kiht, mis toimib barjäärina, kaitseb infektsioonide ja kahjustuste eest ning taastub kiiresti (päevade jooksul). Epiteeli kahjustused põhjustavad tugevat valulikkust ja silma pisaratamist.
• Bowmani mäss (Bowmani kiht) — sidekude, mis annab lisakaitset; see ei taastu täielikult pärast sügavamat vigastust.
• Strooma — paksim kiht, koosneb korrapärastest kollageenikiududest, mis annavad sarvkestale tugevuse ja läbipaistvuse. Strooma struktuuri häired põhjustavad hägusust ja arme.
• Dua kiht — õhuke, kuid tugev kiht strooma ja Descemeti membraani vahel; avaldab tähtsust operatsioonidel ja rebendite puhul.
• Descemet’i membraan — pehme, elastsest materjalist aluskiht, mis toetab endoteli.
• Endoteel — ühekordne rakkude kiht sisepinnal, mille ülesanne on pumpamis- ja barjäärifunktsioon: see eemaldab liigse vedeliku stromast, hoides sarvkesta kuivana ja läbipaistvana. Endoteeli rakke ei asendata kergesti; nende kahjustus võib viia kornea turse ja nägemise halvenemiseni.

Funktsioonid

• Säilitab optilist läbipaistvust ja aitab valgusel jõuda võrkkestale.
• Võtab endale suure osa silma murdumisjõust — väiksed muutused sarvkesta kumeruses mõjutavad nägemisteravust (nt refraktsioonivead).
• Toimib mehaanilise ja biokeemilise barjäärina, kaitstes silma tolmu, mikroobide ja kemikaalide eest.
• Tundlikkus — sarvkesta rikkalik närviinnervatsioon reageerib ärritusele ning käivitab pisarate ja silmasulgemise kaitsemehhanismid.

Transpordi ja toitumine

Kuna sarvkestal puuduvad veresooned, saab see toitained ja hapniku eelkõige pisarakilelt ning tagumisest silmakambrist (veiskaasne vesi). Endoteeli pump ja epiteeli barjäär reguleerivad sarvkesta niiskustasakaalu, mis on vajalik läbipaistvuse säilitamiseks.

Tavalised haigused ja probleemid

• Keraatiit — sarvkesta põletik, mida võivad põhjustada bakterid, viirused, seened või vigastus. Võib viia haavandi ja armi tekkeni.
• Keratokonus — degeneratiivne patoloogia, mille puhul sarvkest õheneb ja võtab koonusja kuju, põhjustades moonutatud nägemist.
• Fuchsi endoteeldüstroofia — endoteeli degeneratsioon, mille tagajärjel tekib kornea turse ja nägemise hägustumine.
• Sarvkesta armistumine pärast infektsioone või vigastusi, mis halvendab läbipaistvust.

Diagnoos ja ravivõimalused

Sarvkesta seisundi hindamiseks kasutatakse:

• spaltlambi uuringut (mikroskoopiline kontroll),
• pachümeetriat (paksuse mõõtmine),
• kornea topograafiat (pinna kumeruse kaart),
• OCT- või konfokaalset mikroskoopiat (rakkude ja kihtide uurimine).

Ravivõimalused sõltuvad haigusest ja kahjustuse sügavusest:

• infektsioonide korral antibiootikumid, viirusevastased või seenevastased ravimid,
• valgu ja armide eemaldamiseks või pindmiste häirete parandamiseks kasutatakse phototherapeutic keratektomiat (PTK) või laserprotseduure,
• keratokonuse korral võib olla efektiivne kornea cross-linking,
• täiesti kahjustunud või hägustunud sarvkesta puhul võib vajalikuks osutuda siirdamine — kas täielik (penetrating keratoplasty) või osaline (lamellar keratoplasty),
• endoteelipuudulikkuse puhul kasutatakse endoteelsiirdet (nt DMEK, DSAEK).

Kuidas kaitsta sarvkesta

• järgida kontaktläätsede hügieeni ja kanda neid vastavalt juhistele,
• vältida silmade hõõrumist, eriti keratokonuse korral,
• kanda päikeseprille, et kaitsta silmi UV-kiirguse eest,
• otsaabiks pöörduda arsti poole kui tekib tugev valu, valguskartus, punetus või nägemise järsk halvenemine.

Sarvkest on väike, kuid kriitilise tähtsusega osa silmast — selle tervis ja struktuur määravad suure osa meie võimest maailma selgelt näha. Ajalooliselt on uued avastused, nagu Dua kiht, parandanud arusaamist sarvkesta anatoomiast ja mõjutanud kirurgilist lähenemist ning ravivalikuid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sarvikpuder?

K: Kas sarvkestal on veresooned?

K: Milline on sarvkesta funktsioon?

K: Mis on Dua kiht?

K: Milline on Dua kihi tugevus?

K: Kas sarvkestal on närvid?

K: Milline on sarvkesta ja läätse roll silmas?

Otsing