Uni

Uni on puhkeseisund, mis toimub loomadel, sealhulgas inimestel. Loomad, kes magavad, on teadvuseta olekus või enamasti nii. Enamik lihaseid, mida loomad saavad tahtlikult kontrollida, on passiivsed. Magavad loomad ei reageeri stiimulitele nii kiiresti kui ärkvel olevad loomad. Nad suudavad unest kergemini ärgata kui talveunest või koomast. Kõik imetajad ja linnud ning paljud roomajad, kahepaiksed ja kalad magavad. Inimesel, teistel imetajatel ja enamikul teistel uuritud loomadel on regulaarne magamine ellujäämiseks hädavajalik.

Nii nagu vesi ja toit on äärmiselt olulised, on ka uni inimese tervise ja heaolu jaoks ülioluline. Inimesed ja loomad vajavad und, et nende keha saaks puhata ja taastuda järgmiseks päevaks. Igapäevased tegevused, inimese välimus ja eneseväljendusviis sõltuvad kõik sellest vajadusest. Kui inimene on väsinud, ei suuda ta korralikult toimida. Unepuudus toob kaasa mitmeid tagajärgi, näiteks raskused teabe meelespidamisel, meeleolu ja tervise muutumise ning hulgaliselt muid jätkuvaid mõjusid. Samuti eraldab immuunsüsteem ühendid, mida tuntakse tsütokiinidena ja mis aitavad võidelda põletiku ja infektsiooni vastu. Kui inimene ei saa piisavalt magada, siis ei ole tal piisavalt tsütokiine, et kaitsta teda haigestumise eest. Samuti ei ole kehal aega mälu mäletamist lõpule viia, lihaseid parandada ja vabastada hormoone, mis reguleerivad kasvu ja söögiisu.

Une eesmärk ei ole täielikult teada ja seda uuritakse veel tänapäevalgi. Kindlasti teame aga, et uni on enamikule loomadele ellujäämiseks vajalik. Ebapiisavat und võib kasutada isegi piinamiseks.

Inimene magab, kui ta ei ole ärkvel. Tavaliselt on see öösel. Päeval on enamik inimesi ärkvel. Nad töötavad, käivad koolis, kolledžis või ülikoolis või teevad muid asju. Paljud inimesed magavad lühikest aega varajasel pärastlõunal, et kiiresti puhata või kuna nad ei suuda päeval magada. Seda nimetatakse sageli uinakuks. Edukas uinak peaks kestma 15-30 minutit. Pikemad uinakud, näiteks 30-60 minutit, toovad kaasa tuimuse ja vähese tähelepanuvõime.

Mõnes riigis, eriti seal, kus on soe ilm, on traditsiooniks võtta uinak kohe pärast keskpäeva või varajase pärastlõuna ajal. Seda traditsiooni nimetatakse siestaks ja see on kõige levinum Hispaanias ja Ladina-Ameerikas. Mõned kauplused ja teenused on isegi suletud, kui nende omanikud ja/või töötajad võtavad siesta.

Magamine on seotud lihaste lõdvestumise ja keskkonnast tulenevate stiimulite piiratud tajumisega.

Sõna

Sõna "magama" pärineb vanadest vanagermaani verbidest, mis tähistavad magamist. Vana- ja keskkõrge saksa keeles nimetati seda "SLAF". Sõna algne tähendus oli "lööma", mis oli seotud sõnaga "lõtv" (mitte kõva või kindel).

Paljudel sõnadel, mis on seotud sõnaga "uni", on aga väga erinevad tähendused. Näiteks kasutati "magama" ka surma tähenduses, nii et "looma magama panemine" tähendas looma valutult tapmist. "Magada kellegagi" võib olla ka seksuaalse tähendusega.

Milleks on uni

Üldiselt on une põhjuseks see, et aju peab une ajal tööd tegema. Üksikasjad ei ole täielikult arusaadavad, kuid on oluline, et keha ja aju saaksid piisavalt magada, et keha ja aju oleksid terved ja töötaksid korralikult. Tavaliselt magavad loomad (ja inimesed) perioodiliselt, näiteks kord päevas. Teatud loomad saadavad teistele signaale, et nad lähevad varsti magama. Haukumine on selline signaal.

