Mis on teadusuuringud? Definitsioon ja meetodid

Mis on teadusuuringud? Selge definitsioon, põhimõtted ja meetodid — kuidas kavandada süstemaatiliselt, testida hüpoteese ja luua usaldusväärseid teadmist.

Mis on teadusuuringud?

Teadusuuringud on probleemide lahendamise ja faktide organiseeritud leidmise protsess. Mõnikord kasutatakse teadusuuringuid selleks, et vaidlustada või anda panus üldistatavatesse teadmistesse. Me võime leida mõned uued algoritmid, meetodid või korrata olemasolevat meetodit teiste vastu, tõestades fakte. Teadusuuringuid tehakse, rakendades seda, mis on teada (kui üldse teada), ja ehitades selle peale. Täiendavaid teadmisi võib leida olemasolevate teooriate tõestamise teel ja püüdes tähelepanekuid paremini seletada. Teadusuuringud peaksid olema süstemaatilised, organiseeritud ja objektiivsed.

"Kui me teaksime, mida me teeme, siis ei nimetataks seda ju teadusuuringuteks?" - Albert Einstein

Tüübid ja eesmärgid

  • Põhiteadus (fundamentaalne uurimus) — eesmärk on laiendada üldist teaduslikku arusaama ilma otsese praktilise rakenduseta.
  • Rakendusuuring — keskendub konkreetsete probleemide lahendamisele ja teadmistest praktiliste tulemuste tootmisele.
  • Kirjeldav (descriptive) — uurib nähtuste olemust ja omadusi.
  • Sekundaarne ja meta-analüüs — kasutab olemasolevaid uuringuid uute järelduste tegemiseks või andmete ümberhindamiseks.

Peamised uurimismeetodid

Uurimismeetodid jagunevad laias laastus kolme kategooriasse:

  • Kvantitatiivsed meetodid — kogutakse numbrilisi andmeid ja analüüsitakse statistika abil (näiteks küsitlused, katseandmed, statistiline modelleerimine).
  • Kvalitatiivsed meetodid — keskenduvad tähendustele ja kontekstile (näiteks intervjuud, fookusgrupid, osalusvaatlus, juhtumiuuringud).
  • Sekkumismeetodid (mixed methods) — kombineerivad kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist, et saada põhjalikum pilt uuritavast probleemist.

Lisaks kasutatakse spetsiifilisi tehnikaid nagu eksperiment, vaatlus, simulatsioon, modelleerimine ja andmekaevandus — valik sõltub uurimisküsimusest ja ressursidest.

Uurimisprotsessi sammud

  • Probleemi määratlemine — täpsusta, mida soovid uurida ja miks see oluline on.
  • Kirjanduse ülevaade — kaardista olemasolevad teadmised ja puudujäägid.
  • Uurimisküsimus või hüpotees — sõnasta selge küsimus või testitav ennustus.
  • Metoodika ja andmekogumine — vali sobiv meetod, valim ja tööriistad ning planeeri andmete kogumine.
  • Analüüs — töödelda ja tõlgendada kogutud andmeid sobivate meetoditega.
  • Tulemused ja järeldused — esita, kuidas tulemused vastavad uurimisküsimusele ja mida need tähendavad.
  • Kommunikatsioon — publitseeri tulemused, esita konverentsil või tee kokkuvõte huvirühmadele.
  • Korratavus ja järelkontroll — oluline on, et teised saaksid sama uurimist korrata ja kinnitada tulemusi.

Eetika ja usaldusväärsus

Hea teadusuuring järgib eetilisi põhimõtteid: osalejate nõusolek, andmete konfidentsiaalsus, ausus tulemuste raportimisel ning plagiaadi vältimine. Samuti on tähtis tegeleda võimalike kallutatuste (bias) ja huvide konfliktidega ning tagada andmete läbipaistvus ja korratavus.

Kuidas hinnata uuringu kvaliteeti?

  • Kas uurimisküsimus on selgelt sõnastatud?
  • Kas metoodika on sobiv ja hästi dokumenteeritud?
  • Kas valim ja andmed toetavad tehtud järeldusi?
  • Kas tulemusi on kontrollitud statistiliselt või kvalitatiivselt sobivate meetoditega?
  • Kas uuring on läbinud eakaaslaste hindamise (peer review) või on tulemused kättesaadavad ja korratavad?

