Paranoia
Paranoia on vaimse tervise seisund, mis mõjutab inimese mõtteid. Paranoia all kannatavat inimest nimetatakse paranoiliseks. Paranoia on mõtteprotsess, mida mõjutab tugevalt ärevus või hirm, sageli kuni irratsionaalsuse ja eksituseni.
Paranoilise inimese mõtlemist kujundavad hirm ja ärevus. Näiteks võib inimene karta, et teised inimesed "tahavad teda kätte saada" või kavatsevad talle haiget teha. Ta võib uskuda, et teda jälgivad videokaamerad või et mingi rühm (näiteks politsei või LKA) jälgib teda. Nad võivad ka uskuda, et teised inimesed saavad kontrollida nende mõtteid või kasutada maagiat, et neile haiget teha. Isegi kui need hirmud tunduvad teistele kummalised või absurdsed, tunduvad need paranoia all kannatavale inimesele väga reaalsed. Nad usuvad tõesti, et nad on ohus.
Paranoia erineb foobiatest. Foobia puhul on kellelgi irratsionaalne hirm, kuid ta ei süüdista kedagi selles hirmus. Paranoiline inimene esitab sageli valesüüdistusi ja väidab, et midagi oli tahtlik, kuigi see oli lihtsalt juhus või õnnetus.
Kui inimene on tõeliselt paranoiline, ei tohi tema hirmud olla seletatavad tavaliste uskumustega, näiteks religiooniga. Näiteks ütlevad mõned religioonid, et inimesed võivad kasutada maagiat, et teistele haiget teha. Seega ei tohiks ühe sellise religiooni esindajat diagnoosida paranoiliseks ainult sellepärast, et tal on selline uskumus. Neil peaks olema ka muid paranoilisi uskumusi - mida ei saa seletada usuliste uskumustega -, et neil saaks diagnoosida paranoia.
Väga sageli on paranoia all kannatavatel inimestel ka teisi mõttehäireid või meeleoluhäireid. Paranoia võib olla skisofreenia, bipolaarse häire ja muude psüühikahäirete sümptom.
Igapäevases kõnepruugis võivad inimesed kasutada sõna "paranoiline" tavalisemate murede all. Näiteks võib keegi nimetada sõpra paranoiliseks, kui ta arvab, et tema õpetaja vihkab teda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on paranoia?
V: Paranoia on vaimse tervise seisund, mis mõjutab inimese mõtteid. Seda iseloomustab ärevust või hirmu tekitav mõtteviis, mis sageli ulatub irratsionaalsuse ja illusioonideni.
K: Kuidas erineb paranoia foobiatest?
V: Foobia puhul on inimesel irratsionaalne hirm, kuid ta ei süüdista kedagi selles hirmus. Paranoiline inimene esitab sageli valesüüdistusi ja väidab, et midagi oli tahtlik, kuigi see oli lihtsalt juhus või õnnetus.
K: Kas religioosseid uskumusi võib segi ajada paranoikaga?
V: Kui inimene on tõeliselt paranoiline, ei tohi tema hirme seletada tavaliste uskumustega, näiteks religiooniga. Näiteks ütlevad mõned religioonid, et inimesed võivad kasutada maagiat, et teistele haiget teha; seega ei tohiks ühe sellise religiooni esindajat diagnoosida paranoiliseks ainult sellepärast, et tal on selline uskumus. Neil peaks olema ka muid paranoilisi uskumusi - mida ei saa seletada religioossete uskumustega -, et diagnoosida paranoia.
K: Kas on olemas ka teisi vaimuhaigusi, mis on seotud paranoiaga?
V: Väga sageli on paranoia all kannatavatel inimestel ka teisi mõttehäireid või meeleoluhäireid. Paranoia võib olla skisofreenia, bipolaarse häire ja muude psüühikahäirete sümptomiks.
K: Kas on normaalne, et inimesed kasutavad igapäevases kõnes mõistet "paranoiline"?
V: Jah, igapäevases kõnes võivad inimesed kasutada sõna "paranoiline" tavalisemate murede all, näiteks arvata, et keegi vihkab neid, isegi kui nad ise seda tegelikult ei usu.
K: Millised on mõned näited paranoilise mõtlemise kohta?
V: Paranoilise mõtlemise näited on näiteks uskumine, et teised inimesed tahavad neid kätte saada või kavatsevad neile haiget teha; uskumine, et videokaamerad jälgivad neid; uskumine, et teatud rühmad (näiteks politsei või LKA) jälgivad neid; ja uskumine, et teised inimesed saavad kontrollida nende mõtteid või kasutada maagiat, et neile haiget teha.
