Mis on eksogeensed protsessid? Definitsioon, põhjused ja näited

Eksogeensed protsessid: definitsioon, põhjused ja näited — erosioon, looded, päikese ja meteoriitide mõju ning ilmastikunähtused selgelt ja lühidalt.

Autor: Leandro Alegsa

Maad kujundavad paljud geoloogilised protsessid. Neid protsesse põhjustavad jõud pärinevad nii maa pinnalt kui ka maa alt. Eksogeensed protsessid tulenevad maapinnal või selle kohal olevatest jõududest ja mõjutavad pinnavorme, maastikku ning pinnase ja setete jaotust. Protsessid, mis on põhjustatud Maa seestpoolt tulevate jõudude poolt, on endogeensed. Exo on eesliide, mis tähendab "väljas", ja endo on eesliide, mis tähendab "sees".

Põhitegurid ja mehhanismid

Eksogeensed protsessid toimivad erinevate väliste mõjutajate kaudu. Peamised agentid on:

  • Vesi — vihmavesi, pinnaveed ja jõed kulutavad ja transportivad setteid; erosioon on siin põhiline mehhanism. Jõed kujundavad jõeorusid, deltasid ja kanjoneid.
  • Jää — liustike liikumine kraabib ja liigutab kivimiühikuid ning loob u-kujulisi orge ja moräne; eksogeensed mõjud toimuvad jää toimel.
  • Tuul — eelkõige kuivades piirkondades loob ja liigutab liiva, moodustades tuhka ja liivadüüne (tuuleerosioon ja -setted).
  • Gravitatsioon — põhjustab laviine, kivimlibisemisi ja muid massi liikumisi, mis ümberpaigutavad materjali nõlvadelt allapoole.
  • Kliima ja ilmastikvihmasadu, lumesadu, rahetorm ja temperatuuri kõikumised (päevane sulamine ja külmumine) põhjustavad mehaanilist ja keemilist ilmastumist ning pinnasetäitumist.
  • Organismid ja inimesed — taimestik, juuretegevus ja loomad mõjutavad mullakorrapära; inimene kiirendab erosiooni (mahapanek, põllumajandus, teede rajamine).

Kosmosedukud ja päritolu

Paljud eksogeensed (maavälised) jõud on seotud ka teiste Päikesesüsteemi kehadega. Näiteks Kuu gravitatsioon põhjustab loodete teket Maa ookeanides ja teistes suurtes veekogudes, mis muudavad rannikuvorme ja setete liikumist. Komeetide ja meteoroidide kokkupõrked võivad Maa pinda muuta — suuremad löögid jätavad kraatreid ja mõjutavad lokaalset maapinna reljeefi.

Päike on Päikesesüsteemi eksogeeni peamine põhjus. Päikesekiirgus reguleerib temperatuuri, aurumist ja seega hüdroloogilist ringlust ning taimede kasvu. Maa magnetväli kaitseb meid osaliselt Päikese päikesetuule eest; tugevad päikesetormid võivad mõjutada atmosfääri keemiat ja isegi osa osoonikihist. Mõnikord näeme auroraid, mis on öösel pooluste lähedal nähtavad valgusnähtused.

Näited eksogeensetest protsessidest

Mõned selged näited eksogeensest pinnakujude muutmisest:

  • Erosioon — jõed, vihm ja voolav vesi kulutavad kallaste materjali ja kannavad selle mujale.
  • Rannikuerosioon ja -setted — lained ja looded kujundavad randu, klinte ja lahtesid.
  • Glatsiaalsed protsessid — liustike liikumine ja sulaveed tekitavad u-kujulisi orge, fjorde ja moräne.
  • Tuul – moodustab liivadüüne ja tuule poolt seotud setete tasandeid.
  • Ilmastikunähtused — vihmasadu, lumesadu, rahetorm ja laviinid võivad kiiresti muuta maapinna ja tekitada ohtlikke olukordi.
  • Atmosfääriline keemiline ilmastumine — kivimite lahustumine happelistes vihmades või biokeemiliste protsesside tõttu, mis muudab mineraalide koostist ja pinnase tekkimist.

Võrdlus endogeensetega

Eksogeensed protsessid toimivad peamiselt maapinna ja õhu piiril ning liiguvad materjali pindmistes kihtides. Vastandina toimivad endogeensed protsessid Maa sisejõudude tõttu ja tekitavad uusi reljeefelemente sügavamalt maakoores. Näiteks on kolm peamist endogeenset protsessi: voldimine, lõhenemine ja vulkanism. Need toimuvad peamiselt piki plaatidevahelisi piire ning põhjustavad mäestike tekkimist, maavärinaid ja vulkaanilist aktiivsust — ehk teisisõnu loovad uut reljeefi, mida eksogeensed jõud hiljem kujundavad ja kulutavad.

Miks see on oluline?

Eksogeensed protsessid määravad suurel määral, kuidas maastik ja elutingimused arenevad: nad kontrollivad muldade tekkimist ja viljakust, mõjutavad veevarustust, loovad või hävitavad elupaiku ning kujundavad riske (näiteks üleujutused, maalihe, ranniku erosioon). Inimese tegevus — metsade raie, linnastumine, põllumajandus — võib neid protsesse kiirendada või muuta, mistõttu on tähtis mõista nii looduslikke kui ka inimtekkelisi eksogeenseid mõjusid.

Kokkuvõttes on eksogeensed protsessid pidev ja mitmekesine jõudude kogum, mis töötab väljastpoolt Maa pinda ning koos endogeensete protsessidega moodustavad meie planeedi praeguse ja tulevase reljeefi.

Vulkaanid on endogeenne protsess.Zoom
Vulkaanid on endogeenne protsess.

Kuu põhjustab tõusu ja mõõna, mis on perioodilised tõusud ja langused Maa ookeanides ja teistes suurtes veekogudes.Zoom
Kuu põhjustab tõusu ja mõõna, mis on perioodilised tõusud ja langused Maa ookeanides ja teistes suurtes veekogudes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on eksogeneesia?


V: Eksogeneesia tähendab väljastpoolt tulevaid mõjusid, näiteks planeedi või objekti mõjutamist selle keskkonnast.

K: Millised on mõned näited eksogeensetest jõududest?


V: Eksogeensete jõudude näited on näiteks Kuu, mis põhjustab loodete teket Maa ookeanides, komeetide ja meteoroidide kokkupõrked, mis muudavad Maa pinda, Päikese kiirgus, mis mõjutab pinnatemperatuuri ja taimestikku, ning päikeseosakeste tormid, mis muidu hävitaksid osoonikihi.

K: Mida tähendab "endo"?


V: Endo on eesliide, mis tähendab "sees", seega viitab see asjadele, mis pärinevad iseenesest.

K: Millised on kolm peamist endogeoloogilist protsessi?


V: Kolm peamist endogeenset geoloogilist protsessi on voldimine, murdumine ja vulkanism. Need toimuvad peamiselt piki plaatidevahelisi piire.

K: Kuidas mõjutab erosioon Maa pinda?


V: Erosioon mõjutab Maa pinda peamiselt sademete, näiteks vihma ja lume, ning tuule mõjul. See võib aja jooksul tekitada suuri pinnavormide kujundeid.

K: Kuidas mõjutab Päike Maad?


V: Päikesel on Maale palju mõju, sealhulgas kiirgus, mis mõjutab pinnatemperatuuri ja taimestikku, kaitseb meid oma magnetväljaga päikesetuule osakeste eest, mis muidu meie osoonikihi ära kulutaksid, ning tekitab mõnikord öösel polaaride lähedal auroraid.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3