Miks teadusuuringud on olulised?

Teadusuuringud aitavad meil mõista maailma, arendada tehnoloogiat, kujundada poliitikaid ja parandada elukvaliteeti. Nad loovad aluse uutele avastustele ja toetavad otsuseid nii teaduses, tööstuses kui ühiskonnas laiemalt.

Nõuanne alustajale: alusta selgest uurimisküsimusest, tee korralik kirjanduse ülevaade, vali sobivad meetodid ning dokumenteeri iga samm hoolikalt — see teeb uurimistöö arusaadavaks ja usaldusväärseks.

Uurimisõhupall lendamas Veenuse pinna kohal.Zoom
Uurimisõhupall lendamas Veenuse pinna kohal.

Akadeemiline uurimistöö

Teadlased osalevad väli- või laboratoorsetes katsetes, lugedes asjakohaseid raamatuid, ajakirju või veebilehti, tehes märkmeid ja tehes järeldusi. Õpetamine ja loengute pidamine on vaid osa professori või teadlase tööst. Kui nad ei õpeta otseselt tunde, tegelevad nad sageli akadeemilise uurimistööga. Õppeasutused võivad olla väga erinevad selles osas, mida nad oma õppejõududelt ootavad. Enamik ootab, et õppejõud rajaksid ise oma laboratooriumid. Nad palkavad ise oma laboratooriumi töötajad ja saavad ise rahastuse, sageli rohkem kui ühest allikast. Akadeemilised teadlased konkureerivad sageli stipendiumide saamiseks, et rahastada teadusuuringuid oma ülikoolis. Mida rohkem raha suudavad teadlased kaasata, seda kõrgem on selle ülikooli prestiiž.

Teadusuuringud

Teaduslik meetod on tavapärane viis sellist uurimistööd teha. Selle eesmärk on parandada arusaamist bioloogiast, inseneriteadusest, füüsikast, keemiast ja paljudest teistest valdkondadest. Sellise uurimistööga saavad teadlased maailma mõista ja avastada kasulikke asju.

Raha teadusuuringuteks tuleb valitsustelt, eraettevõtetelt ja heategevusorganisatsioonidelt. Mõned neist organisatsioonidest ühendavad teadusuuringuid ja uute toodete ja tööviiside väljatöötamist.

Isaac Newton kasutas oma isa raha oma optilisteks uuringuteksZoom
Isaac Newton kasutas oma isa raha oma optilisteks uuringuteks

Mõned teadusuuringute põhiprintsiibid

Kõik uuringud peaksid olema:

  • Süstemaatiline: hüpoteesist või tööeesmärgist lähtudes koguvad uurijad andmeid eelnevalt kindlaksmääratud skeemi järgi. Nad kasutavad andmeid selleks, et muuta ideid või lisada uusi teadmisi juba olemasolevatele teadmistele. Uurimises kasutatav lähenemisviis on teaduslik meetod.
  • Organiseeritud: uurimisrühma liikmed kasutavad samu mõisteid, standardeid ja põhimõtteid. See on osa üksikasjalikust kavast.
  • Objektiivsus: teadusuuringute järeldused peavad põhinema vaadeldud ja mõõdetud faktidel, mitte subjektiivsetel muljetel. Järeldused peavad olema erapooletud.

Põhitegevused uurimisprotsessis

  • Teemakohase olemasoleva teabe uurimine.
  • Füüsiline või arvutimodelleerimine.
  • Nähtuste mõõtmine.
  • Saadud tulemuste võrdlemine.
  • Tulemuste tõlgendamine praeguste teadmistega, võttes arvesse muutujaid, mis võisid tulemust mõjutada.

Teadusuuringute liigid

  • Alusuuringute, mida nimetatakse ka alusuuringuteks või puhtaks teadustööks, eesmärk on mõista loodust.
  • Rakendusuuringute eesmärk on kasutada uusi teadmisi millegi tegemiseks.

Avaldamine

Uuringud tuleb avaldada, et maailm saaks neist õppida. Nature, Science ja Proceedings of the Royal Society on üldised teadusajakirjad. Avaldatakse palju erialaajakirju. Teadusuuringud peavad avaldamiseks läbima vastastikuse eksperdihinnangu.


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3