Luik (Cygnus) on suur vesilind, keda tavaliselt liigitakse perekonda Cygnus. Mõned lähisugulased — näiteks Coscoroba — paigutatakse eri taksonoomilistes käsitlustes kas sama rühma või eraldi rühma. Luiged kuuluvad pardiliste hulka: nad on seotud Anatidae sugukonnaga ja liigitatakse sageli Anserinae alamperekonda. Selles suuremas liigirühmas on ka tuntud lähedased nagu haned ja pardid.

Liigid

Maailmas on mitu tuntud luike, kõige levinumad on:

  • mute luik (Cygnus olor) — levinud Euroopas ja osades Lääne-Aasias;
  • whooper- ehk laululuik (Cygnus cygnus) — Põhja-Euroopa ja Siberi pesitseja, talvitub lõunapoolsemal alal;
  • tundra- või kolumbuse luik (Cygnus columbianus) — hõlmab Bewicki luike (Euroopas kui alaliik) ja sõõmluike Põhja-Ameerikas;
  • trumpeter-luik (Cygnus buccinator) — suur Põhja-Ameerika liik;
  • mustluik (Cygnus atratus) — Austraalias levinud musta sulestikuga liik;
  • mustkaelaluik (Cygnus melanocoryphus) — Lõuna-Ameerika liik.

Lisaks nimetatud Cygnuse liikidele on olemas ka Coscoroba coscoroba, mida mõnikord nimetatakse coscoroba-luigeks ja käsitletakse eraldi perekonnana.

Elupaik ja toitumine

Paljud luigeliigid eelistavad jahedamaid piirkondi ning on levinud Põhja-Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, kuid liike leidub ka Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Nad elavad peamiselt vee ääres — järvedel, jõgikondades, rannikulaguunides, soodes ja tiikides. Luiged ujuvad vaakis ja toituvad peamiselt veetaimedest ja vees kasvavast rohust; sageli söövad nad sukeldudes või upitades pead vee alla, et kätte saada taimi tiikide, järvede ja rannikualade põhjast. Samuti tarbivad nad putukaid ja väiksemaid selgrootuid ning mõnikord ka vetikaid ja seemneid.

Luiged on suured linnud: tiibade ulatus võib eri liikidel ulatuda umbes 1,5–3 meetrini, kaal tavaliselt 7–15 kg (sõltuvalt liigist).

Käitumine ja paljunemine

Luiged moodustavad tihti püsivaid paarisid — paljud liigid on monogamiad ja hoiavad paarisid mitu aastat või kogu elu. Pesitsemisel on nad territorialised: isased ja emased kaitsevad pesa aktiivselt, mis asub tavaliselt kaldal või madalal saarel rohulagus või rukkis. Munemine toimub kevadel; emane haudub mune peamiselt, ent isane toetab ja kaitseb territooriumi. Poegade — luigepoegade — sulestik on algul hallikas ja pehme; vanemad juhivad neid vee kaudu toidu otsimisel ja hoiavad ohtude eest.

Häälitsemine varieerub: trumpeter- ja whooper-luiked annavad tugevaid, kaugele kandevaid heli- või "trumpetihäälitsusi", mute-luik on vaiksem, mustluikidel on samuti iseloomulikud kutsud.

Ränded ja elutsükkel

Mõned liigid, nagu whooper ja tundra-luik, on tugevalt rändavad — pesitsusalad on põhjapoolsetes tundra- ja boreaalpiirkondades ning talvitusalad lõuna pool. Teised, näiteks mute-luik, võivad olla rohkem paiksed ja elada aastaringi samades järvekaldal. Paljud rändeliigid liiguvad suuremate parvedena ja kasutavad tüüpilisi rände- ja talvituskoridore.

Kaitse, ohud ja inimeste suhted

Luikedel on inimkultuuris suur tähendus — nad on ilu ja truuduse sümbolid paljudes rahvustes. Samas põhjustavad luiged mõnikord konflikte inimeste ja koduloomadega: nad kaitsevad jõuliselt pesasid ja poegi ning võivad rünnata lähenenud koeri või inimesi. Seetõttu soovitatakse pesitsuperioodil neist eemale hoida ja koeri rihmas hoida.

Inimtegevusest tulenevad ohud on elupaikade kadumine, saastatus, võrgud ning häirimine pesitsusajal. Mõnede liikide populatsioonid on globaalselt stabiilsed või taastunud tänu kaitsemeetmetele (nt trumpeter-luige taaslevik Põhja-Ameerikas), kuid teised vajavad jätkuvat jälgimist ja elupaikade kaitset.

Nõuanded inimestele

  • Ära toida luiki leivaga — see ei ole neile sobiv toit ja võib põhjustada terviseprobleeme; parem on pakkuda värsket rohelust või spetsiaalset lindudele mõeldud toitu, kui toitmine on üldse vajalik.
  • Hoia koerad rihma peal ja ära lase neil läheneda luikede pesadele ega poegadele.
  • Kui luik läheneb, hoia rahulikult kaugust; ägedad liigutused või lähenemine võivad provotseerida rünnaku.

Luiked on võimsad ja tähelepanuväärsed linnud — nende bioloogia, sotsiaalne käitumine ja suhe inimkeskkonnaga teevad neist huvitava uurimisobjekti ja samal ajal liigijäävuse huvides kaitstavad linnuliigid.