Teaduslik uurimistöö
Teadusuuringud on probleemide lahendamise ja faktide organiseeritud leidmise protsess. Mõnikord kasutatakse teadusuuringuid selleks, et vaidlustada või anda panus üldistatavatesse teadmistesse. Me võime leida mõned uued algoritmid, meetodid või korrata olemasolevat meetodit teiste vastu, tõestades fakte. Teadusuuringuid tehakse, rakendades seda, mis on teada (kui üldse teada), ja ehitades selle peale. Täiendavaid teadmisi võib leida olemasolevate teooriate tõestamise teel ja püüdes tähelepanekuid paremini seletada. Teadusuuringud peaksid olema süstemaatilised, organiseeritud ja objektiivsed.
"Kui me teaksime, mida me teeme, siis ei nimetataks seda ju teadusuuringuteks?" - Albert Einstein
Uurimisõhupall lendamas Veenuse pinna kohal.
Akadeemiline uurimistöö
Teadlased osalevad väli- või laboratoorsetes katsetes, lugedes asjakohaseid raamatuid, ajakirju või veebilehti, tehes märkmeid ja tehes järeldusi. Õpetamine ja loengute pidamine on vaid osa professori või teadlase tööst. Kui nad ei õpeta otseselt tunde, tegelevad nad sageli akadeemilise uurimistööga. Õppeasutused võivad olla väga erinevad selles osas, mida nad oma õppejõududelt ootavad. Enamik ootab, et õppejõud rajaksid ise oma laboratooriumid. Nad palkavad ise oma laboratooriumi töötajad ja saavad ise rahastuse, sageli rohkem kui ühest allikast. Akadeemilised teadlased konkureerivad sageli stipendiumide saamiseks, et rahastada teadusuuringuid oma ülikoolis. Mida rohkem raha suudavad teadlased kaasata, seda kõrgem on selle ülikooli prestiiž.
Teadusuuringud
Teaduslik meetod on tavapärane viis sellist uurimistööd teha. Selle eesmärk on parandada arusaamist bioloogiast, inseneriteadusest, füüsikast, keemiast ja paljudest teistest valdkondadest. Sellise uurimistööga saavad teadlased maailma mõista ja avastada kasulikke asju.
Raha teadusuuringuteks tuleb valitsustelt, eraettevõtetelt ja heategevusorganisatsioonidelt. Mõned neist organisatsioonidest ühendavad teadusuuringuid ja uute toodete ja tööviiside väljatöötamist.
Isaac Newton kasutas oma isa raha oma optilisteks uuringuteks
Mõned teadusuuringute põhiprintsiibid
Kõik uuringud peaksid olema:
- Süstemaatiline: hüpoteesist või tööeesmärgist lähtudes koguvad uurijad andmeid eelnevalt kindlaksmääratud skeemi järgi. Nad kasutavad andmeid selleks, et muuta ideid või lisada uusi teadmisi juba olemasolevatele teadmistele. Uurimises kasutatav lähenemisviis on teaduslik meetod.
- Organiseeritud: uurimisrühma liikmed kasutavad samu mõisteid, standardeid ja põhimõtteid. See on osa üksikasjalikust kavast.
- Objektiivsus: teadusuuringute järeldused peavad põhinema vaadeldud ja mõõdetud faktidel, mitte subjektiivsetel muljetel. Järeldused peavad olema erapooletud.
Põhitegevused uurimisprotsessis
- Teemakohase olemasoleva teabe uurimine.
- Füüsiline või arvutimodelleerimine.
- Nähtuste mõõtmine.
- Saadud tulemuste võrdlemine.
- Tulemuste tõlgendamine praeguste teadmistega, võttes arvesse muutujaid, mis võisid tulemust mõjutada.
Teadusuuringute liigid
- Alusuuringute, mida nimetatakse ka alusuuringuteks või puhtaks teadustööks, eesmärk on mõista loodust.
- Rakendusuuringute eesmärk on kasutada uusi teadmisi millegi tegemiseks.
Avaldamine
Uuringud tuleb avaldada, et maailm saaks neist õppida. Nature, Science ja Proceedings of the Royal Society on üldised teadusajakirjad. Avaldatakse palju erialaajakirju. Teadusuuringud peavad avaldamiseks läbima vastastikuse eksperdihinnangu.
