Psühholoogia

Psühholoogia uurib meelt, selle mõtlemist, tundeid ja käitumist. See on akadeemiline distsipliin, mis hõlmab vaimse võimekuse, funktsioonide ja käitumise teaduslikku uurimist.

Psühholoogia tegeleb peamiselt inimestega, kuid mõnikord ka mitteinimestega. Kuna psühholoogiat võib olla raske uurida tervikuna, vaatlevad psühholoogid sageli korraga ainult selle väikseid osi. Psühholoogial on palju ühist paljude teiste valdkondadega ja see kattub paljude teistega. Mõned neist valdkondadest on meditsiin, etoloogia, arvutiteadus ja keeleteadus.

Selles valdkonnas nimetatakse kutsetöötajat või teadlast psühholoogiks ja ta on sotsiaal-, käitumis- või kognitiivteadlane. Psühholoogid püüavad mõista psüühiliste funktsioonide rolli individuaalses ja sotsiaalses käitumises. Nad uurivad ka füsioloogilisi ja neurobioloogilisi protsesse, mis on kognitiivsete funktsioonide ja käitumise aluseks.

Filiaalid

Psühholoogia on jagatud väiksemateks osadeks, mida nimetatakse harudeks. Need on psühholoogia valdkonnad, mis püüavad vastata konkreetsele rühmale küsimustele, mis puudutavad inimeste mõtlemist. Mõned psühholoogia harud, mida sageli uuritakse, on järgmised:

Ebanormaalne psühholoogia püüab välja selgitada, millised on erinevused tervete ja psüühikahäiretega inimeste vahel.
Kliinilise psühholoogia eesmärk on leida parim viis, kuidas aidata inimestel psüühikahäiretest taastuda.
Kognitiivne psühholoogia uurib, kuidas inimesed mõtlevad, kasutavad keelt, mäletavad ja unustavad ning lahendavad probleeme.
Kultuuridevaheline psühholoogia uurib erinevaid eluviise ja maailmavaateid.
Arengupsühholoogia huvitub sellest, kuidas inimesed arenevad ja muutuvad oma elu jooksul. See hõlmab ka seda, mida varem nimetati "lastepsühholoogiaks".
Haridus- või koolipsühholoogia testid ja aitab õpilastel õppida ja sõpru leida.
Evolutsioonilinepsühholoogia uurib, kuidas evolutsioon on kujundanud inimeste mõtlemist ja tegutsemist.
Neuropsühholoogia uurib aju ja seda, kuidas see töötab, et inimesed oleksid sellised, nagu nad on.
Motivatsioon: tegevuse algpõhjused
Tajupsühholoogia küsib küsimusi selle kohta, kuidas inimesed mõistavad seda, mida nad näevad ja kuulevad, ning kuidas nad kasutavad seda teavet, et liikuda.
Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas inimrühmad koos töötavad ning kuidas ühiskonnad ülesehitatakse ja toimivad.

Meetodid

Teaduslikud lähenemisviisid

Psühholoogia on üks teaduse liik ja teaduspsühholoogid kasutavad paljusid samu meetodeid, mida kasutavad ka teiste loodus- ja sotsiaalteaduste uurijad.

Psühholoogid koostavad teooriaid, et püüda seletada käitumist või mustrit, mida nad näevad. Oma teooria põhjal teevad nad mõningaid prognoose. Seejärel viivad nad läbi eksperimendi või koguvad muud liiki teavet, mis näitab, kas nende ennustused olid õiged või valed.

Teatud tüüpi katseid ei saa teha inimeste peal, sest protsess oleks liiga pikk, kallis, ohtlik, ebaõiglane või muul viisil ebaeetiline. On ka teisi viise, kuidas psühholoogid uurivad teaduslikult meelt ja käitumist ning testivad oma teooriaid. Psühholoogid võivad oodata, et mõned sündmused toimuksid iseenesest; nad võivad uurida mustreid olemasolevate inimrühmade seas loomulikus keskkonnas või teha katseid loomadega (mida võib olla lihtsam ja eetilisem uurida).

Psühholoogia jagab loodusteadustega ka muid asju. Näiteks võib head psühholoogilist teooriat olla võimalik valesti tõestada. Nii nagu iga loodusteaduse puhul, ei saa ka psühholoogide rühm kunagi täiesti kindel olla, et nende teooria on õige. Kui teooriat saab tõestada valeks, kuid eksperimendid ei tõenda seda valeks, siis on tõenäolisem, et teooria on õige. Seda nimetatakse falsifitseeritavuseks.

Psühholoogid kasutavad oma igapäevatöös mitmeid vahendeid. Psühholoogid kasutavad uuringuid, et küsida inimestelt, kuidas nad end tunnevad ja mida nad arvavad. Nad võivad kasutada spetsiaalseid seadmeid, et vaadata aju ja näha, mida see teeb. Psühholoogid kasutavad arvutit andmete kogumiseks, kuna nad mõõdavad, kuidas inimesed käituvad vastuseks piltidele, sõnadele, sümbolitele või muudele stiimulitele. Psühholoogid kasutavad ka statistikat, et aidata neil analüüsida andmeid, mida nad oma katsetest saavad.

