Luik (Cygnus) — määratlus, liigid, elupaik ja käitumine

Luik (Cygnus) – tutvu luikide liikide, elupaikade ja käitumisega: ränded, toitumine, pesakaitse ning kuidas nendega turvaliselt käituda.

Autor: Leandro Alegsa

Luik (Cygnus) on suur vesilind, keda tavaliselt liigitakse perekonda Cygnus. Mõned lähisugulased — näiteks Coscoroba — paigutatakse eri taksonoomilistes käsitlustes kas sama rühma või eraldi rühma. Luiged kuuluvad pardiliste hulka: nad on seotud Anatidae sugukonnaga ja liigitatakse sageli Anserinae alamperekonda. Selles suuremas liigirühmas on ka tuntud lähedased nagu haned ja pardid.

Liigid

Maailmas on mitu tuntud luike, kõige levinumad on:

  • mute luik (Cygnus olor) — levinud Euroopas ja osades Lääne-Aasias;
  • whooper- ehk laululuik (Cygnus cygnus) — Põhja-Euroopa ja Siberi pesitseja, talvitub lõunapoolsemal alal;
  • tundra- või kolumbuse luik (Cygnus columbianus) — hõlmab Bewicki luike (Euroopas kui alaliik) ja sõõmluike Põhja-Ameerikas;
  • trumpeter-luik (Cygnus buccinator) — suur Põhja-Ameerika liik;
  • mustluik (Cygnus atratus) — Austraalias levinud musta sulestikuga liik;
  • mustkaelaluik (Cygnus melanocoryphus) — Lõuna-Ameerika liik.

Lisaks nimetatud Cygnuse liikidele on olemas ka Coscoroba coscoroba, mida mõnikord nimetatakse coscoroba-luigeks ja käsitletakse eraldi perekonnana.

Elupaik ja toitumine

Paljud luigeliigid eelistavad jahedamaid piirkondi ning on levinud Põhja-Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, kuid liike leidub ka Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Nad elavad peamiselt vee ääres — järvedel, jõgikondades, rannikulaguunides, soodes ja tiikides. Luiged ujuvad vaakis ja toituvad peamiselt veetaimedest ja vees kasvavast rohust; sageli söövad nad sukeldudes või upitades pead vee alla, et kätte saada taimi tiikide, järvede ja rannikualade põhjast. Samuti tarbivad nad putukaid ja väiksemaid selgrootuid ning mõnikord ka vetikaid ja seemneid.

Luiged on suured linnud: tiibade ulatus võib eri liikidel ulatuda umbes 1,5–3 meetrini, kaal tavaliselt 7–15 kg (sõltuvalt liigist).

Käitumine ja paljunemine

Luiged moodustavad tihti püsivaid paarisid — paljud liigid on monogamiad ja hoiavad paarisid mitu aastat või kogu elu. Pesitsemisel on nad territorialised: isased ja emased kaitsevad pesa aktiivselt, mis asub tavaliselt kaldal või madalal saarel rohulagus või rukkis. Munemine toimub kevadel; emane haudub mune peamiselt, ent isane toetab ja kaitseb territooriumi. Poegade — luigepoegade — sulestik on algul hallikas ja pehme; vanemad juhivad neid vee kaudu toidu otsimisel ja hoiavad ohtude eest.

Häälitsemine varieerub: trumpeter- ja whooper-luiked annavad tugevaid, kaugele kandevaid heli- või "trumpetihäälitsusi", mute-luik on vaiksem, mustluikidel on samuti iseloomulikud kutsud.

Ränded ja elutsükkel

Mõned liigid, nagu whooper ja tundra-luik, on tugevalt rändavad — pesitsusalad on põhjapoolsetes tundra- ja boreaalpiirkondades ning talvitusalad lõuna pool. Teised, näiteks mute-luik, võivad olla rohkem paiksed ja elada aastaringi samades järvekaldal. Paljud rändeliigid liiguvad suuremate parvedena ja kasutavad tüüpilisi rände- ja talvituskoridore.

Kaitse, ohud ja inimeste suhted

Luikedel on inimkultuuris suur tähendus — nad on ilu ja truuduse sümbolid paljudes rahvustes. Samas põhjustavad luiged mõnikord konflikte inimeste ja koduloomadega: nad kaitsevad jõuliselt pesasid ja poegi ning võivad rünnata lähenenud koeri või inimesi. Seetõttu soovitatakse pesitsuperioodil neist eemale hoida ja koeri rihmas hoida.

