Mõtlemise häired
Psühhiaatrias tähistab termin mõtlemishäire või formaalne mõtlemishäire seisundit, mille puhul inimestel on probleeme järjepideva ja sirgjoonelise mõtlemisega, mis põhjustab kõrvalekaldeid näiteks kõnes ja kirjakeeles. Inimesed, kellel on selline seisund, kasutavad korrastamata või mõnikord raskesti jälgitavat keelt. Psühhiaatrite sõnul on keel mõtteprotsesside peegeldus. Seetõttu on inimestel, kellel on raskusi kõnelemisega, sageli ka mõtlemisraskused.
Mõttehäireid peetakse psühhootilise vaimuhaiguse sümptomiks, kuid neil võivad olla ka muud põhjused.
Selles kirjeldatud seisund on püsiv. See mõjutab kõnet ja kirjutamist. Kannatanud võivad rääkida kogu aeg või näidata selliseid mustreid nagu mõtete vahetamine lause sees. Samuti võivad nad kasutada erinevaid sõnu, mis ei sobi üldse kokku; seda nimetatakse sõnasalatiks.
Eugen Bleuler, kes andis skisofreeniale nime, leidis, et selle iseloomulikuks tunnuseks on mõtlemisprotsessi häire. Kuigi psühhoosiga kaasnevaid meelepettusi ja hallutsinatsioone võib pidada ka mõttehäireteks, kehtib termin formaalne mõttehäire konkreetselt teadliku verbaalse mõtte voolu eeldatava häire kohta, mis tuleneb kõnekeelest. Sellele viidatakse tavaliselt, kui kasutatakse rangelt ebatäpsemat, sagedamini kasutatavat, kuid lühendatud terminit "mõttehäire".
Mõnikord ilmnevad mõttehäired kirjalikult. See on mõttehäirest mõjutatud isiku kiri, seda on raske lugeda. Naine, kes selle kirjutas, kannatas psühhoosi all.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mõiste mõttehäire?
V: Mõttehäire on seisund, mille puhul inimestel on probleeme järjepideva ja sirgjoonelise mõtlemisega, mis põhjustab kõrvalekaldeid kõnes ja kirjakeeles.
K: Kuidas peegeldab keel mõtlemisprotsesse?
V: Inimestel, kellel on raskusi kõnelemisega, on sageli ka mõtlemisraskused, sest keelt peetakse mõtlemisprotsesside peegelduseks.
K: Millised on mõned mõtlemishäire sümptomid?
V: Mõttehäire sümptomiteks on pidev rääkimine, mõtete vahetamine lause sees või selliste sõnade kasutamine, mis ei sobi üldse kokku (nn sõnasalat).
K: Kes andis skisofreeniale nime?
V: Skisofreenia nime andis Eugen Bleuler.
K: Mida pidas Bleuler skisofreenia iseloomulikuks tunnuseks?
V: Bleuler uskus, et skisofreenia määravaks tunnuseks on mõtlemisprotsessi häire.
K: Kas mõtlemishäire on püsiv?
V: Jah, mõttehäireid peetakse püsivaks. See mõjutab kõnet ja kirjutamist.
K: Kas "mõttehäire" on selle seisundi täpne nimetus?
V: Ei, kuigi seda kasutatakse tavaliselt, ei ole "mõttehäire" selle seisundi kohta täpne termin; selle asemel tuleks seda nimetada formaalseks mõttehäireks, mis kirjeldab konkreetselt teadliku verbaalse mõtte voolu häireid, mis tulenevad kõnekeelest.