Sümboolsed ja subjektiivsed lähenemisviisid

Kogu psühholoogia ei ole teaduslik psühholoogia. Psühhodünaamiline psühholoogia ja sügavuspsühholoogia teevad selliseid asju nagu inimeste unenägude tõlgendamine, et mõista alateadvust, nagu vanemates psühholoogia lähenemisviisides, mida alustas Carl Jung, kes oli eriti huvitatud meetodite leidmisest, et mõõta, milline on inimeste isiksus.

Humanistlik psühholoogia ja eksistentsiaalpsühholoogia usuvad samuti, et olulisem on mõista isiklikku tähendust kui leida psüühiliste protsesside ja käitumise põhjuseid ja tagajärgi.

Psühholoogid

Psühholoogid on inimesed, kes töötavad psühholoogia valdkonnas. Psühholoog võib töötada kas alusuuringute või rakendusuuringute valdkonnas. Põhiuuringud on inimeste või loomade uurimine, et saada nende kohta rohkem teada. Rakendusuuringud on alusuuringutest saadud teadmiste kasutamine reaalsete probleemide lahendamiseks. Kui tal on kliinilise psühholoogi kvalifikatsioon, võib ta olla nii terapeut või nõustaja kui ka teadlane.

Psühholoogiks saamiseks peab inimene kõigepealt omandama põhikraadi ülikoolis ja seejärel minema kõrgkooli. Magistrikraad, kas MSc (Master of Science) või MA (Master of Arts), võimaldab töötada näiteks koolipsühholoogina. Doktorikraad võtab kauem aega, sest see hõlmab uurimistöö tegemist ja üksikasjaliku aruande kirjutamist, mida nimetatakse doktoritööks või väitekirjaks. Doktorikraadiga lõpetaja kasutab oma nime järel initsiaale PhD või DPhil (Doctor of Philosophy). Mõned kliinilised psühholoogid omandavad psühholoogiadoktori kraadi ja kasutavad oma nime järel initsiaale PsyD. American Psychological Association ütleb, et inimesed vajavad doktorikraadi (PhD või PsyD) ja kehtivat riiklikku litsentsi USAs), et nimetada end "psühholoogiks".

Sõnu psühholoog ja psühhiaater võib omavahel segi ajada. Psühhiaater on lõpetanud meditsiinikooli ja kasutab initsiaale MD või selle ekvivalenti (näiteks MB ChB Londoni ülikoolis). Psühhiaater või arst võib töötada koos psühholoogiga: nad võivad välja kirjutada ja kontrollida ravimite toimet.

Seotud leheküljed

Psühhiaatria
Neuroloogia
Parapsühholoogia
Neuroteadus

Küsimused ja vastused

K: Mis on psühholoogia?

V: Psühholoogia on inimese ja loomade mõistuse, sealhulgas mõtete, tunnete ja käitumise uurimine. Selle eesmärk on selgitada, kuidas mõistus töötab ja kuidas meie tegevus on seotud meie mõtlemisega.

K: Mis on psühholoogiauuringute eesmärk?

V: Psühholoogiauuringute eesmärk on mõista, kuidas mõistus töötab ja kuidas meie tegevus on seotud meie mõtlemisega. Käitumise paremaks mõistmiseks tehakse sageli uuringuid nii inimeste kui ka loomade peal.

K: Kuidas on psühholoogia üles ehitatud?

V: Psühholoogia jaguneb harudeks, mis hõlmavad paljusid teemasid. Samuti jagab see ideid ja kattub teiste teadustega nagu anatoomia, bioloogia, neuroteadus ja füsioloogia.

K: Kes on psühholoog?

V: Psühholoog on spetsialist, kes töötab psühholoogia valdkonnas, et mõista, kuidas mõistus töötab, et nad saaksid aidata inimesi ja loomi. Nad läbivad mitu aastat kõrgharidust, et saada spetsialistiks.

K: Mida psühholoog uurib?

V: Psühholoog uurib, kuidas mõistus ise ja koos teistega toimib. Nad näevad ka, kuidas mõistus mõjutab keha, ning töötavad sotsiaal-, käitumis- ja kognitiivsete teadustega.

K: Miks kasutatakse psühholoogiauuringutes loomi?

V: Loomi kasutatakse psühholoogiauuringutes, et paremini mõista käitumist ja seda, kuidas mõistus töötab inimestel ja loomadel. Selle näiteks on klassikaline konditsioneerimine ja operantne konditsioneerimine.

K: Mis on psühholoogia peamine eesmärk?

V: Psühholoogia peamine eesmärk on mõista, kuidas mõistus töötab ja kuidas meie tegevus on seotud meie mõtlemisega. Samuti on selle eesmärk selgitada nii inimeste kui ka loomade käitumist.