Geokronoloogiline skaala

Ajalooline geoloogia kasutab geoloogia põhimõtteid ja meetodeid Maa geoloogilise ajaloo väljaselgitamiseks. See uurib protsesse, mis muudavad Maa pinda ja selle all olevaid kivimeid.

Geoloogid kasutavad stratigraafiat ja paleontoloogiat, et selgitada välja sündmuste järjekord ning näidata mineviku eri aegadel elanud taimi ja loomi. Nad töötasid välja kivimikihtide järjestuse. Seejärel andis radioaktiivsuse avastamine ja radiomeetriliste dateerimismeetodite leiutamine võimaluse kihtide (kihtide) vanuse määramiseks.

Me teame nüüd Maa ajaloo jooksul toimunud oluliste sündmuste ajastust. Maa on umbes 4,567 miljardit (4567 miljonit) aastat vana. Maa mineviku geoloogiline ehk süvaaeg on jaotatud erinevatesse ühikutesse. Piirid ajaskaalal on tavaliselt tähistatud suurte geoloogiliste või paleontoloogiliste sündmuste, näiteks massiliste väljasuremiste poolt. Näiteks on kriidiaja ja paleogeeni vaheline piir määratletud kriidiaja-tertiaja väljasuremisjuhtumiga. See tähistas dinosauruste ja paljude mereelustiku liikide lõppu.

Energiaallikate ja väärtuslike mineraalide otsimine sõltub piirkonna geoloogilise ajaloo mõistmisest. Sellised teadmised võivad aidata vähendada ka maavärinate ja vulkaanide ohtu.



Geoloogilise ajaskaala skeem.Zoom
Geoloogilise ajaskaala skeem.

Terminoloogia

Suurim määratletud ajaühik on supereon, mis koosneb Eoonidest. Eoonid jagunevad ajastuteks, mis omakorda jagunevad perioodideks, ajastuteks ja etappideks. Samal ajal määratlevad paleontoloogid eri pikkusega faunistiliste etappide süsteemi, mis põhineb seal leitud loomafossiilide liikidel. Paljudel juhtudel on sellised faunastaadiumid vastu võetud geoloogilise nomenklatuuri ülesehitamisel, kuigi üldiselt on tunnustatud faunastaadiume palju rohkem kui määratletud geoloogilisi ajaühikuid.

Geoloogid kipuvad rääkima perioodide ja muude üksuste ülemise/ hilisema, alumise/varase ja keskmise osa kohta, näiteks "ülemine jura" ja "keskmine kambrium". Ülemine, keskmine ja alumine on terminid, mida kasutatakse kivimite endi suhtes, nagu näiteks "ülemine jura liivakivi", samas kui hiline, keskmine ja varajane kasutatakse aja suhtes, nagu näiteks "varajura ladestumine" või "varajura vanuse fossiilid". Adjektiivid kirjutatakse suurtähtedega, kui alajaotus on ametlikult tunnustatud, ja väiketähtedega, kui seda ei tehta; seega "varajane miotseen", kuid "varajuuraja".

Kuna samal ajal, kuid maailma eri osades esinevad geoloogilised üksused võivad sageli välja näha erinevad ja sisaldada erinevaid fossiile, on palju näiteid, kus samale perioodile on ajalooliselt antud eri paigus erinevad nimed. Näiteks Põhja-Ameerikas nimetatakse alumist kambriumi Waucobani seeriaks, mis on seejärel jaotatud tsoonideks trilobiitide alusel. Ida-Aasias ja Siberis jagatakse sama ajaperiood Tommotia, Atdabani ja Botomia etappideks. Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni töö põhiaspektiks on selle vastuolulise terminoloogia ühildamine ja universaalsete horisontide (ajajaotuse) määratlemine, mida saab kasutada kogu maailmas.



Geoloogilise aja tabel

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte geoloogilise ajaskaala moodustavate ajavahemike peamistest sündmustest ja omadustest. Nagu eespool öeldud, põhineb see ajaskaala Rahvusvahelise Stratigraafiakomisjoni andmetel. Iga tabeli kirje kõrgus ei vasta iga ajajärkude alajaotuse kestusele. (ei ole esitatud mõõtkavas)

Geoloogiline aeg

Eon

Era

Periood/vanus4,5

Epohhi

Suursündmused

Algus
(Aastaid tagasi)3,6

Fanerosoikumi

Kainosoikumi

Kvaternaari

Holotseen

Inimeste arvu suurenemine; viimane jääaeg lõpeb.

