Geokronoloogiline skaala

Ajalooline geoloogia kasutab geoloogia põhimõtteid ja meetodeid Maa geoloogilise ajaloo väljaselgitamiseks. See uurib protsesse, mis muudavad Maa pinda ja selle all olevaid kivimeid.

Geoloogid kasutavad stratigraafiat ja paleontoloogiat, et selgitada välja sündmuste järjekord ning näidata mineviku eri aegadel elanud taimi ja loomi. Nad töötasid välja kivimikihtide järjestuse. Seejärel andis radioaktiivsuse avastamine ja radiomeetriliste dateerimismeetodite leiutamine võimaluse kihtide (kihtide) vanuse määramiseks.

Me teame nüüd Maa ajaloo jooksul toimunud oluliste sündmuste ajastust. Maa on umbes 4,567 miljardit (4567 miljonit) aastat vana. Maa mineviku geoloogiline ehk süvaaeg on jaotatud erinevatesse ühikutesse. Piirid ajaskaalal on tavaliselt tähistatud suurte geoloogiliste või paleontoloogiliste sündmuste, näiteks massiliste väljasuremiste poolt. Näiteks on kriidiaja ja paleogeeni vaheline piir määratletud kriidiaja-tertiaja väljasuremisjuhtumiga. See tähistas dinosauruste ja paljude mereelustiku liikide lõppu.

Energiaallikate ja väärtuslike mineraalide otsimine sõltub piirkonna geoloogilise ajaloo mõistmisest. Sellised teadmised võivad aidata vähendada ka maavärinate ja vulkaanide ohtu.

Geoloogilise ajaskaala skeem.

Terminoloogia

Suurim määratletud ajaühik on supereon, mis koosneb Eoonidest. Eoonid jagunevad ajastuteks, mis omakorda jagunevad perioodideks, ajastuteks ja etappideks. Samal ajal määratlevad paleontoloogid eri pikkusega faunistiliste etappide süsteemi, mis põhineb seal leitud loomafossiilide liikidel. Paljudel juhtudel on sellised faunastaadiumid vastu võetud geoloogilise nomenklatuuri ülesehitamisel, kuigi üldiselt on tunnustatud faunastaadiume palju rohkem kui määratletud geoloogilisi ajaühikuid.

Geoloogid kipuvad rääkima perioodide ja muude üksuste ülemise/ hilisema, alumise/varase ja keskmise osa kohta, näiteks "ülemine jura" ja "keskmine kambrium". Ülemine, keskmine ja alumine on terminid, mida kasutatakse kivimite endi suhtes, nagu näiteks "ülemine jura liivakivi", samas kui hiline, keskmine ja varajane kasutatakse aja suhtes, nagu näiteks "varajura ladestumine" või "varajura vanuse fossiilid". Adjektiivid kirjutatakse suurtähtedega, kui alajaotus on ametlikult tunnustatud, ja väiketähtedega, kui seda ei tehta; seega "varajane miotseen", kuid "varajuuraja".

Kuna samal ajal, kuid maailma eri osades esinevad geoloogilised üksused võivad sageli välja näha erinevad ja sisaldada erinevaid fossiile, on palju näiteid, kus samale perioodile on ajalooliselt antud eri paigus erinevad nimed. Näiteks Põhja-Ameerikas nimetatakse alumist kambriumi Waucobani seeriaks, mis on seejärel jaotatud tsoonideks trilobiitide alusel. Ida-Aasias ja Siberis jagatakse sama ajaperiood Tommotia, Atdabani ja Botomia etappideks. Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni töö põhiaspektiks on selle vastuolulise terminoloogia ühildamine ja universaalsete horisontide (ajajaotuse) määratlemine, mida saab kasutada kogu maailmas.

