Psühhoos: määratlus, sümptomid, põhjused ja ravi

Psühhoos on nimetus, mida kasutatakse psühhiaatrias mitmete seisundite kohta. Psühhoosi all kannatavaid inimesi nimetatakse psühhootilisteks. Tavaliselt kaotavad psühhootilised inimesed kontakti tegelikkusega – neil on raskusi eristamaks, mis on reaalne ja mis mitte. Tegemist on äärmusliku teadvuse muutliku seisundiga, mis võib olla ajutine või pikaajaline.

Sümptomid

Psühhoos võib väljenduda mitmel viisil. Kõigil ei esine kõiki sümptomeid, kuid sagedasemad on:

  • Hallutsinatsioonid – tajukogemused ilma välise stiimulita (näha, kuulda või tunda asju, mida teised ei koge).
  • Meelepetted – kinnised, valeusulised veendumused (nt sellega, et keegi jälitab või valitseb mõtteid).
  • Mõtlemise häired – segased või katkendlikud mõtted, raskus selgelt väljendada mõtteid (ei suutnud selgelt mõelda).
  • Käitumise ja emotsioonide desorganisatsioon – ebasobiv või ootamatu käitumine, tugev ärevus või emotsioonide tuhmumine.
  • Paranoilised mõtted või uskumused, isiksuse muutused (isiksus võib muutuda) ja sotsiaalse funktsioneerimise langus.

Põhjused ja riskitegurid

Psühhoosil võib olla palju erinevaid põhjuseid. Sageli on tegemist mitme teguri koosmõjuga:

Mõned inimesed kasutavad psühhoosi kirjeldamiseks pilti kesknärvisüsteemi palavikust – see tähendab, et aju „on häiritud” mitmetel võimalikul põhjustel.

Diagnoos

Diagnoos põhineb põhjalikul psühhiaatrilisel intervjuul, kliinilisel vaatlusel ja vajalikel uuringutel, et välistada meditsiinilised põhjused. Tavaliselt tehakse:

  • füüsiline läbivaatus ja laboriuuringud (sh ravimi- ja mürgistusanalüüs),
  • pildiuuringud (nt MRI või CT) vajaduse korral,
  • neuropsühholoogilised testid ja pereajaloo kaardistamine.

Ravi

Psühhoosi ravi on mitmetahuline ja sõltub põhjusest ning sümptomite raskusastmest. Peamised ravivõtted:

  • Antipsühhootikumid – ravimitega saab sageli kiiresti vähendada hallutsinatsioone ja meelepetteid. Ravimite valik ning annustamine peab toimuma arsti järelvalve all ning kaasnema kõrvaltoimete jälgimisega.
  • Psühhoteraapia – kognitiivkäitumuslikud lähenemised (CBT) psühhoosile, psühhoedukatsioon, perekonnateraapia ja rehabilitatsioonitoetused aitavad taastada igapäevaeluoskusi.
  • Haiglaravi ja krisiabid – intensiivne sekkumine on vajalik, kui inimene kujutab ohtu iseendale või teistele või ei suuda enda eest hoolitseda.
  • Mõnel raskel ja ravile mittealluval juhul võib arsti otsusega kasutada ka ECT‑d (elektrokonvulsiivset teraapiat).

Oluline on ka sotsiaalne tugi, rehabilitatsioon, töö- ja koolitoetused ning vältida psühhoosi vallandavaid aineid.

Elu ja prognoos

Prognoos sõltub põhjusest, ravile reageerimisest ja varajasest sekkumisest. Paljud inimesed taastuvad täielikult või elavad hästi toetava raviga. Teistel võib esineda korduvaid episoodi või püsivaid funktsiooni langusi. Varajane diagnostika ja järjepidev ravi vähendavad tüsistuste riski.

Umbes 1 protsent inimestest kannatab elu jooksul psühhoosi all.

Stigma ja meedia kujutamine

Filmides ja meedias kujutatakse psühhoosi tihti valesti – mõnikord nimetatakse psühhootiliseks vägivaldset või antisotsiaalset isikut. See pilt on eksitav: sageli on sellistes kirjeldustes tegelased pigem psühhopaadid või sotsiopaadid, kellel tavaliselt ei ole hallutsinatsioone ega meelepetteid.

Nõuanded lähedastele

  • Püüdke jääda rahulikuks ja turvaliseks – vältige vaidlustamist meelepettude üle.
  • Kuulake, kinnitage tunnetust (nt „näen, et oled väga hirmul”) ja suunake inimene vajaliku abi poole.
  • Kui olukord on ohtlik või inimene ei suuda enda eest hoolitseda, pöörduge kiiresti erakorralise meditsiini või vaimse tervise krisiabi poole.
  • Õppige haigusest ja ravivõimalustest; peretugi ja psychoedukatsioon aitavad taastumisprotsessi.

Millal pöörduda arsti poole

Pöörduge arsti või vaimse tervise spetsialisti poole, kui ilmnevad uued või kiirenevad kahtlased tajud või veendumused, käitumise äkiline muutus, enesevigastamise või vägivalla risk või kui inimene ei suuda enda eest hoolitseda. Kiire sekkumine võib oluliselt parandada tulemust.

