Rodinia
Rodinia, mis tähendab "sünnitama", on superkontinendi nimi. Neoproterosoikumi alguse ajal oli seal suurem osa või kogu Maa maismaamass.
Rodinia eksisteeris 1,1 miljardit kuni 750 miljonit aastat tagasi. See moodustus ühe vanema ja halvasti mõistetava superkontinendi osadest,
Rodinia lagunes neoproterosoikumi esimesel perioodil, toonia perioodil. Hiljem kogunesid selle mandriosad uuesti kokku, moodustades 300-250 miljonit aastat tagasi Pangaia. Erinevalt Pangaiast on Rodinia täpse asukoha ja ajaloo kohta veel vähe teada.
Ülemaailmse kliima äärmuslik jahtumine umbes 700 miljonit aastat tagasi (nn krüogeensete perioodide lumepallimaa) ja primitiivse elu kiire evolutsioon järgnevatel ediakari ja kambriumi perioodidel võis olla tingitud Rodinia lagunemisest.
Superkontinendi Rodinia rekonstrueerimine.
Break-up
Rodinia lagunemine on paremini arusaadav kui selle tekkimine. Neoproterosoikumi ajastu ulatuslikud basaltide üleujutused ja vulkaanipursked on leitud enamikul mandritest. See annab tunnistust ulatuslikust rebenemisest umbes 750 miljonit aastat tagasi. Juba 850 ja 800 miljonit aastat tagasi tekkis lõhe, millest lõpuks sai Ediakari ookean.
Umbes 610 miljonit aastat tagasi (poolel Ediakari perioodil) tekkis Iapetose ookean eraldi rebenemissündmuse käigus. Võimalik, et kogu kontinentaalne mass liideti taas üheks superkontinendiks umbes 600 kuni 550 miljonit aastat tagasi. Seda hüpoteetilist superkontinenti nimetatakse Pannotia.
Selle mõju elule
Erinevalt hilisematest superkontinentidest oli Rodinia ise täiesti viljatu. See eksisteeris enne, kui elu koloniseeris kuiva maa. See oli enne osoonikihi tekkimist, seega oli see liiga avatud päikesevalguse ultraviolettkiirgusele, et organismid saaksid seal elada ja fossiile jätta. Siiski mõjutas selle olemasolu tõenäoliselt omaaegset mereelu.
Krüogeensel perioodil esinesid Maal suured jäätumised ja temperatuurid olid vähemalt sama jahedad kui praegu. Olulisi alasid Rodinias võisid katta liustikud või lõunapoolne jääkate.
Kontinentide lõplik lõhenemine lõi uusi ookeane ja merepõhja levikut, mis tekitas soojema ja vähem tihedama ookeanilise litosfääri. Oma väiksema tiheduse tõttu ei asu kuum ookeaniline litosfäär nii sügaval kui vana, jahe ookeaniline litosfäär. Perioodidel, mil on suhteliselt suuri uue litosfääri alasid, tõuseb ookeanipõhi üles, põhjustades merepinna tõusu. Tulemuseks oli suurem arv madalamaid meresid.
Suurenenud aurustumine ookeanide suuremast veepinnast võis suurendada sademete hulka, mis omakorda suurendas paljandunud kivimite ilmastikutingimusi. See suurenenud sademete hulk võis vähendada kasvuhoonegaaside taset. Kui CO2 tase langes, algas periood, mida tuntakse lumepallimaana. Suurenenud vulkaaniline aktiivsus tõi meredesse ka toitaineid. See võis mängida olulist rolli esimeste loomade arengus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Rodinia?
V: Rodinia on 1,1 miljardi ja 750 miljoni aasta eest eksisteerinud superkontinendi nimi.
K: Mida tähendab nimi Rodinia?
V: Nimi Rodinia tähendab "sünnitama".
K: Kui suur oli Rodinia Maa maismaamass?
V: Neoproterosoikumi alguse ajal oli Rodinias suurem osa või kogu Maa maismaamassist.
K: Mis juhtus Rodiniaga neoproterosoikumi ajal?
V: Rodinia lagunes neoproterosoikumi esimesel perioodil, toonia ajastul, ja selle mandriosad koondusid hiljem uuesti kokku, moodustades Pangaia.
K: Mida on teada Rodiinia täpse asukoha ja ajaloo kohta?
V: Rodinia täpse asukoha ja ajaloo kohta on veel vähe teada, erinevalt Pangaeast.
K: Millised sündmused Maa ajaloos võisid olla tingitud Rodinia lagunemisest?
V: Globaalse kliima äärmuslik jahenemine umbes 700 miljonit aastat tagasi ja primitiivse elu kiire areng järgnevatel Ediakari ja Kambriumi perioodidel võis olla põhjustatud Rodiinia lagunemisest.
K: Kas Rodinia tekkis vanema superkontinendi osadest?
V: Jah, Rodinia moodustus ühe vanema ja halvasti mõistetava superkontinendi osadest.