11,700

Pleistotseen

Jääajad ja soojemad perioodid; paljude suurte imetajate väljasuremine; täiesti kaasaegse inimese evolutsioon.

2,588 miljonit

Tertsiaarne

Neogeen

Pliotseen

Kliima jahtub veelgi; arenevad australopitheciinsed hominiinid

5,333 miljonit

Miotseen

Maal on palju metsi; loomad õitsevad, kuid hiljem hakkavad temperatuurid jahtuma

23,03 miljonit

Paleogeen

Oligotseen

Mandrid liiguvad oma praegustele kohtadele

33,9 miljonit

Eotseen

Himaalaja kujuneb, kui India liigub Aasiasse.

56 miljonit

Paleotseen

India jõuab Aasiasse; imetajad arenevad uuteks rühmadeks; linnud jäävad ellu väljasuremise järel.

66 miljonit

Mesosoikumi

Kriitiline

Ülemine kriidiaeg

Dinosaurused surevad välja K/T väljasuremisjuhtumi käigus.

100,5 miljonit

Alumine kriidiaeg

Dinosaurused jätkavad õitsengut; ilmuvad puusaalloomad ja platsentaalloomad; esimesed õitsevad taimed.

145 miljonit

Jurassic

Ülem-Juura

Maismaal domineerivad dinosaurused; esimesed linnud, esimesed imetajad; okaspuud, tsükaadid ja muud seemnetaimed. Superkontinent Pangaea hakkab lagunema.

163,5 miljonit

Keskmine jura

174,1 miljonit eurot

Alumine jura

201,3 miljonit

Triassic

Ülem-Triass

Esimesed dinosaurused; pterosaurused; ihtüosaurused; plesiosaurused; kilpkonnad; mune munevad imetajad.

237 miljonit

Keskmine trias

247,2 miljonit

Alam-Triass

252,17 miljonit

Paleosoikumi

Permi

P/Tr väljasuremisjuhtum - 95% liikidest sureb välja. Moodustub superkontinent Pangaea.

298,9 miljonit

Karbonaadist

Pennsylvaania

Troopiline kliima: rohkearvulised putukad, esimesed sünapsid ja roomajad; söemetsad.

323,2 miljonit

Mississippian

Suured põlised puud

358,9 miljonit eurot

Devoni

Kalade vanus; esimesed kahepaiksed; ilmuvad samblikud ja nõgesed; ilmuvad progymnospermid (esimesed seemnetaimed).

419,2 miljonit

Siluri

Esimesed maismaa taimefossiilid

443,4 miljonit

Ordoviitsiumi

Domineerivad selgrootud

485,4 miljonit eurot

Kambriumi

Elu oluline mitmekesistumine Kambriumi kohanemisradiatsioonil

541 miljonit

Proterosoikumi

Neoproterosoikumi2

Ediacaran

Esimesed mitmerakkulised loomad

635 miljonit

Cryogenian

Võimalik lumepalli Maa periood

720 miljonit

Tonian

Superkontinent Rodinia laguneb

1 miljard

Mesoproterosoikumi

Stenian

Moodustub superkontinent Rodinia

1,2 miljardit

Ectasian

Esimene suguliselt paljunev organism

1,4 miljardit

Calymmian

Kolumbia superkontinent laguneb

1,6 miljardit

Paleoproterosoikumi

Statherian

Kolumbia (superkontinent) moodustumine toimub sel perioodil.

1,8 miljardit

Orosirian

Esimene keerukas ainuraksete elu

2,05 miljardit

Rhyacian

CO2 asendumine hapnikuga käivitab sellel perioodil Huuroni jääaja.

2,3 miljardit

Siderian

Superkontinent Kenorland laguneb.

