Leepra
Lepra on nakkushaigus. See on tuntud juba väga pikka aega. Tänapäeval nimetatakse seda enamasti Hanseni tõveks, mis sai nime selle bakteri avastanud isiku Gerhard Armauer Hanseni järgi. Seda põhjustab bakter Mycobacterium leprae. Lepratõbe põdevat inimest nimetatakse pidalitõveks.
Alates 2004. aastast oli uute nakatumiste hinnanguline arv umbes 400 000.
Haiguse saamine on raske, sest see nõuab tihedat kontakti inimesega, kes on seda põdenud, ja seda pikema aja jooksul. Lisaks tundub, et umbes 95% inimestest on selle vastu loomulikul teel immuunsed.
Enamik pidalitõve juhtumeid esineb Indias ja teistes arengumaades. Teadaolevalt on seda ka varem USAs esinenud. Arenenud riikides praktiliselt puuduvad pidalitõvejuhud. See on tingitud sellest, et on olemas suurepärased ravimid ja inimesed võtavad regulaarselt antibiootikume, mis tapavad leprabakterid.
Varasematel aegadel peeti pidalitõbe jumalikku karistust sooritatud pattude eest.
Lepra sümptomiteks on ebakorrapärased laigud ja plekid nahal. Need on kas ümbritsevast nahast heledama värvusega või punaka värvusega. Nendel laikudel langevad juuksed välja ja need tunduvad patsiendile tuimad. Närvid moodustavad seal sõlmi. Haiguse edenedes muutub puutetundlikkus üha vähemaks (kuni patsient tunneb end täiesti tuimaks). Niinimetatud leptoomid ja haavandid söövad ära naha, liha ja organid laikudel.
Tavaliselt ei sure inimesed mitte pidalitõve, vaid sekundaarsete infektsioonide ja haiguste tõttu.
Palju aastaid oli Hawaii saarel Molokai leepra koloonia nimega Kalaupapa. Sinna saadeti kümneid tuhandeid haigeid inimesi Ameerika Ühendriikidest.
Galerii
· 
Uued pidalitõvejuhud 2003. aastal. Mida tumedam värv, seda rohkem juhtumeid.
· 
Lepra poolt deformeerunud kolju
· 
Lepra tõttu deformeerunud jalad
· 
24-aastane mees Norrast, kes kannatab pidalitõve all, 19. sajand.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pidalitõbe põhjustava bakteri teaduslik nimetus?
V: Lepratõbe põhjustavat bakterit nimetatakse Mycobacterium leprae.
K: Kes avastas selle bakteri?
V: Selle bakteri avastas Gerhard Armauer Hansen.
K: Mitu uut pidalitõvesse nakatumist registreeriti 2004. aastal hinnanguliselt?
V: 2004. aastal oli hinnanguliselt umbes 400 000 uut pidalitõvesse nakatumist.
K: Kuidas nakatutakse pidalitõvesse?
V: Leprasse nakatumiseks peab inimene olema pikema aja jooksul tihedas kontaktis inimesega, kellel on leepra.
K: Kui suur osa inimestest on selle haiguse suhtes looduslikult immuunsed?
V: Umbes 95% inimestest näib olevat lepra suhtes looduslikult immuunsed.
K: Kus esineb enamik pidalitõve juhtumeid?
V: Enamik pidalitõvejuhtumeid esineb Indias ja teistes arengumaades.
K: Kas arenenud riikides esineb tänapäeval mingeid juhtumeid?
V: Tänapäeval ei ole arenenud riikides praktiliselt ühtegi pidalitõve juhtumit tänu suurepärastele ravimitele ja antibiootikumide korrapärasele kasutamisele, mis tapavad seda põhjustavad bakterid.
