Laviin: määratlus, põhjused, ohud ja ellujäämisvõimalused

Laviin on lumega seotud loodusõnnetus. Kui mägedes on liiga palju lund või lumekiht on ebaühtlane, võib osa lumest kiiresti maha kukkuda ja allpool oleva maa või rajal olevad objektid ning inimesed kaasa haarata — seda nimetatakse laviiniks. Laviinid on ohtlikud suusatajatele ja teistele talispordi harrastajatele, aga ohustada võivad ka teid, hooneid ja metsaaluseid.

Suured laviinid võivad kaasa haarata kive, lohke ja puid. Nad võivad inimesi enda alla matta. Kui päästemeeskonnad ei leia inimesi piisavalt kiiresti üles, surevad nad lämbumisse (ei saa piisavalt õhku) või hüpotermiasse (külmetus).

Põhjused ja tüübid

Lumekihi struktuur: nõrgad kihid (nt tuisukiht, kerge kuiv lumikoor) all tugevama lumekihi all võivad põhjustada libisemist.
Kaldenurk: ohtlikud on tavaliselt 30–45° kaldenurgad, kuid laviin võib käivituda ka muudel tingimustel.
Ilmastiku mõjud: tugev tuul kuhjab tuisklumi, soojad sulaperioodid või järsud külmakõikumised muudavad lume stabiilsust.
Mehaanilised mõjutused: suusataja, lumemootorratas või muu koormus võib peatamatu laugna vallandada.
Tüübid: slaab-laviin (kõvema kihiga üle nõrgema kihiga) on ohtlik ja tavaliselt kiiresti liikuv; pulberlaviin on kiire ja lendlevam; lumetormi ja sulailma kombineeritud laviinid võivad kanda palju lund.

Ohud

Matmine ja lämbumine — lumekiht võib blokeerida hingamisteed.
Traumad — kiiresti liikuv lumi ja kaasa haaratud kivid/puud võivad põhjustada tõsiseid vigastusi.
Hüpotermia — pikaajaline kokkupuude külmaga alandab kehatemperatuuri eluohtlikule tasemele.
Raskendatud päästetööd — tihti on päästetingimused rasked ja päästemeeskondade jõudmine ajaliselt piiratud.

Laviini ellujäämise tõenäosus

Ellujäämine sõltub peamiselt sellest, kui kiiresti päästjateni jõutakse, kui sügavale inimene on mattunud, kas hingeava jääb vabaks ja kas inimene on saanud tõsiseid vigastusi. Üldised ligikaudsed näitajad (on hinnangulised ja varieeruvad):

0–15 minutit: suurim ellujäämise tõenäosus — umbes 90% (olenevalt vigastustest ja sellest, kas hingamistee jäi vabaks).
15–35 minutit: ellujäämise tõenäosus langeb kiiresti — umbes 30% või vähem.
üle 35 minuti: ellujäämise tõenäosus on väga väike (<10%), peamiselt lämbumise tõttu; mõnikord võib hüpotermia aeglustada põhifunktsioonide langust, aga trauma on suur risk.

Need numbrid on üldised „laviini ellujäämisgraafiku” põhised hinnangud — tegelik tulemus sõltub konkreetsetest oludest.

Kuidas riski vähendada (enne väljasõitu)

Kontrolli lokaalseid laviinihoiatuseid ja ilmaprognoose ning ära mine riskipiirkondadesse, kui hoiatus on kõrge.
Õpi lume ja kalde hindamist — osale laviinikoolitusel (teooria + praktika).
Kõnni või sõida grupis, kuid ainult üks inimene korraga riskantse kaldteel — hoia üksteisele nähtavuse vahemik ja varuprööre.
Planeeri marsruut piki harju ja metsasemaid alasid, väldi nõlva keskosa, konkaave ja mandrilõike (convex slopes).
Võta kaasa ja oska kasutada päästevarustust: laviinipiip/saatepuur (transceiver), sonde (proovipulk), labidas; kaaluda laviini-õhumatti (airbag) ja kiivrit.

