Crohni tõbi – krooniline põletikuline soolehaigus: sümptomid ja põhjused

Crohni tõbi on haigus, mis põhjustab soolestiku paisumist ja põletikku. See on üks põletikulise soolehaiguse (IBD) liike, kus põletik võib haarata kogu seedetrakti suust kuni pärakuni, kuid kõige sagedamini esineb haigestumine peensooles (terminaalne ileum) ja jämesooles. Crohni puhul on põletik sageli transmuraalne (läbib kogu soole seina) ja esineb nii nimetatud "skip lesions" ehk vahelduvates piirkondades. Soolestikus võivad tekkida ka haavandid, fistulid (õõnsuste vahelised ühendused) ja striktuurid (kitsenemised). Crohni tõvega inimestel on sageli kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine ja kehakaalu langus. Haigusega võivad kaasneda ka väsimus, palavik ja toitainete imendumishäired.

Crohni tõbi võib põhjustada ka nahalöövet (nt erütēema nodosum või pyoderma gangraenosum), artriiti ja paistes silmi (uveiit). Lisaks võivad esineda maksa- ja sapiteede probleemid või luude hõrenemine pikaajalise põletiku ja ravimite tõttu. Haigus on nime saanud Burrill Bernard Crohni järgi, kes kirjeldas juhtumeid 1932. aastal. Esimest korda kirjeldas sarnaseid muutusi 18. sajandil Giovanni Battista Morgagni (1682-1771).

Põhjused ja riskitegurid

Keegi ei tea täpselt, mis põhjustab Crohni tõbe. Haiguse puhul ründab inimese keha iseennast ehk tekib ebanormaalne immuunreaktsioon seedetrakti vastu. Immuunsüsteem ründab seedetrakti terveid osi ja see põhjustab seedetrakti turset ja kahjustusi.

Kuigi Crohni tõbi on immuunsüsteemiga seotud haigus, ei ole see autoimmuunhaigus täpselt samal viisil nagu haigused, kus immuunsüsteem tunneb ära selgelt identifitseeritavad keha enda antigeenid ja tekivad spetsiifilised autoantikehad. Crohni tõve täpne immuunsüsteemi häire ei ole selge, kuid tõenäoliselt mängivad rolli mitmed tegurid:

• geneetika: geenid suurendavad riski — haigestumise tõenäosus on kõrgem kui lähisugulastel;
• keskkonnategurid: suitsetamine suurendab haiguse riski ja halvendab kulgu; tööstusriikide elustiil, dieet ja antibiootikumide kasutus võivad mõjutada;
• soolemikrobioom: bakterite koosseis ja tasakaal soolestikus võivad mõjutada immuunvastust;
• hügieenihüpotees ja varajane kokkupuude mikroorganismidega: on uuritud ka parasiitidest (nt soolestikuussid lähtuvat mõju), mis teatud tingimustel võivad vähendada põletikku, ilmselt muutes lokaalseid immuunreaktsioone.

Sümptomid

Crohni sümptomid võivad olla erineva raskusastmega ja tulla vahelduvatena. Levinumad nähud:

• püsiv või perioodiline kõhuvalu ja krambid;
• hinge-, vedel või sagedane kõhulahtisus (mõnikord veresega);
• kõhuvalu ja tupkumine, iiveldus ning oksendamine;
• kaalulangus ja kasvupuudulikkus lastel;;
• väsimus, palavik, isutus;
• veri väljaheites, anaemia ja toitainete, nt B12 või raua puudus.

Diagnoos

Diagnoos põhineb sümptomitel, vere- ja väljaheiteanalüüsidel ning pildiuuringutel ja endoskoopial. Tavalised uuringud hõlmavad:

• veretestid põletiku (CRP, ESR) ja aneemia tuvastamiseks;
• väljaheite testid (nt kalprotektiin) põletiku määramiseks soolestikus;
• kolonoskoopia koos biopsiaga, mis aitab eristada Crohni tõbe teistest haigustest;
• gastroskoopia, kapselendoskoopia või enterograafia (MRI/CT) peensoole kaardistamiseks;
• pildiuuringud fistulite, abstsesside ja striktuuride tuvastamiseks.