Nii inimesed kui ka paljud loomad magavad umbes kord päevas. Mõned loomad, näiteks kassid, magavad mitu korda päevas lühikest aega.

Kui inimesed magavad, näevad nad sageli unenägusid. Tõenäoliselt näevad ka mõned loomad unenägusid.

Mitte ainult inimesed ei maga, vaid ka kõik imetajad ja linnud ning enamik kalu, roomajad ja muud loomad.

Lühikesed uneetapid[muutus | muutus allikas]

Une ajal on 4 etappi:

1. etapp: NREM (Non-Rapid Eye Movement) une kergeim faas, mis on uinumise protsess.
2. etapp: NREM-une esimene selgitatud etapp; uinumise algus, mis hõlmab regulaarset hingamist ja südame löögisagedust, kehatemperatuuri langust ja keskkonnaga seotuks muutumist.
3. staadium: sügav NREM-uni, mis hõlmab delta- ehk aeglasemaid laineid. Selle staadiumi käigus on raske ärgata, kuna ollakse sügavas unes. Selle staadiumi ajal esinevad tavalised häired on unes kõndimine ja rääkimine.
4. staadium: unenägude staadium ja ajulained on intensiivsemad koos kiire silmade liikumisega. Ärkamine on REM- (Rapid Eye Movement) unes sagedamini kui NREM-unes.

Inimese magamise ajal on REM- ja NREM-unemustrid, mis aitavad kaasa pikaajalise mälu, teabe mäletamise, protseduurilise mälu ja loomingulise mõtlemise arendamisele.

Erinevad unetüübid

REM-uni

Imetajatel ja lindudel võib une jagada kahte kategooriasse. Ühes neist liiguvad silmad kiiresti. Seda nimetatakse REM-uneks (kiirest silmade liikumisest). Enamik unenägusid toimub selles faasis, samuti liigub energia ajust kehasse, keha muutub lõdvaks ja silmad tormavad une ajal edasi-tagasi. See faas aitab inimest elujõuga ette valmistada järgmise päeva sooritamiseks. REM-uni esineb tavaliselt ajavahemike kaupa kogu öö jooksul ning REM-uni perioodid pikenevad öö teisel poolel. Sageli tekib see 90 minutit pärast uinumist ja jätkub iga 90 minuti järel. 1952-53 avastati REM-uni esmakordselt.

REM-uni esineb imetajatel ja laululindudel, kuid see on "vähe levinud" roomajatel ja kaladel. Uuring näitab:

"See tähelepanuväärne tunnuste sarnasus võib olla tingitud imetajate ja laululindude lähenevast evolutsioonist".

NREM uni

Teist kategooriat, kus seda silmade liikumist ei toimu, nimetatakse NREM-uneks (Non-REM-uni). Tavaliselt ei toimu sel ajal unenägusid. NREM-unel on kolm või neli etappi. I staadium on vaevumärgatav uni ehk torkimine. II etapp on samuti kerge uni. Tavaliselt veedetakse täiskasvanud inimestel umbes pool uneajast kerges unes. III ja IV etappi nimetatakse sügavaks uneks. Sügav uni on vajalik kasvuks ja paranemiseks. III või IV staadiumis olevat inimest võib olla üsna raske äratada. Mõnikord kombineeritakse III ja IV staadiumid ja neid nimetatakse III staadiumiks.

Täiskasvanud inimesed magavad tavaliselt 90-110-minutiliste tsüklitena. Öösel võib olla 4 või 5 sellist tsüklit. Iga tsükkel hõlmab järgmises järjekorras: I etapp, II etapp, III etapp (IV) ja REM-tsükkel.