Psühhoosi seostatakse kõige enam skisofreenia, bipolaarse häire, depressiooni, narkomaania ja ajukahjustusega, kuid seda võivad põhjustada paljud erinevad seisundid. Täpsema diagnoosi ja sobiva ravi saab määrata ainult tervishoiutöötaja põhjaliku hindamise järel.

Põhjustab

Psühhoos ei ole haigus, vaid pigem nimetus mitmetele sümptomitele, mida võivad põhjustada erinevad haigused ja seisundid. Väga laias laastus on olemas kahte tüüpi psühhoosi põhjused:

  1. Mõnel juhul võib psühhoos olla otseselt seotud põhjusega. Mõned põhjused on järgmised:
  2. On teatavaid juhtumeid, kus inimesed kannatavad psühhoosi all, kuid psühhoosi põhjus ei ole selge. Sellistel juhtudel ei ole põhjused tavaliselt teada. Praegused uuringud näitavad, et mõned neist psühhoosidest võivad olla seotud geneetiliste teguritega või tingitud teatud sündmustest ema raseduse ajal või psühhoosi põdeva inimese varases lapsepõlves. Esimese psühhoosi episoodi võib vallandada stress.

Treatment

Enamikku psühhoosidest on võimalik ravida, nii et nende all kannatajad saavad elada normaalset elu. Ravi sõltub psühhoosi põhjusest. Üldiselt on olemas kaks erinevat raviviisi:

  • On olemas ravimite klass, mida nimetatakse antipsühhootikumideks. Need toimivad tavaliselt aju ja närvisüsteemi neurotransmitterite reaktsiooni muutmise teel.
  • Psühhootiliste inimeste jaoks on olemas teraapia. See toimib nii, et nad õpivad ära tundma, kui neil on psühhoosiepisood, ja reageerima sellele teatud viisil.

Küsimused ja vastused

K: Mis on psühhoos?


V: Psühhoos on nimetus, mida kasutatakse psühhiaatrias mõnede psüühikahäirete kohta. Psühhoosiga inimesi nimetatakse psühhootilisteks ja nad kaotavad tavaliselt kontakti reaalsusega, neil on raskusi sellega, mis on reaalne ja mis mitte. Tegemist on äärmusliku teadvuse muutliku seisundiga.

K: Mida tähendab sõna "psühhoos"?


V: Sõna "psühhoos" koosneb kahest osast; esimene osa tuleneb sõnast psyche, mis vanakreeka keeles tähendab hinge, ja teine osa on lõpp "-osis", mis tähendab haigust või ebaloomulikku seisundit. Seega tähendab psühhoos sõna-sõnalt hingede ebaloomulikku seisundit.

K: Milliseid sümptomeid kogevad inimesed, kellel on psühhoos?


V: Psühhoosihaigetel võivad olla hallutsinatsioonid, mis tähendab, et nad võivad kogeda asju, mida tegelikult ei ole olemas. Neil võivad olla ka meelepetted, mis on fikseeritud uskumused ja ideed, mis on tavaliselt valed. Mõnikord muutub nende isiksus ja nad ei suuda selgelt mõelda. Mõned neist mõtetest võivad olla paranoilised. Kõigil psühhootilistel inimestel ei ole kõiki neid probleeme. Nende tõttu käituvad psühhoosihaiged sageli kummalisel viisil, mis raskendab neil normaalset elu ühiskonna osana.

K: Kui levinud on psühhoos?


V: Umbes 1% inimestest kannatab elu jooksul psühhoosi all.

K: Mis võib põhjustada, et keegi võib tunduda psühhootiline?


V: Asjade hulka, mis võivad kedagi psühhootiliseks muuta, kuuluvad mürgid, narkootikumid, närvisüsteemi haigused ja muud haigused.

K: Kas religioosseid või üleloomulikke kogemusi seostatakse psühhoosiga?


V: Religiooni või üleloomulike kogemustega seotud hallutsinatsioonid näivad olevat üsna tavalised, kuid väga sageli ei saa neid kogemusi nimetada psühhoosiks meditsiinilises mõttes - mõned inimesed usuvad, et need, kes on kannatanud selle all, mida võiks nimetada psühhoosiks, võivad lihtsalt olla kogenud väga tugevaid või ahistavaid kogemusi, mitte olla meditsiiniliselt sellisena diagnoositud .

K: Kas vägivald on seotud psühhoosiga?


V: Filmides ja meedias üldiselt nimetatakse mõnikord teatud inimesi, keda näidatakse vägivaldse ja antisotsiaalsetena, psühhootiliseks, kuid see kujutlus on vale - tõenäoliselt on nad pigem psühhopaadid või sotsiopaadid kui tegelikust vaimuhaigusest, näiteks skisofreeniast või bipolaarsest häirest tingitud hallutsinatsioonid või meelepetted .

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3