Falsifitseeritavus (Popperi): teadusliku teooria ümberlükkamise põhimõte

Falsifitseeritavus (Popper): kuidas teaduslikke teooriaid ümber lükata, näited (luiged), filosoofilised vaidlused ja miks see eristab teadust muudest teadmistevaldkondadest.

Falsifitseeritavus on teadusfilosoofia mõiste, mis tähendab, et mingi väide või teooria on potentsiaalselt ümberlükitav — st eksisteerib mõni võimalik vaatluse või katselise tulemuse stsenaarium, mis, kui see leiab aset, näitab teooria valeks. Falsifitseeritavus ei ole sama mis kinnitamine: teooriat ei saa lõplikult tõestada kõigi tõenditega, kuid seda saab ümber lükata ühe vastuolulise faktiga. Lihtsaim näide sellest mõttest on luikede lugu: Luiged on pardide ja hanedega suguluses olevad linnud. Tänapäeval on teada mitu luigeliiki, kuid enamiku Euroopa inimeste jaoks on luikene suur valge lind, mistõttu tekkis kunagi väide „Ainus Euroopas esinev luigeliik on valge”. Mitusada aastat tagasi arvasid inimesed Euroopas seetõttu, et kõik luiged on valged. 1697. aastal leidis hollandi maadeuurija Willem de Vlamingh luigele sarnaseid musti linde, kui ta avastas ekspeditsiooni käigus Austraalias Swan Riveri kaldal. Hiljem selgus, et need linnud olid tõepoolest luiged. Oma avastusega kummutas de Vlamingh teooria, et kõik luiged on valged — see on klassikaline näide falsifitseerimisest.

Mis on falsifitseerimine praktikas?

Falsifitseerimine tähendab konkreetse vaatluse, katse või loogilise vastuolu leidmist, mis näitab, et antud teooria ei vasta tegelikkusele. Teooria koosneb hulgast väidetest või eeldustest, mis on omavahel loogiliselt kooskõlas. Kui leitakse üks sellest süsteemist tulenev väide, mis on reaalsete andmete või teiste loogiliselt kehtivate väidetega vastuolus, siis on teooria ümberlükitud (või vähemalt selle osa). Seda saab teha empiriliselt (näiteks vaatluse abil, nagu luikede näites) või teoreetiliselt (matemaatilise või loogilise järelduse abil).

Popperi roll ja demarkatsiooniprobleem

Karl Popper pakkus, et falsifitseeritavus on teaduslikkuse oluline kriteerium: ainult need teooriad, mis annavad riski sattuda vaatluse poolt ümber lükatuks, kuuluvad teaduse valdkonda. See on osa demarkatsiooniprobleemist — küsimusest, kuidas eristada teadust muudest teadmiste- või ususüsteemidest. Popperi jaoks on teadus sammudeks: hüpoteesid (spekulatsioonid), millest järgnevad katsed ja kriitiline testimine; kui teooria talub nõudlikke katseid, siis seda võib pidada ajutiselt „korroboroitud” või usaldusväärseks, kuid mitte lõplikult tõestatuks.

Erandid ja piirangud

On olukordi, kus väidet ei saa lihtsalt või üldse falsifitseerida. Mõned näited ja selgitused:

• Kurt Gödel näitas, et teatud väiteid loogikasüsteemi sees ei saa tõestada selle süsteemi sees.
• Sellega on tihedalt seotud asjaolu, et mõned väited on otsustamatud (See väide on vale, vt paradoks). Mittedetsidable väiteid ei saa falsifitseerida.

