Kukkurkurat
Tasmaania kurat (Sarcophilus harrisii) on lihasööja imetajatest. Ta on marssupiaalne, mis tähendab, et tal on väike kott, milles ta kannab oma lapsi. See on suurim lihasööja marsupiaal maailmas. Ta on öine, mis tähendab, et ta magab päeval ja on öösel ärkvel. Tasmaani kuradid elavad praegu ainult Austraalia saareriigis Tasmaanias.
Kurat on sama suur kui väike koer, laia pea ja lühikese sabaga. Isased kuradid võivad kaaluda 12 kg ja olla 30 cm pikad. Tal on must karvkate ja ta teeb valju ja väga hirmuäratavat kriiskavat häält. Ta kütib teisi loomi ja toitub ka surnud loomadest. Kuradil on tugevad hambad ja lõuad ning ta sööb kõik oma saagi, isegi luud ja karva.
Tasmaania kurat suri Austraalia mandril välja umbes 3000 aastat tagasi - enne Euroopa asustamist 1788. aastal. Neid kütiti Tasmaanias. 1930. aastatel pakkus Van Dieman's Land Company 25 senti iga tapetud isase ja 35 senti iga tapetud emase eest. 1941. aastal võeti nad ametlikult kaitse alla.
Haigus
1996. aastal hakkasid kuradid väga haigeks jääma ja seejärel surid suurte kasvajatega näol. Kuradi näotuumorihaigus on kuradi arvukust oluliselt vähendanud ja ähvardab nüüd nende ellujäämist. Mõnes piirkonnas on 85% kuraditest leitud selle haigusega. Kohtades, kus kasvajad esimesena avastati, on kuradite arvukus vähenenud 95%. Kasvaja levib hammustamise teel. Kuna kuradid on kõik lähedalt sugulased (ei ole piisavalt geneetilist mitmekesisust), ei nähta kasvajarakke uutena; seega ei võitle kuradi immuunsüsteem selle vastu. Mais 2008 kanti Tasmaania kurat ohustatud liikide nimekirja. Tasmaania valitsus üritab programme haiguse mõju vähendamiseks. Umbes 60 kuradit, kellel ei ole haigust, on püütud ja neid kavatsetakse hoida kasvaja vaba rühmana, et neid uuesti aretada. Teadlased on otsinud võimalusi, kuidas anda kuraditele immuunsust, kuid seni ei ole see õnnestunud.
Uued uuringud näitavad, et kuradid saavad lapsi varem, varem pesitsesid nad kaheaastaselt, kuid nüüd pesitsevad nad üheaastaselt. Varem sündisid kuradid igal aastal kolme aasta jooksul, kuid nüüd surevad nad enne teise pesakonna (perekonna) loomist.
Näo kasvajahaigus
Geneetika
Kuradite geneetiline mitmekesisus on väike, mis on kooskõlas nn asutajaefektiga. See tähendab, et väike arv koloniseeris Tasmaaniat mingil hetkel Austraaliast. Seega oli nende geneetiline mitmekesisus palju väiksem kui emapopulatsioonil. Sellist haigust nagu praegune võis esineda juba varem ja see vähendas populatsiooni väikeseks arvuks. Neid sündmusi nimetatakse "populatsiooni kitsaskohtadeks". Väike populatsioon, mis kannab vähem varieeruvust, on alati väljasuremisohtlik, sest ükski loom ei pruugi olla nakkuse suhtes resistentne.
Selle genoomi sekveneeris 2010. aastal Wellcome Trust Sanger Institute. Nende ellujäämiseks on lootust, sest alates 2005. aastast on leitud kolm emaslooma, kes on osaliselt haiguse suhtes resistentsed.
Karyotüüp isase Tasmaani kuradi kohta.
Pildid
· 
Punasega näidatud kasvajate levik
· 
Beebi Tasmaania kurat
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tasmaani kurat?
V: Tasmaania kurat on Tasmaanias kodustatud lihasööjataimestik, suurim lihasööjataimestik maailmas.
K: Mida tähendab see, et ta on ööloom?
V: Ööloom tähendab, et Tasmaania kurat on öösel ärkvel ja magab päeval.
K: Kuidas näeb Tasmaania kurat välja?
V: Tasmaania kurat on sama suur kui väike koer, tal on lai pea, lühike saba ja must karvkate. Isased kuradid võivad kaaluda kuni 12 kg ja olla 30 cm pikad.
K: Millist häält teeb Tasmaania kurat?
V: Tasmaania kurat teeb valju ja väga hirmuäratavat kriiskavat häält.
K: Mida sööb Tasmaania kurat?
V: Tasmaania kurat jahib teisi loomi ja toitub ka surnud loomadest. Tal on tugevad hambad ja lõuad ning ta sööb kõik oma saakloomad, isegi luud ja karusnahk.
K: Miks suri Tasmaania kurat Austraalia mandril välja?
V: Tasmaania kurat suri Austraalia mandril välja umbes 3000 aastat tagasi enne Euroopa asustamist 1788. aastal. Neid kütiti Tasmaanias.
K: Millal sai Tasmaania kurat ametlikult kaitse alla?
V: Tasmaania kurat sai ametliku kaitse alla 1941. aastal, kui teda oli Tasmaanias aastaid kütitud.