Piisavalt magada

Inimesed, kes magavad vähem kui 8 tundi öösel, kipuvad rohkem kurtma ja tunnevad end kogu päeva jooksul väga väsinud. Sobiva unehulga saamine on äärmiselt oluline, sest see võib mõjutada inimese keha ja suurendada tõsiste terviseprobleemide tõenäosust. Igale vanusele on soovitatavad erinevad unekogused:

- Väikelapsed (4 kuni 12 kuud): 12 kuni 16 tundi (koos uinakutega).

- Väikelapsed (1-2 aastat): 11 kuni 14 tundi (koos uinakutega).

- Eelkooliealised lapsed (3-5 aastat): 10 kuni 13 tundi (koos uinakutega).

- Koolilapsed (6-12 aastat): 9-12 tundi.

- Teismelised (13-18-aastased): 8-10 tundi.

- Täiskasvanud (sh vanurid): 7-9 tundi.

Oluline on nii une ajastus kui ka selle hulk. Mõlemad on erinevate inimeste puhul erinevad. Mõned täiskasvanud inimesed magavad kõige paremini kell 22:00 kuni 05:00 või 06:00 või 07:00. Mõned magavad kõige paremini keskööst kuni seitsmest või kaheksani. Need erinevused on normaalsed.

See, kui palju magada on piisav, sõltub ka vanusest. Lapsed vajavad rohkem und kui täiskasvanud. Vastsündinud lapsed magavad umbes 18 tundi päevas. Väikelapsed magavad mitu korda päevas; inimlapsed ei arenda ööpäevast rütmi enne 3-4 kuu vanust. 1-aastaselt magavad nad umbes 14 tundi.

Üheksa-aastane laps peaks magama umbes 9-10 tundi päevas ja ka teismelised vajavad nii palju und. Täiskasvanud, kes magavad vähem kui umbes 8 tundi päevas, saavutavad kehvemaid tulemusi kui need, kes magavad nii kaua.

Halvad harjumused[muudatus | muudatusallikas]

Halvad harjumused võivad mõjutada inimese unegraafikut mitmel viisil, ilma et ta seda märkaks. Mõned harjumused, mis on väga levinud ja rikuvad une, on järgmised:

Liiga täis/üle söömine, kuna seedesüsteem ei tööta, et seedida neid toiduaineid töödeldud
Teleri ees istumine ei aita teil magama jääda, sest võimas valgusallikas toodab valgust.
Liiga palju joomine, sest see põhjustab, et peate öösel mitu korda vannituppa minema.
Telefoni või videomängu mängimine teeb selle raskeks, sest ekraani kunstlik valgus simuleerib meelt ja keha
Puudub magamamineku rutiin
Igasugune valu, nagu näiteks selja-, liiges-, hambavalu, võib teid unes kannatada ja te peaksite seda ilmselt kontrollima.
Külmad jalad võivad samuti mõjutada seda, mistõttu peaksite kandma midagi, mis hoiab teid soojana.
Vältige kofeiini iga hinna eest, mis toob kaasa "kogu ööbimised"
Stress võib aju aktiivseks muuta, mõeldes kõigile asjadele, mis on meeles
Norskamine võib muuta une raskeks, sest teil ei ole vaikust ja te ei saa uuesti magama jääda.

Uneprobleemid

Hea uni on elukvaliteedi seisukohast äärmiselt oluline. Inimestel võib olla probleeme magama jäämisega, magama jäämisega või piisava une saamisega. See tähendab tavaliselt, et nad on päeval liiga unised.

On palju asju, mis mõjutavad magamist. Ka mõned ained, mida nimetatakse stimulantideks - näiteks kohv - võivad põhjustada halba und. Kui inimesed on just midagi söönud, on keha hõivatud selle seedimisega, mida nad on söönud. Ka see võib põhjustada halba und. Muretsemine ja stress võivad põhjustada halba und.

On palju haigusi, mis põhjustavad kehva une. Palavik võib põhjustada halbu unenägusid. Halb uni võib olla mõne ravimi kõrvalmõju.

Unehäired mõjutavad otseselt seda, kuidas inimene magab. Unehäired on näiteks narkolepsia, uneapnoe ja ööpäevase rütmi unehäired.

