Tseruleum (inglise keeles Cerulean) on siniste värvitoonide vahemik, mis ulatub teesinisest, taevasinisest ja helesinisest kuni asuurseni ning sügavama tsüaanini. Sõna tseruleum/cerulean tuleneb ladinakeelsest sõnast caeruleum, mis tähendab "taevas" või "taevas". See omakorda on seotud ladinakeelse sõnaga caeruleus, tähendades sügavsinist — värv meenutab selgelt taevast ja merd.
Ajalooline taust
Klassikalisel ajal kasutati terminit siniste pigmentide kirjeldamiseks, eelkõige vase- ja koobaltoksiidide segude kohta. Neid varasemaid segusid ehk "ehtsat ceruleani" iseloomustasid sageli rohekaskad toonid ja kehvem püsivus, mistõttu kunstnikud otsisid paremaid lahendusi. 19. sajandil arendati välja kunstlik pigment, mida tavaliselt nimetatakse cerulean blue'ks — see põhineb koobaltil ja tinnaühenditel (koobaltstannaat) ning pakkus puhtamat ja stabiilsemat taevasinist tooni. Tänu sellele paranenud valguskindlusele ja toonile sai pigment populaarsuse maalikunstis, eriti taevade ja vee kujutamisel.
Kasutus ja tähendus
Tseruleumit kasutatakse laialdaselt maalikunstis (õli-, akvarell- ja akrüülmaal), iludisainis, moe- ja sisekujunduses ning graafilises disainis, kus soovitakse rõhutada rahulikkust, selgust ja avarust. Värvile omistatakse sageli seoseid taevaga, puhtuse, vabaduse ja lõõgastusega. Toonid võivad varieeruda sõltuvalt pigmentide seguist ja värvimaterjalist — mõnikord on tseruleum rohekam, mõnikord puhtalt sinakam.
Praktilises tööprotsessis sobib tseruleum hästi kombineerimiseks heledamate valgete toonidega, et luua õhulisi atmosfääre, või tumedamate siniste ja hallidega, kui on tarvis intensiivset sügavust. Trükivärvides ja digidisainis varieerub tseruleumi täpne küljendus vastavalt värviruumi standarditele (CMYK, RGB jne).
Esimest korda kasutati inglise keeles cerulean'i värvi nime 1590. aastal, kuid tänapäevases värvitootmises ja kunstipraktikas tähistab tseruleum laiemat ja tehniliselt täpsemalt määratletud sinist spektrit.