Kui oled laviini all jäänud või sind tabab laviin

Kui tunned, et lumi hakkab liikuma — püüa võimalusel liikuda küljele või kõrvale välja, ära jää nõlva keskele.
Kui sind haaratakse, ürita ujuda sarnase liigutusega, et püsida lumepinna lähedal (spetsiaalsed „ujumistehnikad”).
Proovi vabastada nägu ja hoida käsi suunaga näo ees, et tekitada hingamisruum. Kui võimalik, hoia suu ja nina vaba ning loo lumepaksu ja käte abil väike õhumapp.
Ära karda säilitada energiat — kui mattud, väldi liigset liikumist, mis võib kirkalt lumme vajuda ja hapnikuvaru kiiremini tühjendada.
Kui sul on laviini-lahingusseadmed nagu õhumatt (airbag), aktiveeri need kohe.

Kaaslaste abi ja päästmine

Kui keegi näeb kaaslast laviinis, märkige kohe viimane nähtud koht (last seen point) ja ärge alustage kahetuimust: märkige ja helistage abi, nt päästemeeskonnad.
Kui teil on laviini-otsinguseadmed, lülitage kõigil transceiverid „otsingu” režiimile ja alustage kiiret otsingut.
Tee kiire skäanner: 1) kiire leidotsing transceiveriga, 2) peenotsing, 3) sondimine (süsteemne proovi joon), 4) kaevamine. Kaevatakse nii, et prahiks ei muutuks rohkem inimeste leidmise aeg.
Kaevamise puhul: alustage pidevalt, sügavama kaevamise korral töövõtted — kaevake eelnevalt proovi leidmise kohast allpool ja küljelt sisse, et luua hingamisruum.

Esmaabi pärast leidmist

Puhasta hingamisteed, kontrolli hingamist ja pulssi; kui ei hinga süvitsi — alusta elustamist (CPR) vastavalt oskustele.
Toimeta vigastused (stabiilne külg, verejooksu peatamine) ja soojenda kannatanut kiiresti: kuivade riiete alla taskarätik, termilise tekiga katmine.
Ole teadlik, et külma veetav inimene võib näida elutu — jätka elustamist vastavalt juhistele kuni professionaalse abini jõudmiseni.
Teata täpsest asukohast ja olukorrast kohalikule päästemeeskonnale ja oota abi saabumist, tagades samal ajal kannatanule esmase soojenduse ja hingamisabi.

Kokkuvõte

Laviinid on kiiresti tekkivad ja eluohtlikud sündmused, mille mõju sõltub lumetingimustest, ilmast, maastikust ja sellest, kui kiiresti abi jõuab. Parim kaitse on ettevalmistus: jälgi laviinihoiatusi, käitu konservatiivselt, kasuta õiget varustust ja õpi ellujäämis- ning päästetehnikaid. Kui sattud laviini alla või näed kaaslast laviinis, käitu kiirelt ja süsteemselt — iga minut loeb.

Laviin Himaalajas

Laviin

Euroopa laviiniohu tabel

Euroopas hinnatakse laviiniohtu laialdaselt järgmise skaala alusel, mis võeti vastu 1993. aasta aprillis, et asendada varasemad mittestandardsed riiklikud skeemid. Viimati ajakohastati kirjeldusi 2003. aasta mais, et suurendada ühtsust pdf.

Riski tase	Lumestabiilsus	Laviiniohu
1 - madal	Lumi on üldiselt väga stabiilne.	Laviinid on ebatõenäolised, välja arvatud juhul, kui väga väheste äärmuslike järskude nõlvade puhul rakendatakse suuri koormusi [2]. Kõik spontaansed laviinid on väikesed (lohud). Üldiselt ohutud tingimused.
2 - piiratud	Mõnedel järskudel nõlvadel on lumi vaid mõõdukalt stabiilne [1]. Mujal on see väga stabiilne.	Laviinid võivad vallanduda raskete [2] koormuste rakendamisel, eriti mõnel üldiselt määratletud järskudel nõlvadel. Suured spontaansed laviinid ei ole oodata.
3 - Keskmine	Paljudel järskudel nõlvadel [1] on lumi ainult mõõdukalt või nõrgalt stabiilne.	Paljudel nõlvadel võib laviini vallandada isegi siis, kui rakendatakse ainult kerget koormust [2]. Mõnedel nõlvadel võivad tekkida keskmised või isegi üsna suured spontaansed laviinid.
4 - kõrge	Enamikul järskudel nõlvadel [1] ei ole lumi väga stabiilne.	Paljudel nõlvadel on laviini tekkimine tõenäoline isegi siis, kui rakendatakse vaid kerget koormust [2]. Mõnes kohas on tõenäoline, et tekib palju keskmisi või mõnikord ka suuri spontaanseid laviinisid.
5 - väga kõrge	Lumi on üldiselt ebastabiilne.	Isegi nõrkadel nõlvadel võib esineda palju suuri spontaanseid laviiniolendeid.

