Narkolepsia
Narkolepsia on unehäire. See juhtub siis, kui närvisüsteem ei tööta korralikult. Narkolepsiahaiged kipuvad päevasel ajal magama jääma, isegi kui nad seda ei soovi. Väga sageli ei saa nad öösel hästi magada ja päeval uinuvad nad kontrollimatult. On olemas kaks erinevat vormi. Klassikaline (levinum) vorm on lihaskatkestusega (nn katapleksia). On olemas ka vähem levinud vorm ilma katapleksita.
Narkolepsia mõjutab närvide tööd. See ei ole vaimuhaigus ega põhjustatud psühholoogilistest probleemidest. Hinnanguliselt kannatab narkolepsia all 25-50 inimest 100 000 inimese kohta. Teatatud on väga vähestest juhtudest.
Esimene kirjeldus anti 1877. aastal. Sõjaväearst Jean-Baptiste Gélineau kasutas esimest korda nime narkolepsia 1880. aastal.
Teatud riikides ei tohi narkolepsia diagnoosiga inimesed autot juhtida.
Narkoleptiline teismeline, kes ootab katapleksia möödumist
Sümptomid
Asjad, mida narkolepsiaga inimesed võivad kogeda:
- Liigne päevane unisus: Päeval väga väsinud olemine isegi pärast täismagistraalseid öösid. See on narkolepsia kõige tavalisem sümptom.
- Katapleksia: Äkki jätavad lihased äkki hätta. See võib ulatuda kergest nõrkusest ja probleemidest selge kõnelemisega kuni täieliku kollapsini.
- Uneparalüüs: Ärkamisel on inimesed teatud ajaks halvatud (võimetud liikuma). Lõpuks halvatus kaob.
- Hallutsinatsioonid magama jäämise või ärkamise ajal.
- Automaatne käitumine: Inimesed teevad asju ka siis, kui nad magavad. Hiljem nad ei mäleta seda.
Hallutsinatsioonid, uneparalüüs ja automaatne käitumine võivad esineda ka inimestel, kes ei ole narkoleptikud. See juhtub tavaliselt siis, kui inimesed on väga väsinud ja ei ole pikka aega maganud.
Põhjustab
Mõned teadlased arvavad, et narkolepsia on põhjustatud hüpokretiini puudumisest. Hüpokretiin on ajus olev kemikaal, mis äratab inimesi üles ja reguleerib und. Siiski ei ole veel kindlalt teada, mis seda põhjustab. Üsna paljudel kannatajatel on ka mõni teine pereliige, kellel on see haigus. See võib viidata sellele, et osa haigust põhjustavatest asjadest võib geenide kaudu kanduda vanematelt lastele.
Hooldusviisid
On olemas teatud ravimid, millega saab ravida narkolepsia mõju. Nad ei saa ravida põhjust, sest see on teadmata. Üldiselt on need ravimid erilised stimulandid. Üldised stimulandid, nagu kohv, tavaliselt ei aita. Mõned ravistrateegiad ei toetu ravimitele:
- Käitumise kohandamine, et vältida olukordi, mis vallandavad päevase une; seda nimetatakse üldiselt toimetulekuks. See hõlmab ka päevarütmi muutmist, et kohandada seda unefaasidega.
- Unehügieen
Küsimused ja vastused
K: Mis on narkolepsia?
V: Narkolepsia on unehäire, mis põhjustab inimeste kontrollimatut uinumist päevasel ajal.
K: Miks narkolepsiahaiged päevasel ajal magama jäävad?
V: Narkolepsiaga inimesed magavad päevasel ajal, sest nende närvisüsteem ei tööta korralikult.
K: Kuidas mõjutab narkolepsia inimeste undamist?
V: Narkolepsia põhjustab seda, et inimesed ei saa öösel hästi magada ja uinuvad päeval kontrollimatult.
K: Millised on narkolepsia kaks erinevat vormi?
V: On kaks erinevat narkolepsia vormi: klassikaline vorm koos lihaspuudulikkusega (katapleksia) ja vähem levinud vorm ilma katapleksita.
K: Kas narkolepsia on vaimuhaigus?
V: Ei, narkolepsia ei ole vaimuhaigus; see mõjutab närvide tööd.
K: Kui palju inimesi kannatab hinnanguliselt narkolepsia all?
V: Hinnanguliselt kannatab narkolepsia all 25-50 inimest 100 000 inimese kohta, kuid teatatud on väga vähe juhtumeid.
K: Kas narkolepsiahaigetel on lubatud teatud riikides autot juhtida?
V: Teatavates riikides ei tohi narkolepsia diagnoosiga inimesed autot juhtida.