Geoloogilise aja tabel

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte geoloogilise ajaskaala moodustavate ajavahemike peamistest sündmustest ja omadustest. Nagu eespool öeldud, põhineb see ajaskaala Rahvusvahelise Stratigraafiakomisjoni andmetel. Iga tabeli kirje kõrgus ei vasta iga ajajärkude alajaotuse kestusele. (ei ole esitatud mõõtkavas)

Geoloogiline aeg
Eon	Era	Periood/vanus4^,5		Epohhi	Suursündmused	Algus (Aastaid tagasi)^3,6
Fanerosoikumi	Kainosoikumi	Kvaternaari		Holotseen	Inimeste arvu suurenemine; viimane jääaeg lõpeb.	11,700
		Kvaternaari		Pleistotseen	Jääajad ja soojemad perioodid; paljude suurte imetajate väljasuremine; täiesti kaasaegse inimese evolutsioon.	2,588 miljonit
		Tertsiaarne	Neogeen	Pliotseen	Kliima jahtub veelgi; arenevad australopitheciinsed hominiinid	5,333 miljonit
			Neogeen	Miotseen	Maal on palju metsi; loomad õitsevad, kuid hiljem hakkavad temperatuurid jahtuma	23,03 miljonit
			Paleogeen	Oligotseen	Mandrid liiguvad oma praegustele kohtadele	33,9 miljonit
				Eotseen	Himaalaja kujuneb, kui India liigub Aasiasse.	56 miljonit
				Paleotseen	India jõuab Aasiasse; imetajad arenevad uuteks rühmadeks; linnud jäävad ellu väljasuremise järel.	66 miljonit
	Mesosoikumi	Kriitiline		Ülemine kriidiaeg	Dinosaurused surevad välja K/T väljasuremisjuhtumi käigus.	100,5 miljonit
		Kriitiline		Alumine kriidiaeg	Dinosaurused jätkavad õitsengut; ilmuvad puusaalloomad ja platsentaalloomad; esimesed õitsevad taimed.	145 miljonit
		Jurassic		Ülem-Juura	Maismaal domineerivad dinosaurused; esimesed linnud, esimesed imetajad; okaspuud, tsükaadid ja muud seemnetaimed. Superkontinent Pangaea hakkab lagunema.	163,5 miljonit
				Keskmine jura		174,1 miljonit eurot
				Alumine jura		201,3 miljonit
		Triassic		Ülem-Triass	Esimesed dinosaurused; pterosaurused; ihtüosaurused; plesiosaurused; kilpkonnad; mune munevad imetajad.	237 miljonit
				Keskmine trias		247,2 miljonit
				Alam-Triass		252,17 miljonit
	Paleosoikumi	Permi			P/Tr väljasuremisjuhtum - 95% liikidest sureb välja. Moodustub superkontinent Pangaea.	298,9 miljonit
		Karbonaadist		Pennsylvaania	Troopiline kliima: rohkearvulised putukad, esimesed sünapsid ja roomajad; söemetsad.	323,2 miljonit
		Karbonaadist		Mississippian	Suured põlised puud	358,9 miljonit eurot
		Devoni			Kalade vanus; esimesed kahepaiksed; ilmuvad samblikud ja nõgesed; ilmuvad progymnospermid (esimesed seemnetaimed).	419,2 miljonit
		Siluri			Esimesed maismaa taimefossiilid	443,4 miljonit
		Ordoviitsiumi			Domineerivad selgrootud	485,4 miljonit eurot
		Kambriumi			Elu oluline mitmekesistumine Kambriumi kohanemisradiatsioonil	541 miljonit
Proterosoikumi	Neoproterosoikumi2	Ediacaran			Esimesed mitmerakkulised loomad	635 miljonit
		Cryogenian			Võimalik lumepalli Maa periood	720 miljonit
		Tonian			Superkontinent Rodinia laguneb	1 miljard
	Mesoproterosoikumi	Stenian			Moodustub superkontinent Rodinia	1,2 miljardit
		Ectasian			Esimene suguliselt paljunev organism	1,4 miljardit
		Calymmian			Kolumbia superkontinent laguneb	1,6 miljardit
	Paleoproterosoikumi	Statherian			Kolumbia (superkontinent) moodustumine toimub sel perioodil.	1,8 miljardit
		Orosirian			Esimene keerukas ainuraksete elu	2,05 miljardit
		Rhyacian			_CO2 asendumine hapnikuga käivitab sellel perioodil Huuroni jääaja.	2,3 miljardit
		Siderian			Superkontinent Kenorland laguneb.	2,5 miljardit
Archaean	Neoarhea				Moodustub superkontinent Kenorland	2,8 miljardit
	Mesoarhea				Supercontinet Ur pärineb sellest ajastust	3,2 miljardit
	Paleoarhea				Bakterid ehitavad stromatoliite	3,6 miljardit
	Eoarchaean				1. superkontingent Vaalbara eksisteeris sel ajastul	4 miljardit
Hadean					Maa tekkimine 4,6 miljardit aastat tagasi; Kuu tekkimine 4,5 miljardit aastat tagasi.	4,54 miljardit (~4,6 bya)
Põhja-Ameerikas jaguneb karbon Mississippi ja Pennsylvaniumi alaperioodideks või epohhoosideks. Viimase veerandsajandi jooksul tehtud avastused on oluliselt muutnud arusaama geoloogilistest ja paleontoloogilistest sündmustest vahetult enne kambriumi aega. Praegu kasutatakse terminit "neoproterosoik", kuid vanemad autorid võisid kasutada terminit "ediakaar", "vendi", "varangia", "prekambriumi", "protokambriumi", "eokambriumi" või laiendasid kambriumi veelgi kaugemale ajas tagasi. Kuupäevad on pisut ebakindlad ja allikate vahel esineb sageli mõneprotsendilisi erinevusi. Selle põhjuseks on see, et radiomeetriliseks dateerimiseks sobivad ladestused esinevad harva täpselt neis geoloogilise samba kohtades, kus me neid kõige rohkem sooviksime. Kuupäevad, mis on tähistatud *-ga, on radiomeetriliselt määratud rahvusvaheliselt kokkulepitud GSSPde alusel. Paleontoloogid viitavad sageli pigem loomastiku etappidele kui geoloogilistele perioodidele. Loomastiku staadiumide nomenklatuur on üsna keeruline. Vt http://flatpebble.nceas.ucsb.edu/public/harland.html, kus on suurepärane ajaliselt järjestatud faunastaadiumide loetelu. Üldkasutuses käsitletakse tertsiaar-kvaternaari ja paleogeeni-neogeeni-kvaternaari perioodidena. Mõnikord kasutatakse "perioodi" asemel mõistet "ajastu" (nt "neogeeni ajastu"). Veerus "Aastaid tagasi" on näidatud aeg, mis on veerus "Epohhi" esitatud ajastu algus.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Milline on geoloogiline ajaskaala?

