Candida (kandidoos): definitsioon, sümptomid, põhjused ja ravi

Candida (kandidoos): mis see on, tüüpilised sümptomid, põhjused ja efektiivsed ravivõimalused. Kuidas ennetada ja millal pöörduda arsti poole?

Candida on pärmseente perekond või rühm. Pärmid on üks seente liik. See seenegrupp on maailmas kõige levinumate seeninfektsioonide põhjustaja. Enamik inimesi on selle seenegrupiga seotud või puutuvad sellega kokku, kuid ei ole haiged. Kui inimene on mõne muu haiguse tõttu nõrk, võib see seen põhjustada haigust. Candida albicans on kõige levinum Candida liik. Selle seenega nakatumist nimetatakse kandidoosiks või kandidoosiks. Inimese soolestikus võib leiduda ka teisi selle rühma liike. Candida võib elada inimese nahal ja limaskestadel ilma sümptomeid põhjustamata, aga teatud tingimustel võib sellest areneda infektsioon.

Inimesed võivad sellest seenest saada vereinfektsiooni. Süvavee- või süsteemsed Candida-infektsioonid (nt candidemia) on tõsised ja vajavad haiglaravi, eriti immuunpuudulikkusega patsientidel.

Antibiootikumideks nimetatud ravimid ei ravi pärmseentõbe. Tegelikult võib antibiootikum Candida-infektsiooni halvendada, sest antibiootikumid hävitavad bakteriaalset normaalfloora, mis muidu hoiab pärmseeni kontrolli all. Naised võivad saada Candida-infektsiooni tuppe. Ka mehed võivad saada Candida-infektsiooni oma suguelundite piirkonnas. Kui inimene võtab antibiootikume pikka aega, on tal suurem tõenäosus, et tal tekib Candida-infektsioon. Diabeeti või HIV-i põdevatel inimestel on suurem tõenäosus saada pärmseentõbi.

Sümptomid

Sümptomid sõltuvad infektsiooni asukohast:

• Suu- ja neeluinfektsioon (suupõletik, thrush): valged, kohupiimat meenutavad naastud keelel või limaskestal, valu, põletustunne, raskused neelamisel.
• Tuppel või vulvovaginiit: tugev sügelus, punetus, turses limaskestad, paks, valge "kohupiimjas" eritis, valulik suguühe (dyspareunia) või valulik urineerimine.
• Suguelundite kandidoos meestel: peenise pea või eesnaha punetus, sügelus, ärritus või valge katt (balanitis).
• Nahainfektsioonid: punased laigud, pragunemine ja sügelus eriti kehapaitedel, naha kokkupuutekohtades (näiteks kubemed, kaenlaalused, naha voldid).
• Süsteemne infektsioon: palavik, sepsisilaadsed nähud; need võivad viidata levikule vereringesse või siseelunditesse ja vajavad kiiret arstiabi.

Põhjused ja riskitegurid

• Normaalne koloniseerimine: Candida-elab sageli nahal, suus, soolestikus ja suguelundite limaskestadel ilma haigust põhjustamata.
• Põhjused, miks seen muutub patogeeniks: immuunsüsteemi nõrgenemine (HIV, keemiaravi, immuunsupressandid), kõrge veresuhkur (diabeet), rasedus, pikaajaline steroidravi.
• RISKITEGURID: pikaajaline või laia spektriga antibiootikumide kasutus, tihe ja niiske keskkond (näiteks aluspesu, sportlikud riided), kõhulahtisus või soolehäired, intravenoossed kateetrid, hospitaliseerimine ja intensiivravi.

Diagnoos

• Arst hindab sümptomeid ja teeb kliinilise uuringu (näiteks tupevaatluses).
• Laboritestid: mikroskoopiline uuring, kultuur või PCR-näidised (suust, tupest, nahalt) Candida-tuvastuseks.
• Vere culture (hemokultuur) ja muud diagnostilised uuringud kasutatakse süsteemse infektsiooni kahtluse korral.
• Korduvat või ravi mittetöötavat infektsiooni uuritakse põhjalikumalt (nt diabeedi kontroll, immuunsüsteemi hindamine).

Ravi

Ravi valik sõltub infektsiooni asukohast ja raskusest:

• Paiksed seenevastased ravimid (tavaliselt koosneb neist kreemid, salvid või tupekuulikesed): klotrimasool, mikonasool, nüstatiin jt. Need on sageli esmane ravi kergete kohalikeks infektsioonideks.
• Suukaudsed seenevastased ravimid: flukonasool (flukonasool) on sageli kasutatav ühe või mitme annusena tuppe leviva või korduva nakatumise korral. Mõnikord kasutatakse ka itrakonasooli või ketokonasooli vastavalt arsti soovitusele.
• Süsteemne ravi tõsiste infektsioonide korral: intensiivravi patsientidele või vereringesse levinud candidemia korral võidakse tarvitusele võtta ehinokandiinid (nt kaspofungiin, mikafungiin), amfoteritsiin B või muud süsteemsed seenevastased ravimid haiglas juhendatult.
• Korduvad infektsioonid (nt ≥4 tupepõletikku aastas) vajavad täiendavat uurimist ja sageli pikaajalisemat profülaktilist ravi.
• Oluline on järgida arsti juhiseid: ise ravimine ilma diagnoosita või ebaõige ravim võib olukorda halvendada.

Ennetus

• Hoidke intiimpiirkonnad puhtad ja kuivad; vältige liiga tihedaid või niiskeid riideid.
• Väldi liigset pesemist ja douchingut tupe ümbruses – see võib häirida normaalset mikrofloorat.
• Kontrolli veresuhkru taset kui on diabeet; hea kontrol aitab vähendada riski.
• Võimalusel väldi tarbetut antibiootikumide kasutamist; järelvalveks konsulteeri arstiga.
• Mõnel inimesel võivad probiootikumid (nt lactobacillus) aidata taastada häiritud mikrofloorat, kuid tõendusmaterjal on osaliselt piiratud.

Tüsistused

• Süsteemne levik (candidemia) võib põhjustada organite kahjustusi ja on eluohtlik, eriti immuunpuudulikkusega patsientidel.
• Krooniline mucocutaneeoosne kandidoos on haruldane seisund, mis vajab eriarstiabi.
• Rasked või korduvad tupes esinevad infektsioonid võivad mõjutada elukvaliteeti ja seksuaaltervist.

Millal pöörduda arsti poole

• Kui esineb tugev valu, palavik või sümptomid ei parane pärast retseptivaba ravi.
• Kui esinevad sagedased või korduvad infektsioonid (nt mitu episoodi aastas).
• Kui olete rase, teil on immuunpuudulikkus (nt HIV) või teil on diabeet — konsulteerige arstiga enne ravimi võtmist.
• Kui tekib palavik või süsteemsed sümptomid, mis võivad viidata levikule vereringesse.

Kui kahtlustate kandidoosi, aitab arst määrata õige diagnoosi ja ravi. Õigeaegne tuvastamine ja sobiv raviga alustamine vähendavad tüsistuste riski ja aitavad kiiremat paranemist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Candida?

K: Milline on kõige levinum Candida liik?

K: Kuidas võivad inimesed Candida infektsiooni saada?

K: Kas antibiootikumide võtmine ravib pärmseentõbe?

K: Kellel on suurenenud risk saada pärmseentõbi?

Otsing