Geoloogiline ajastu: määratlus, perioodid ja olulised näited

Avasta geoloogiliste ajastute määratlus, peamised perioodid ja olulised näited — ajalugu miljoneid aastaid, dinosaurustest tänapäevani.

Geoloogias on ajastu mitmesaja miljoni aasta pikkune aeg. See kirjeldab pikka kivimikihtide seeriat, millele geoloogid otsustavad anda nime. Näiteks on mesosoikumi ajastu, mil Maa peal elasid dinosaurused.

Ajastu koosneb perioodidest ja mitu ajastut moodustavad eoni. Fanerosoikumi eoon algas umbes 541 miljonit aastat tagasi (mya). See koosneb paleosoikumi ajastust (kreeka keelest "vanim elu"), mesosoikumist ("keskmine elu") ja kainosoikumist ("uusim elu").

Mis on ajastute eripära ja kuidas neid määratakse?

Ajastute piirid määratakse peamiselt kivimikihtide ja fossiilide järgi: kui kivimikihtidesse märgatavalt muutub organismide koosseis, kliima või geokeemiline signatuur, nimetatakse see stratigraafiliseks piirimärgiks. Piire täpsustatakse ka radiomeetrilise daterimise abil (vanuse määramine), magnetostratigraafia ja chemostratigraafia abil. Rahvusvaheliselt koordineerib geoloogilisi nimetusi ja ajastust International Commission on Stratigraphy (ICS).

Geoloogilise aja hierarhia – ülevaade

Geoloogilise aja skaala peamised ühikud (suuremal skaalal → väiksemal):

• Eoon (eoon) – suurim üksus (näiteks Fanerosoikum / Fanerosoikumi).
• Ajastu (era) – eoonide peamised alajagud (näiteks paleosoikum, mesosoikum, kainosoikum).
• Periood (period) – ajastust koosnevad suuremad üksused (näiteks triias, jurak, kriit).
• Epohh / epook (epoch) – perioodide alajaotused (eriti tähtis kainosoikumi puhul).
• Ajastu / faas (age/stage) – epohhide alajaotused, kõige kitsam ja täpsem ajamõõt.

Peamised ajastud ja perioodid (lihtsustatud ajaskaala)

• Fanerosoikum (alates ~541 Ma) jaguneb kolmeks peamiseks ajastuks:
  • Paleosoikum (541–252 Ma) – sisaldab perioode: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, süsi (karbon) ja perm. Palju mereelust ja hiljem maismaa taimestik ning esimeste maismaa selgroogsete areng.
  • Mesosoikum (252–66 Ma) – sisaldab triias, jurak ja kriit; tuntud kui dinosauruste aeg ja mandrite lõhestumine.
  • Kainosoikum (66 Ma – tänapäev) – sisaldab paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari; pärast dinosauruste väljasuremist imetajate ja lindude tõus, lõpuks inimeste teke.

Mõned olulised sündmused geoloogilises ajaloos

• Kambriumi elu plahvatus (~541 Ma) – kiire biodiversifikatsioon ja paljude mereelustiku rühmade tekkevaeg.
• Permi suremine / Permian-Triassic massväljasurm (~252 Ma) – suurim massväljasurm, kus kadus suur osa mere- ja maismaa liikidest.
• Kreeta–Paleogeeniline väljasuremine (~66 Ma) – asteroidiplahvatus ja aktiivne vulkanism, mis tõi lõpu paljudele dinosauruste rühmadele.
• Pleistotseeni jääajastud (viimased paar miljonit aastat) – korduvad jääkatted, mis mõjutasid elustikku ja maismaa maastikke; praegune epohh Holotseem algas umbes 11 700 aastat tagasi.
• Paleotseeni–Eotseeni soojenemised – kiire kliimamuutus ja globaalsed temperatuuri tõusud, olulised paleokliima sündmused.

Miks ajastud on olulised?

Ajastute tundmine aitab geolooge ja paleontolooge mõista Maa ajaloolist arengut, evolutsiooni, kliimamuutusi ja mandrite liikumist. Praktikas kasutatakse geoloogilist ajaskaala ka:

• naftat ja maavarasid otsides (teatud kihid sisaldavad toorainet),
• paleokliima ja tuleviku kliinaprognooside koostamiseks,
• ökoloogiliste muutuste ja massväljasurmade uurimiseks.

Kokkuvõte: ajastu on suur geoloogiline ajavahemik, mille piirid ja nimed põhinevad kivimikihil, fossiilidel ja muudel geokeemilistel tunnustel. Rahvusvaheline standardimine tagab, et teadlased üle maailma viitavad samadele ajamõõtudele üheselt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on geoloogia ajastu?

K: Kas te oskate tuua näite ajastu kohta?

K: Kas ajastud koosnevad perioodidest?

K: Mitu ajastut moodustab eoni?

K: Millal algas fanerosoikumi eoon?

K: Millised kolm ajastut moodustavad fanerosoikumi eoni?

K: Mida tähendab kreekakeelne sõna paleosoikumi ajastu?

Otsing