V: Geoloogiline ajaskaala on viis Maa mineviku korraldamiseks ja mõistmiseks, vaadeldes protsesse, mis muudavad maapinna ja maapinna all olevaid kivimeid. Maa geoloogilise ajaloo väljaselgitamiseks kasutatakse geoloogia põhimõtteid ja meetodeid.

K: Kuidas kasutavad geoloogid stratigraafiat ja paleontoloogiat?

V: Geoloogid kasutavad stratigraafiat ja paleontoloogiat, et selgitada välja Maa minevikus toimunud sündmuste järjekorda ning seda, millised taimed ja loomad elasid erinevatel ajal. Nad kasutavad seda teavet kivimikihtide järjestuse väljaselgitamiseks.

K: Kui vana on Maa?

V: Maa on umbes 4,567 miljardit (4567 miljonit) aastat vana.

K: Millega tähistatakse tavaliselt ajaskaalal olevaid piire?

V: Piirid ajaskaalal on tavaliselt tähistatud suurte geoloogiliste või paleontoloogiliste sündmustega, nagu näiteks massiline väljasuremine. Näiteks võib ühe piiri kahe ajajärgu vahel tähistada väljasuremisjuhtum, mis hävitas teatud liigid.

K: Mille puhul võivad teadmised geoloogilisest ajaloost olla abiks?

V: Teadmised geoloogilisest ajaloost võivad aidata energiaallikate ja väärtuslike mineraalide otsimisel, aga ka selliste ohtude nagu maavärinad ja vulkaanid piirkonnas vähendamisel.

K: Mis andis teadlastele võimaluse saada kihtide vanuseid?

V: Radioaktiivsuse avastamine ja radiomeetriliste dateerimismeetodite leiutamine andis teadlastele võimaluse määrata Maa eri piirkondades leiduvate kihtide vanus.