[1] Stabiilsus:

Üldiselt on seda üksikasjalikumalt kirjeldatud laviinibülletäänis (kõrguse, külje, maastiku tüübi jne kohta).

[2] lisakoormus:

rasked: kaks või enam suusatajat või laudurit ilma vahemaadeta, üks matkaja või mägironija, hooldustehnika, laviinipuhastus.
kerge: üks suusataja või lumelauasõitja, kes ühendab pöördeid sujuvalt ja ilma kukkumata, suusataja või lumelauasõitja grupp, kus igaühe vahel on vähemalt 10 m vahe, üks inimene lumelauaga.

Gradient:

õrnad kallakud: kalle alla 30°.
järskude nõlvade puhul: üle 30° kallakuga.
väga järsud nõlvad: üle 35° kallakuga.
äärmuslikud järsud nõlvad: äärmuslik kalle (üle 40°), maastikuprofiil, harja lähedus, aluspinna tasasus.

Laviini suurus:

Suurus	Runout	Võimalik kahju	Füüsiline suurus
1 - Sluff	Väike lumelörts, mis ei saa inimest maha matta, kuigi kukkumisoht on olemas.	Suhteliselt ohutud inimestele	pikkus <50 m maht <100 m³
2 - väike	Peatused nõlva sees.	Võib matta, vigastada või tappa inimese.	pikkus <100 m maht <1,000 m³
3 - Keskmine	Jookseb nõlva põhja.	Võib matta ja hävitada auto, kahjustada veoautot, hävitada väikseid hooneid või murda puid.	pikkus <1,000 m maht <10,000 m³
4 - Suur	Jooksud üle tasaste alade (oluliselt vähem kui 30°), mille pikkus on vähemalt 50 m, võivad ulatuda oru põhja.	Võib matta ja hävitada suuri veoautosid ja ronge, suuri hooneid ja metsamaad.	pikkus >1,000 m maht >10,000 m³

Laviinidest ellujäämine

Laviinidest ellujäämine on väga raske, sest lumi tormab väga kiiresti ja võib kedagi sekunditega elusalt maha matta. Laviini lumi käitub aga laskumisel nagu vedelik. Seega on parim viis tegelikult "ujuda" tagantjärele. See aitab, sest inimene suudab hoida nägu püsti ja hingata ning ei uppu samal ajal ka lumme (tagurpidi ujumise jõud on vastupidine ja vastandub tema suunas tuleva lume jõule, mitte ei võta lumi täielikult üle).

Teine võimalus on hoida kinni millestki kohe pärast laviini tekkimist. See ese peaks olema tugev, et see ise ei jääks laviini poolt minema, näiteks puu või suur ja raske kivi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on laviin?

V: Laviin on looduskatastroof, mida põhjustab mägedesse langev lumi, mis võib kahjustada selle teele sattunud objekte.

K: Miks räägitakse laviinidest?

V: Inimesed räägivad laviinidest, sest need võivad olla ohtlikud suusatajatele ja talispordi harrastajatele.

K: Milliseid esemeid võivad suured laviinid kaasa viia?

V: Suured laviinid võivad kaasa võtta kive, lohke ja puid.

K: Millised on ohud, mis kaasnevad laviini alla mattumisega?

V: Laviini alla mattumine võib põhjustada lämbumist (õhupuudus) või hüpotermiat (külmumine), mis võib põhjustada surma.

K: Millised on laviini alla mattunud inimese ellujäämisvõimalused?

V: Laviini alla mattunud inimese ellujäämisvõimalused sõltuvad erinevatest teguritest, kuid üldiselt on ellujäämise tõenäosus suhteliselt väike.

K: Mis juhtub, kui päästemeeskonnad ei leia laviini alla mattunud inimest kiiresti üles?

V: Kui päästemeeskonnad ei leia laviini alla mattunud inimesi kiiresti üles, surevad nad tõenäoliselt lämbumisse või hüpotermiasse.

K: Mis on laviinide peamine põhjus?

V: Laviinide peamine põhjus on liiga suur lume kogunemine mägedesse.