Strata }}
Kihid on kivimikihtide või mõnikord ka pinnase kihid. Looduses on kihte palju. Tegemist on terminiga settekivimite ja ajaloolise geoloogia valdkonnas; ainsuses on stratum. Kihtide uurimist nimetatakse stratigraafiaks.
Need kihid ladestuvad settedena, sageli meres, ja muutuvad aeglaselt rõhu, kuumuse ja keemilise toime mõjul kivimiteks.
Sageli on kihid iseloomulikud konkreetsele ajale ja kohale ning võimaldavad geoloogidel seostada eri kohtades paiknevaid kivimeid. Näiteks kriit ladestus ülemisel kriidiperioodil ja koosneb peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest, mida nimetatakse kokkooliitideks.
Normaalsetes kihtides on hilisemad kihid asetatud horisontaalsete kihtidena varasemate kihtide peale. Pika aja jooksul võivad settekivimid deformeeruda Maa suurte jõudude - vulkanismi, orogeneesi (mägede tekke) või muude põhjuste - mõjul. Siis on vaja uurida, mis kihtidega on juhtunud.
Kui kihid tõusevad merepinnast kõrgemale, kuluvad nad erosiooni, näiteks ilmastiku mõjul. See põhjustab lünki kihtide järjestuses, mis võivad olla Maa ajaloo jooksul mitu korda tõusnud ja vajunud. Neid lünki nimetatakse geoloogilises kõnepruugis ebakõlvikuteks (unconformities).
Man o' War Bay Dorseti rannikul (Jurassic Coast). Siinsed kihid on peaaegu vertikaalsed, mis on iidse orogeneesi tulemus.
See aerofoto näitab üsna hästi kalju kallakuid kaljudes.
Tsüklid
Paljudes kihistutes on korduvad mustrid. Näiteks savikihtide vaheldumine liivakivikihtidega või karbonaatkihide vaheldumine põlevkivikihtidega. Selle põhjuseks on tavaliselt korduvad kliimatsüklid. Soojematel aegadel tõuseb meri ja karbonaatkivimid ladestuvad madalates subtroopilistes meredes. Hiljem koguneb poolustele jää ja merepind langeb. Siis on sama ala ranniku lähedal ja saab liiva ja muda, mida jõed uhuvad alla.
Kivimeid, millel on korduvad kihistumismustrid, nimetatakse rütmiitideks. Mõnikord on mustrid põhjustatud iga-aastastest kliimamuutustest. Geoloogid nimetavad neid varveid.
Need on aastased varvesid lubjakivis. Pleistotseeni kihistud, Scarboro Cliffs, Toronto, Ontario, Kanada.
Galerii
· 
Horisontaalsed kivimikihid Depot Beachis, Uus-Lõuna-Walesis
· 
Rainbow Basini sünkliin Barstowi formatsioonis Barstowi lähedal, Californias. Volditud kihistud.
· 
Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivi ja vähese tähtsusega põlevkivi väljavool, Tennessee: ilmne on kihistute korduv muster.
· 
Trepikoop idast. See auk Juura rannikul kalju taga näitab väändunud kihistuid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on strata?
V: Kihtide all mõistetakse kivimi- või pinnasekihti.
K: Kuidas nimetatakse kihtide uurimist?
V: Kihtide uurimist nimetatakse stratigraafiaks.
K: Kuidas tekivad kihid?
V: Kihtide moodustumine toimub sette aeglaselt muutudes surve, kuumuse ja keemilise toime mõjul kivimiteks.
K: Kuidas saavad geoloogid kasutada kihistuid, et seostada eri kohtades olevaid kivimeid?
V: Sageli on kihistused iseloomulikud konkreetsele ajale ja kohale, mis võimaldab geoloogidel seostada eri kohtades paiknevaid kivimeid. Näiteks kriit ladestus ülemisel kriidiajal ja koosneb peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest, mida nimetatakse kokoliidiks.
K: Mis põhjustab lünki kihtide järjestuses?
V: Lüngad kihtide järjestuses võivad olla põhjustatud erosioonist, näiteks ilmastikust, kui need tõusevad merepinnast kõrgemale, või tohututest jõududest, näiteks vulkanismist või orogeneesist (mägede tekkimine).
K: Kuidas nimetavad geoloogid neid lünki?
V: Geoloogid nimetavad neid lünki ebakõladeks.
K: Kuidas mõjutavad Maa ajaloos toimunud muutused kihtide järjestust?
V: Maa ajaloo muutused võivad põhjustada settekivimite deformatsiooni, mis nõuab uurimistööd, et välja selgitada, mis on kihtidega juhtunud.