Komplikatsioonid

Crohni tõbi võib põhjustada mitmesuguseid tüsistusi:

• soolestriktuurid ja obstruktsioon;
• fistulid (nt soolestik-peretallapõletiku vahel või soolestik-peremeesorganite vahel);
• abstsessid;
• krooniline malabsorptsioon ja toitainete puudused;
• anaemia, luude hõrenemine (osteoporoos) pikaajalise põletiku või steroidravi tõttu;
• pikas perspektiivis võib pikaajaline jämesoolepõletik suurendada jämesoolevähi riski, seega on oluline regulaarne jälgimine.

Ravi ja haiguskontroll

Crohni tõve ravi eesmärk on vähendada põletikku, leevendada sümptomeid, saavutada ja säilitada remissioon ning ennetada tüsistusi. Ravi on individuaalne ja hõlmab sageli segu ravimite, elustiili muutuste ja vajadusel kirurgia vahel:

• ravimid: põletiku alandamiseks ja immuunsüsteemi modulaarseks mõjutamiseks kasutatakse kortikosteroide (lühiajaliseks ägenemiste pidurdamiseks), immunosupressantideks azatiopriin, 6-merkaptopuriin või metotreksaati ning bioloogilisi ravimeid (nt anti-TNF agentid nagu infliksimab ja adalimumab, samuti teisi suundi suunavad bioloogilised ravimid ja väiksemolekulilised ravimid);
• antibiootikumid: võivad olla vajalikud fistulite või abstsesside raviks;
• toitumisravi: enteraalne toitumine on mõnikord efektiivne, eriti lastel; vajadusel toidulisandite ja vitamiinide (nt B12) manustamine või raua asendusravi;
• kirurgia: kasutatakse komplikatsioonide (nt striktuur, fistul, abstsess või ravimitele allumatu haigus) korduvaks raviks; operatsioon ei paranda haigust alatiseks — põletik võib meenuda ka opereeritud sooleosades;
• elustiili ja toitumise kohandamine: suitsetamisest loobumine (oluline), toidu jälgimine ja ärritavate toitude vältimine, piisav vedeliku tarbimine, väiksemad ja sagedasemad toidukorrad ning vajadusel madala jääkainesisaldusega dieet ägenemise ajal;
• vaktsineerimine ja nakkuste ennetus: immuunsust mõjutavat ravi saavad patsiendid vajavad nõu arstilt vaktsiinide osas ning nakkuste jälgimist.

Iga-päeva haldamine ja toetus

Crohni tõvega elamine nõuab sageli regulaarset meditsiinilist jälgimist ja elustiili kohandusi. Kasulikud toimingud:

• arsti ja gastroenteroloogi regulaarne järelkontroll;
• toitumisnõustaja kaasamine, eriti kui esineb kaalulangus või toitainete puudus;
• vaimu- ja sotsiaaltoetus — krooniline haigus võib mõjutada vaimset tervist; tugigrupid ja nõustamine aitavad;
• reisi- ja tööplaneerimine ägenemiste tarbeks; raviplaani ja kiire kontaktivõimaluse olemasolu arstiga.

Erivaatlus: lapsed ja rasedus

Crohni võib alata noores eas ja lastel võib haigus mõjutada kasvu ja arengut — seega on varajane diagnoos ja ravi eriti tähtis. Raseduse ajal on eesmärk hoida haigus remissioonis; mõningad ravimid on raseduse ajal suhteliselt ohutud, teised tuleb üle vaadata arstiga. Raseduse plaanimisel ja raseduse ajal konsulteeri alati gastroenteroloogiga.

Kuigi Crohni tõbi on krooniline ja elav haigus, on tänapäeval olemas palju ravivõimalusi, mis aitavad sümptomeid kontrolli all hoida ja parandada elukvaliteeti. Haiguse juhtimine on tavaliselt multidistsiplinaarne — kaasates arstid, õed, toitumisspetsialistid ja vajadusel kirurgid. Kui kahtlustad Crohni tõbe või sul on püsivad seedetrakti sümptomid, pöördu arsti poole diagnoosi ja sobiva ravi saamiseks.

Mitmesuguseid alternatiivseid ravimeetodeid on proovitud, kuid tulemused on ebakindlad ja neid tuleks arutada oma raviarstiga enne kasutuselevõttu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Crohni tõbi?

K: Kes kirjeldas esimesena Crohni tõve juhtumeid?

K: Mis põhjustab Crohni tõbe?

K: Kas Crohni tõbe on võimalik ravida?

K: Kas mehed või naised haigestuvad Crohni tõvesse tõenäolisemalt?

K: Kas alternatiivmeditsiin aitab Crohni tõve sümptomite ravimisel?

Otsing