Creutzfeldt-Jakobi tõbi (hääldatakse KROITS-felt YAH-kohb) ehk CJD on neuroloogiline haigus. See on degeneratiivne (aja jooksul halveneb); seda ei saa ravida ja see põhjustab alati surma. CJD-d nimetatakse mõnikord "hullu lehma tõve" (veiste spongioosse entsefalopaatia ehk BSE) inimvormiks. BSE on tegelikult Creutzfeldt-Jakobi tõve ühe harvaesineva tüübi põhjustaja; need kaks ei ole üks ja sama haigus.
CJD on põhjustatud nakkusetekitajast, mida nimetatakse priooniks. Prioonid on valkud, mis on valesti volditud. Prioonid teevad iseendast koopiaid, muutes õigesti volditud valke vääralt volditud kujuliseks. CJD põhjustab ajukoe väga kiiresti ebaterveks muutumist. Kuna haigus hävitab aju, tekivad ajus augud. Aju tekstuur muutub ja muutub nagu köögi käsn.
Mis juhtub ajus ja mis on prioonid?
Prioonhaigused tekivad siis, kui normaalselt volditud ajuvalk (PrPC) omandab ebanormaalse, kergesti agregaatuvate omadustega kuju (PrPSc). Need valed voldid põhjustavad teiste samade valkude vääravoldumist, moodustades lahustumatuid ladestusi. See viib neuronite hävimiseni, gliosini ja spongioosse ehk "vahatud" ajukoetüki tekkeni. Erinevad prioonhaigused (sh CJD, Kuru, BSE, fataalne perekondlik unetus) on samale mehhanismile tuginevad, kuid kliinilised tunnused ja haiguse kulg võivad erineda.
Liigid ja ülekandumine
- Sporadiline CJD — kõige levinum vorm (umbes 85–90% juhtudest). Ilmneb ilma selge põhjuseta, tavaliselt vanuses 60–65 eluaastat.
- Perekondlik (familiar) CJD — tekib PRNP-geeni mutatsiooni tõttu ja pärandub. Haigus võib alata nooremas eas ning esineda perekondades.
- Iatrogeenne CJD — retsiprokaalne ülekandumine meditsiiniliste protseduuride kaudu (varasemalt on dokumenteeritud juhtumeid seostatuna saastunud neurokirurgiliste instrumentide, dura mater'i implantaadi või kasvuhormooni siirdamisega). Tänapäeval on risk oluliselt väiksem tänu pingutustele ravi- ja steriliseerimisprotseduuride osas.
- Variant-CJD (vCJD) — seotud BSE-ga; esineb peamiselt noorematel patsientidel ja avaldub sageli algsete psühhiaatriliste sümptomitega ning pikema haigusajalooga kui sporadiline CJD.
Sümptomid
CJD sümptomid arenevad tavaliselt kiiresti (nädalate kuni kuude jooksul). Kõige sagedasemad on:
- Mälukaotus ja kiire kognitiivne langus (dementsuse kiire areng)
- Erinevad koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired (ataksia)
- Ärevus, depressioon, käitumismuutused ja mõnikord psühhiaatrilised sümptomid (eriti variant-CJD puhul)
- Liikumishäired: lihastõmblused (miokloonused), jäikus, ebaühtlane lihasjõud
- Häired kõne ja neelamise funktsioonis ning lõpufaasis teadvusekaotus ja täielik puudega seisund
Diagnoos
Diagnoos põhineb kliinilisel pildil, neuroloogilisel uuringul ja abiuuringutel. Levinumad diagnostilised leiud:
- MRI: iseloomulikud DWI/FLAIR muutused (nn taastusribi ehk cortical ribboning, ning kauduataalsed tuumad) aitavad diagnoosi toetada.
- EEG: mõnel juhul leiab perioodilisi terav-lainemustreid (periodic sharp wave complexes), kuid see ei ole alati olemas.
- CSF (seljaajuvedelik): 14-3-3 valk võib olla positiivne, kuid see ei ole spetsiifiline. Tänapäeval RT-QuIC (real-time quaking-induced conversion) on tundlik ja spetsiifiline test, mis tuvastab priooni olemasolu.
- Definitiivne diagnoos tehakse tavaliselt aju biopsia või post-mortem uuringu (autopsia) abil, kus nähakse spongioosseid muutusi ja prioonvalgu ladestusi.
Ravi ja prognoos
Praegu puudub CJD-le raviv teraapia, mis peataks või pööraks haiguse. Ravi on toetav ja sümptomaatiline: valu- ja ärevuse leevendamine, toidu ja vedeliku manustamise korraldus, hingamistoetuse vajaduse hindamine ning palliatiivne hooldus. Mõned eksperimentaalsed ravivõtted on uurimisel, kuid kuni kinnitatud efektiivset ravimit pole, jääb CJD prognoos väga halbaks.
Sporadilise CJD korral on prognoos tavaliselt raske: sümptomite ilmnemisest kuni surmani möödub keskmiselt mitu kuud; enamik patsiente sureb aasta jooksul. Variant-CJD-l võib haigus kulgeda pikemalt ja patsientide vanus on sageli madalam.
Ennetus ja nakkuskontroll
Prioonid on tavapärase desinfitseerimise ja steriliseerimise suhtes erakordselt resistentsed. Sellepärast on meditsiinilistes olukordades, kus on risk priooniülekandeks (neurokirurgia, teatud implantaadid), rangelt järgitud spetsiaalsed desinfitseerimisprotokollid ja piirangud. Riiklikud tervishoiuametid annavad juhised instrumentide töötlemiseks ja riski vähendamiseks. Samuti kehtivad vere- ja elundidoonorluse piirangud, et vähendada vCJD-ga seotud riske.
Edaspidi on oluline pidev haiguste järelevalve ja teadlikkus (raporteerimine ja epidemioloogiline jälgimine), et avastada ja ennetada uusi juhtumeid ning piirata iatrogeenseid edasikandumisi.
Lisamärkus
Kuigi CJD on harvaesinev (eelarvudeks tavaliselt ~1–2 juhtumit miljoni elaniku kohta aastas), on haiguse ränk kulg ning nakkuslik olemus teinud temast olulise avaliku tervise küsimuse, eriti seoses loomsete prioonhaiguste (nt BSE) võimaliku mõjuga inimestele. Kui kahtlustatakse CJD-d, on oluline pöörduda kiiresti spetsialisti poole ja järgida kohalikke juhiseid nakkuskontrolliks.