2,5 miljardit

Archaean

Neoarhea

Moodustub superkontinent Kenorland

2,8 miljardit

Mesoarhea

Supercontinet Ur pärineb sellest ajastust

3,2 miljardit

Paleoarhea

Bakterid ehitavad stromatoliite

3,6 miljardit

Eoarchaean

1. superkontingent Vaalbara eksisteeris sel ajastul

4 miljardit

Hadean

Maa tekkimine 4,6 miljardit aastat tagasi; Kuu tekkimine 4,5 miljardit aastat tagasi.

4,54 miljardit (~4,6 bya)

  1. Põhja-Ameerikas jaguneb karbon Mississippi ja Pennsylvaniumi alaperioodideks või epohhoosideks.
  2. Viimase veerandsajandi jooksul tehtud avastused on oluliselt muutnud arusaama geoloogilistest ja paleontoloogilistest sündmustest vahetult enne kambriumi aega. Praegu kasutatakse terminit "neoproterosoik", kuid vanemad autorid võisid kasutada terminit "ediakaar", "vendi", "varangia", "prekambriumi", "protokambriumi", "eokambriumi" või laiendasid kambriumi veelgi kaugemale ajas tagasi.
  3. Kuupäevad on pisut ebakindlad ja allikate vahel esineb sageli mõneprotsendilisi erinevusi. Selle põhjuseks on see, et radiomeetriliseks dateerimiseks sobivad ladestused esinevad harva täpselt neis geoloogilise samba kohtades, kus me neid kõige rohkem sooviksime. Kuupäevad, mis on tähistatud *-ga, on radiomeetriliselt määratud rahvusvaheliselt kokkulepitud GSSPde alusel.
  4. Paleontoloogid viitavad sageli pigem loomastiku etappidele kui geoloogilistele perioodidele. Loomastiku staadiumide nomenklatuur on üsna keeruline. Vt http://flatpebble.nceas.ucsb.edu/public/harland.html, kus on suurepärane ajaliselt järjestatud faunastaadiumide loetelu.
  5. Üldkasutuses käsitletakse tertsiaar-kvaternaari ja paleogeeni-neogeeni-kvaternaari perioodidena. Mõnikord kasutatakse "perioodi" asemel mõistet "ajastu" (nt "neogeeni ajastu").
  6. Veerus "Aastaid tagasi" on näidatud aeg, mis on veerus "Epohhi" esitatud ajastu algus.



Seotud leheküljed



Küsimused ja vastused

K: Milline on geoloogiline ajaskaala?


V: Geoloogiline ajaskaala on viis Maa mineviku korraldamiseks ja mõistmiseks, vaadeldes protsesse, mis muudavad maapinna ja maapinna all olevaid kivimeid. Maa geoloogilise ajaloo väljaselgitamiseks kasutatakse geoloogia põhimõtteid ja meetodeid.

K: Kuidas kasutavad geoloogid stratigraafiat ja paleontoloogiat?


V: Geoloogid kasutavad stratigraafiat ja paleontoloogiat, et selgitada välja Maa minevikus toimunud sündmuste järjekorda ning seda, millised taimed ja loomad elasid erinevatel ajal. Nad kasutavad seda teavet kivimikihtide järjestuse väljaselgitamiseks.

K: Kui vana on Maa?


V: Maa on umbes 4,567 miljardit (4567 miljonit) aastat vana.

K: Millega tähistatakse tavaliselt ajaskaalal olevaid piire?


V: Piirid ajaskaalal on tavaliselt tähistatud suurte geoloogiliste või paleontoloogiliste sündmustega, nagu näiteks massiline väljasuremine. Näiteks võib ühe piiri kahe ajajärgu vahel tähistada väljasuremisjuhtum, mis hävitas teatud liigid.

K: Mille puhul võivad teadmised geoloogilisest ajaloost olla abiks?


V: Teadmised geoloogilisest ajaloost võivad aidata energiaallikate ja väärtuslike mineraalide otsimisel, aga ka selliste ohtude nagu maavärinad ja vulkaanid piirkonnas vähendamisel.

K: Mis andis teadlastele võimaluse saada kihtide vanuseid?


V: Radioaktiivsuse avastamine ja radiomeetriliste dateerimismeetodite leiutamine andis teadlastele võimaluse määrata Maa eri piirkondades leiduvate kihtide vanus.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3