Inimtegevusest tulenevad ohud on elupaikade kadumine, saastatus, võrgud ning häirimine pesitsusajal. Mõnede liikide populatsioonid on globaalselt stabiilsed või taastunud tänu kaitsemeetmetele (nt trumpeter-luige taaslevik Põhja-Ameerikas), kuid teised vajavad jätkuvat jälgimist ja elupaikade kaitset.

Nõuanded inimestele

  • Ära toida luiki leivaga — see ei ole neile sobiv toit ja võib põhjustada terviseprobleeme; parem on pakkuda värsket rohelust või spetsiaalset lindudele mõeldud toitu, kui toitmine on üldse vajalik.
  • Hoia koerad rihma peal ja ära lase neil läheneda luikede pesadele ega poegadele.
  • Kui luik läheneb, hoia rahulikult kaugust; ägedad liigutused või lähenemine võivad provotseerida rünnaku.

Luiked on võimsad ja tähelepanuväärsed linnud — nende bioloogia, sotsiaalne käitumine ja suhe inimkeskkonnaga teevad neist huvitava uurimisobjekti ja samal ajal liigijäävuse huvides kaitstavad linnuliigid.

Kirjeldus

Luiged on ühed suurimad lendavad linnud. Nad on suured, neil on suured jalad ja pikad kaelad. Isased on tavaliselt suuremad ja raskemad kui emased. Suurimad luiged on tutt-, trompeti- ja laululuiked. Nad võivad olla üle 1,5 m (60 tolli) pikad. Nad võivad kaaluda üle 15 kg (33 naela). Nende tiivaulatus (see tähendab mõlema tiiva pikkust) võib olla peaaegu 3 m (10 jalga).

Enamik luikedest on valged. Neid leidub põhjapoolkeral. See tähendab, et neid leidub Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Must luik on aga must ja tal on punane nokk. Ta elab Austraalias. Mustkaelusel luigel on valged lennusuled ja mustad välissuled. Ta elab Lõuna-Ameerikas. Neil on ka väike nahapiirkond silmade ja noka vahel, millel ei ole sulgi. See ala võib olla eri värvi, näiteks kollane (näiteks Bewicki luigel) või oranž (näiteks tutt-luigel).

Coscoroba luik erineb teistest luikedest. Mõned teadlased arvavad, et ta sarnaneb pigem pardile või hanele. Ta on teistest luikedest väiksem. See luik elab Lõuna-Ameerikas.



Taksonoomia

  • Sugukond Cygnus
    • Must luik (Cygnus atratus)
      • Uus-Meremaa luik (Cygnus atratus sumnerensis)
    • Trummelluik (Cygnus buccinator)
    • Luik (Cygnus bewickii)
    • Pilliroog (Cygnus columbianus)
    • laululuik (Cygnus cygnus)
    • Mustkaeluseline luik (Cygnus melancoryphus)
    • Vaikne luik (Cygnus olor)
  • Sugukond Coscoroba



Küsimused ja vastused

K: Milline lind on luik?


V: Luik on vesilinnuliik perekondadest Cygnus ja Coscoroba, alamperekonnast Anserinae ja perekonnast Anatidae.

K: Kus elavad luiged?


V: Luiged elavad külmemates piirkondades, näiteks Põhja-Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Tavaliselt elavad nad veekogudes, näiteks tiikides, järvedes või ookeanides.

K: Kuidas nimetatakse luigepoegi?


V: Lapselist luike kutsutakse tsüganeediks.

K: Kuidas käituvad luiged teiste loomade ümber?


V: Luiged on tuntud kui karmid ja tugevad linnud, kes ei talu koerte ega kasside jama. Kui nad tunnevad end ohustatuna, võivad nad oma tiivad avada hoiatusmärgina, et nad jääksid eemale.

K: Kas luiged kaitsevad oma pesasid?


V: Jah, luiged kaitsevad oma pesasid väga ja ründavad kõike, mida nad näevad oma poegadele ohuna, sealhulgas inimesi.

K: Mida luiged söövad?


V: Luiged toituvad veekogude, näiteks tiikide või järvede põhjas kasvavatest taimedest, kuid söövad ka putukaid ja väikseid loomi.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3