Ajakiri — tähendused ja liigid: ajakirjad, päevikud, teadus ja tehnika
Ajakiri — tähendused ja liigid: ajakirjad, päevikud, teadus- ja tehnikaajakiri, kirjandusajakiri. Selge ülevaade terminitest, liigitusest ja kasutusvaldkondadest.
- kirjalik dokument või väljaanne, mida kasutatakse informatsiooni, tähelepanekute või tegevuste järjestikuseks ja süstemaatiliseks jäädvustamiseks:
- akadeemiline ajakiri — teadusartiklite ja uurimistulemuste väljaanne, mida sageli avaldavad ülikoolid, teadusühingud või kirjastajad; sisaldab tavaliselt refereeritud (välise ekspertide hindamise läbinud) artikleid, ülevaateid ja lühiaruandeid.
- päevik — isiklik kirjalik register, kuhu kantakse igapäevaseid sündmusi, mõtteid või tundeid; päevik võib olla nii era- kui ka avalikuks kasutamiseks mõeldud.
- kirjandusajakiri, kirjandusele pühendatud ajakiri — väljaanne, kus avaldatakse luulet, proosatükke, esseid ja kirjanduse ülevaateid; sageli pakub platvormi uutele autoritele ja kirjanduslikule kriitikale.
- päevalehe — ajalehe liik, mis ilmub regulaarselt (näiteks iga päev või mitu korda nädalas) ja kajastab aktuaalseid sündmusi, uudiseid ning kommentaare.
- teadusajakiri — üldisem kokkuvõte akadeemilisest väljaandest, hõlmab eri teadusharusid ning on oluline teadusliku info levitamiseks ja arhiveerimiseks.
- mehhaaniline ajakiri (journal) — masinate ja mehhanismide termin: Aasa (mehaaniline seade) on pöörleva võlli osa, mis puutub kokku liuglaagriga ja pöörleb selles. Seda osi nimetatakse sageli „ajakiringiks” või „ajakirjaks” (inglise k. journal), ning nende pind peab olema täpse paigutuse ja sobiva määrdega, et tagada õige toimimine ja vastupidavus.
- kaevanduspäevik — geoloogias ja kaevandustöös kasutatav sisuline kirje: See on süstemaatiliselt koostatud kirje, milles kirjeldatakse puurimiste, lõikude või kaevetööde käigus nähtud kihtide ja leidude läbimist (vt kihtide läbimist). Kaevanduspäevik aitab dokumenteerida maapinna ja mineraalsete koosluste järjestust ning on oluline nii uurimistööde kui ka ohutuse seisukohalt (vt kaevandusvõlv).
- päevikukanne — raamatupidamise termin: See on üksik raamatupidamislik tehing, mis kantakse sisse kahe- või mitmekordse kirje süsteemis (deebet‑krediit). Päevikukanded on algandmed, mille põhjal koostatakse pearaamat ja finantsaruanded.
Lisaks eesti keele tähendustele kasutatakse terminit ajakiri rahvusvaheliselt mitmetes erialades (meedia, teadus, tehnika, raamatupidamine jne). Kontekst määrab, kas räägitakse trükiväljaandest, isiklikust päevikust, tehnilisest komponendist või ametlikust registrist.
Välja otsitud aadressil "https://simple.wikipedia.org/w/index.php?title=Journal&oldid=5136644"
Kategooria:
- Disambigatsiooni leheküljed
Varjatud kategooriad:
- Kõik artiklid disambiguatsioonileheküljed
- Kõik disambiguatsiooni leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on kirjutatud keskkond?
V: Kirjalik meedium on mis tahes kommunikatsioonivorm, milles kasutatakse kirjalikku sõna, näiteks akadeemiline ajakiri, päevik, kirjandusajakiri, päevalehe või teadusajakiri.
K: Mis on ajakiri (mehaaniline vahend)?
V: Ajakiri (mehaaniline seade) on pöörleva võlli osa, mis puutub kokku liuglaagriga ja pöörleb selles.
K: Mis on kaevandusajakiri?
V: Kaevandusajakiri on dokument, milles kirjeldatakse süstemaatiliselt kihte, mida kaevandusšaht läbib.
K: Mida kujutab endast kaevandamine šahtide kaevandamisel?
V: Kaevandamine hõlmab sügavate vertikaalsete tunnelite kaevandamist maa sisse, et pääseda ligi sügavamal asuvatele maardlatele.
K: Mis on kaevanduspäeviku kanne?
V: Päevikukanne on raamatupidamistehing kahekordse kirjendamise süsteemis. See tähendab, et kui üks konto suureneb, peab teine konto vähenema sama summa võrra.
K: Kuidas toimib kahekordne raamatupidamine?
V: Topeltraamatupidamisarvestus toimib nii, et iga finantstehing kirjendatakse kaks korda - üks kord deebetina ja teine kord kreeditina - kahele eraldi kontole raamatupidamises. See tagab täpsuse ja aitab vältida vigade tekkimist andmete sisestamise või arvutusprotsesside käigus.
Otsige