Kortisoon: mis see on, toimed, kasutamine ja kõrvaltoimed

Kortisoon on 21 süsiniku sisaldusega steroidhormoon. Selle keemiline nimetus on 17-hüdroksü-11-dehüdrokortikosteroon. See on üks peamistest hormoonidest, mida neerupealist vabaneb stressi korral.

Keemilise struktuuri poolest on see tihedalt seotud kortisooliga. Seda kasutatakse mitmesuguste tervisehäirete raviks ja seda saab manustada mitmel viisil. Kortisoon pärsib immuunsüsteemi. See vähendab põletikku, valu ja turset vigastuskohal. Kortisooni pikaajalisel kasutamisel on riskid.

Tadeus Reichstein, E.C. Kendall ja P.S. Hench said 1950. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia kortisooni avastuse eest.

Mis on olulised erinevused kortisooni ja kortisooli vahel?

Kuigi nimetused on sarnased, on oluline eristada: kortisool on bioloogiliselt aktiivne glükokortikoidhormoon organismis; kortisoon on sageli ravimvormina kasutatav molekul, mis organismis metaboolselt aktiveerub kortisooliks (peamiselt maksas ja kudedes ensüümi kaudu). Seetõttu nimetatakse kortisooni mõnikord ka pro-ravimiks — see ise ei ole alati sama aktiivne kui kortisool.

Kuidas kortisoon toimib?

• Põletiku vähendamine: kortisooni ja teiste glükokortikoidide kaudu väheneb põletikuliste rakkude ja signaalmolekulide tootmine, mis toob kaasa turse, punetuse ja valu vähenemise.
• Immuunsüsteemi pärssimine: need ravimid vähendavad immuunrakkude aktiivsust ja tootmist, seega on need kasulikud autoimmuunhaiguste ja allergiate korral.
• Metaboolsed mõjud: glükokortikoidid mõjutavad suhkru-, rasva- ja valkude ainevahetust — nt tõstavad veresuhkrut ja soodustavad rasva ladestumist teatud kehaosades.

Kasutusalad

Kortisooni või selle derivaate kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Peamised näidustused:

• ägedad või kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit, osteoartriidi ägenemised)
• autoimmuunhaigused (nt lupus, põletikulised soolehaigused)
• astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ägenemised
• naha põletikulised haigused (nt ekseem, dermatiit)
• allergeensed reaktsioonid ja anafülaksia tagajärgede leevendamine
• adrenaalne puudulikkus (asendusravi juhul, kui neerupealised ei tooda piisavalt glükokortikoide)
• silma põletikud ja teatud silmahaigused (vastavates salvides või süsteemselt)
• erinevad lokaalsed süstid (nt liigessüstid) valu ja turse vähendamiseks

Manustamisviisid

• suukaudsed tabletid või lahused
• salvid, kreemid ja geeli kujul nahale
• inhalatsiooniks (astma ja KOK korral)
• silmatilgad
• liiges- või pehmete kudede sisse suunatud süstid
• intravenoossed (erakorralistes või haiglas kasutatavates olukordades)

Manustamisviis valitakse vastavalt haiguse iseloomule, kahjustuse asukohale ja ravitavale intensiivsusele.

Kõrvaltoimed ja riskid

Kortisooni lühiajaline kasutamine võib tuua kiire leevenduse, kuid pikaajaline või kõrge annusega ravi on seotud mitmete kõrvaltoimetega. Levinumad probleemid:

• Endokriinsed: neerupealiste talituse pärssimine ja vajadus annuse järkjärguline vähendamine (tapering). Pikaajalisel kasutamisel võivad tekkida Cushingi sündroomi tunnused (nt ümar nägu, rasva kogunemine keha keskosas).
• Luud: luutiheduse vähenemine ja suurenenud luumurdude risk (osteoporoos).
• Metaboolsed: kaalu tõus, suurenenud söögiisu, veresuhkru tõus (võib halvendada diabeeti).
• Kardiovaskulaarsed: vererõhu tõus, rasvade muutused.
• Infektsioonid: immuunsüsteemi pärssimine suurendab infektsioonide riski ja võib muuta infektsioonid raskemaks.
• Põletikud ja haavandid: suuõõne seen- või bakteriaalsete infektsioonide risk, samuti maosa- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite suurenenud risk koos mõnede teiste ravimitega.
• Psüühika: meeleolu kõikumised, ärevus, unetus, harvadel juhtudel psühhootilised sümptomid.
• Nahk ja lihased: naha õhenemine, rebendite raskem paranemine, lihasnõrkus.

Kasutamise juhised ja ettevaatusabinõud

• Tänu neerupealiste talitluse võimalikule pärssimisele tuleb süsteemsete glükokortikoidide lõpetamisel sageli annust järk-järgult vähendada, et vältida ägedat hormonaalset puudulikkust.
• pikaajalise ravi korral tuleks jälgida vererõhku, veresuhkrut, luutihedust ja infektsioonide märke
• raseduse, imetamise ja krooniliste haiguste korral arutage ravi alati arstiga — ravimite mõju ema ja lootele/imetatavale lapsele tuleb hinnata individuaalselt
• koostoimed teiste ravimitega võivad olla olulised (nt teatud ravimitega koos kasutamisel võib suureneda kõrvaltoimete risk või väheneda ravimi toime)

Mida tuleks teada ajal, kui kortisooni kasutatakse?

• Ärge muutke annust või lõpetage ravi järsult ilma arsti loata.
• Kõrvaltoimete ilmnemisel teavitage raviarsti — sageli saab riske vähendada annuse kohandamise või lühema ravikuuriga.
• lokaalsed süstid või paiksed ravimid annavad sageli vähem süsteemseid kõrvaltoimeid kui pikaajaline suukaudne ravi, kuid ka nendega on seotud riskid (nt liigese sisene süst võib ajutiselt infektsiooniohtu suurendada).

Kokkuvõte

Kortisoon ja selle derivaadid on võimsad põletikuvastased ja immuunsüsteemi pärssivad ravimid, mis on paljude haiguste puhul väga efektiivsed. Samas tuleb neid kasutada teadlikult ja arsti juhendamisel, eriti pikemaajalise ravi, kõrgete annuste või krooniliste haiguste korral, et minimeerida tõsiseid kõrvaltoimeid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kortisoon?

K: Mis on kortisooni keemiline nimetus?

K: Milline on kortisooli ja kortisooni vaheline seos keemilise struktuuri poolest?

K: Kuidas kasutatakse kortisooni haiguste raviks?

K: Milline on kortisooni mõju immuunsüsteemile?

K: Millised on kortisooni pikaajalise kasutamisega seotud riskid?

K: Kes said 1950. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna kortisooni avastamise eest?

Otsing