Lisaks praktilistele ja loogilistele piirangutele tekivad teadusepraktikas teatud raskused:

• Mitme komponendiga teooriad ja abi‑hüpoteesid: eksperimendi tulemus sõltub sageli teooriast A, mõõteseadmest B, tausteeldustest C jms; kui tulemus ei vasta ootusele, ei pruugi selgitusena olla ainult põhihüpoteesi valeks osutumine — viga võib olla abihüpoteesis või katses endas.
• Ad hoc‑muudatused: teooria kaitsmiseks võib lisada erandeid või täiendavaid hüpoteese, mis vähendavad teooria falsifitseeritavust — selline taktika on teadusfilosoofilises arutelus tihti kriitika objektiks.
• Statistilised ja probabilistilised teooriad: paljud kaasaegsed teadused (nt statistika, epidemioloogia) kasutavad tõenäosuspõhiseid hüpoteese, mis ei paku üksikjuhtumi lõplikku ümberlükkamist, vaid annavad toetuse või vastuargumente andmete põhjal.

Duhem, holism ja Feyerabend

Mitte kõik teadusfilosoofid ei nõustunud Popperiga täielikult. Pierre Duhem rõhutas, et üksikeksperimenti ei saa käsitleda isoleeritult: iga eksperimendi tulemuse tõlgendamine tugineb mitmele teoreetilisele eeldustele ja tausta‑hüpoteesile. Seetõttu ei pruugi üksikmeeli või katse tulemuse ebaõnnestumine tähendada, et üks konkreetne hüpotees on vale — selle asemel tuleb uurida kogu olemuslikku hüpoteeside ja taustteooriate kombineeritud võrku. Seda vaadet on hiljem arendanud edasi Duhemi‑Quine'i holism.

Paul Feyerabendi raamat "Meetodi vastu" (1975) läks veelgi kaugemale, väites, et ei eksisteeri üht ja ainuõiget teaduslikku meetodit. Tema tuntud moto "anything goes" (siin tõlgitud töötab kõik, mis töötab) on provokatiivne oluline meeldetuletus: teadus on ajalooliselt arenenud mitmesuguste meetodite, loovuse ja ka korrigeerivate ebaõnnestumiste kaudu. Seda seisukohta nimetatakse sageli epistemoloogiliseks anarhiaks.

Falsifitseerimise roll tänapäeva teaduses

Tänapäeval peavad paljud teadlased ja filosoofid Popperi ideed kasulikuks, kuid ei näe falsifitseeritavust üksinda lõplikuna demarkatsioonikriteeriumina. Praktilises teaduses kombineeritakse järgmisi lähenemisi:

• Rasked (riskantsed) ennustused ja korduvkatsetus: head teaduslikud teooriad esitavad konkreetseid, testitavaid ennustusi ning neil on tugevad metoodilised standardid replikeeritavuse ja andmete hindamise kohta.
• Statistiline testimine ja modelleerimine: andmed annavad tuge või vastuväiteid teooriatele, kuid tõlgendamine nõuab statistilist hoolt, usaldusintervallide ja tõenäosuste mõistmist.
• Teoreetiline ja empiiriline dialoog: teooriad muutuvad sageli iteratiivselt — kui uus vaatlus on vastuolus vana teooriaga, võib see viia teooria ümberhindamiseni, laiendamiseni või asendamiseni parema raamistiku poolt (nt Newtoni mehaanika lahenes relatiivsusteooria ja kvantmehaanika raames teatud piirides).

Kokkuvõte

Falsifitseeritavus on võimas mõiste, mis rõhutab testitavust ja kriitilist kontrolli teaduslikus tööviisis: hea teaduslik teooria peab andma võimalusi, kuidas see võiks teoreetiliselt osutuda valeks. Samas on olemas nii loogilisi piiranguid (nt Gödeliga seotud nähtused ja otsustamatud väited) kui ka praktilisi raskusi (abi‑hüpoteesid, ad hoc‑lahendused, probabilistilised mudelid). Seetõttu näevad paljud tänapäeva teadlased ja filosoofid falsifitseeritavust tähtsa, ent mitte ainukese mõõdikuna teaduslikkuse hindamisel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on falsifitseeritavus?

K: Kuidas saab falsifitseeritavust tõestada?

K: Kas te saate tuua näite falsifitseeritavuse kohta?

K: Milline oli veel üks oluline näide falsifitseeritavuse kohta?

K: Miks lükkas Willem de Vlaminghi avastus ümber teooria, et kõik luiged on valged?

Otsing