4 kõige levinumat unehäiret on:

- Unetus, mis seisneb öösel magama jäämise raskustes, energia puudumises, sagedases ärkamises keset ööd, plaanitust varasemas ärkamises ja muutuvas meeleolukäitumises.

- Uneapnoe, mis on tingitud mitme sekundi pikkusest hingamise puudumisest, mille tagajärjel aju ärkab ja sunnib hingamist raskemini hingama. Öö jooksul korduvalt esineva hingamise tagajärjel ei saa keha uuesti magama minna, mis viib väsimuse tekkimiseni.

- Rahutu jala sündroom on vajadus liigutada jalga puhkamise ajal. Kuigi öösel on vajadus jalgu liigutada, võib see mõjutada võimet uinuda ja magama jääda.

- Narkolepsia, võimetus kontrollida aju une/ärkveloleku tsüklit, mis toob kaasa päevase unisuse ja ootamatutel aegadel magama jäämise.

Unispetsialistid - uneprobleemidele spetsialiseerunud arstid - soovitavad sageli unehügieeni parandamist unehäiretega inimestele. Unehügieen tähendab asju, mida inimesed saavad proovida, näiteks:

kiire ja varajane magama jäämine
vältida äärmuslikke emotsioone tundidel enne magamaminekut
püüdma iga päev samal ajal üles tõusta (rutiini järgimine).
magamine jahedas, vaikses ja väga pimedas kohas, kus on õige madrats, valgustus, tekk, padi ja temperatuur.
vältida eredat valgust viimasel tunnil enne magamaminekut. Sööge õhtusööki vähemalt 3 tundi enne magamaminekut, et seedesüsteemil oleks aega seda lagundada.
vältida suurt sööki vahetult enne magamaminekut
piisav liikumine iga päev
magamine erinevates asendites. Vältige siiski magamal magamist, sest see hakkab selgroo kõverust lamedamaks muutma, mis võib põhjustada tõsiseid alaseljavalusid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on uni?

V: Uni on puhkeseisund, kus loomad, sealhulgas inimesed, muutuvad teadvusetuks ja lõdvestuvad. Selle aja jooksul ei reageeri nad nii kiiresti (kui üldse) kui ärkvel olles.

K: Miks on uni inimese tervisele ja heaolule oluline?

V: Uni on inimese tervisele ja heaolule äärmiselt oluline, sest see võimaldab kehal valmistuda järgmiseks päevaks. Igapäevased tegevused, välimus ja eneseväljendusviis sõltuvad kõik sellest, kas inimene saab piisavalt magada. Kui inimene ei saa piisavalt magada, võib see põhjustada raskusi teabe meelespidamisel, muuta meeleolu, energiat, tervist, keskendumisvõimet ja mitmeid muid mõjusid. Seda võib kasutada isegi piinamiseks. Lisaks vabastab immuunsüsteem ühendid, mida tuntakse tsütokiinidena ja mida kasutatakse põletiku ja infektsiooni vastu võitlemiseks; kui inimene ei saa piisavalt magada, ei ole tal piisavalt tsütokiine, mis kaitseksid teda haigestumise eest. Kehal ei pruugi olla aega ka mälu mäletamiseks, lihaste taastamiseks või kasvu ja söögiisu reguleerivate hormoonide vabastamiseks.

K: Mis toimub siesta ajal?

V: Siesta on mõnes riigis (eelkõige seal, kus on soe ilm) traditsioon, kus inimesed võtavad kohe pärast keskpäeva või varajase pärastlõuna ajal uinakut, samal ajal kui kauplused ja teenused suletakse, samal ajal kui nende omanikud/töötajad teevad siesta-pausi.

K: Kui kaua peaks uinak kestma?

V: Edukaks puhkuseks peaksid uinakud kestma 15-30 minutit; pikemad uinakud, mis kestavad 30-60 minutit, toovad kaasa tuimuse ja vähese tähelepanelikkuse.